Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

[linnavurle]

Värskes õhus on ikka isu parem, aga millegi pärast on tunne, et õppustel välikatlas keedetud söök oli palju maitsvam kui söökla oma. Kas teistel on ka sellised meenutused? Seletus võib muidugi selles ka olla, et õppuste toidumoonast virutasid prapporid ja kokad vähem, sest sama sööki sõid ju ka ohvitserid. Teine asi võis selles olla, et väiksemas potis keedetud supp tuleb ikka maitsvam, kui sajaliitrisse patta segatud mögin.

[Tarmo Männard]

Meie tegime süüa omaette. Ja korraga anti meile pihku nädala paika.
lihakonservid ja kalakonservid ja leiba ja teed jms.
Kalakonservid olid tavalised "Räim tomatis"
Mingil hetkel said need otsa ja siis hakati kalanormi välja andma kalmaari ja merikapsakonservides.
Kalmaarid sõime veel ära aga merikapsa kohta küsisime, prappori käest, et
"Olete ikka kindel, et see on meile normiga ette nähtud kala vä"

Vastuseks saime kuuldfa kuldaväärt mõttetera:

"jesli ne nravitsa, na polotshku obratna palazhi!"

(Kui ei meeldi, aseta riiulikesele tagasi)

[Lars]

Kala:
mingid tundmatud kalad tomatis, erinevates suuruses ja maitseomadustega
mintai õlis

Liha:
Juba eelmainitud "tušonka" üsna suurtes purkides (~700g ehk)
Hakkliha (Farš)
Vorstikonserv (enam-vähem sama mis eelmine)
Konservpasteet

Valmistoidud:
Erinevad, juba eelpoolmainitud pudrud (riisi-, kruubi- ja tatrapuder lihaga)
Mingi rammus guljašilaadne moodustis, leivaga sündis päris hästi süüa.

Neid nn kuivratsioonidesse (v.k Suhpai)kuuluvaid valmistoite ja lihakonserve sai soojendatud päris mitmetel moodustel, alates asetamisega mootoriplokkidele ja lõpetades mahavalatud ja süüdatud diisli/bensiiniloiku viskamisega. Viimane tehnoloogia polnud suurem asi, karbid läksid kindlapeale tahmaseks aga mitte just eriti soojaks.

Eksootilisematest asjadest meenuvad veel Hiina päritolu liha- ja singikonservid (täpne nimetus ja koostis tuvastamatu kuna siltidelt ju midagi aru ei saanud), mingi väiksemat sorti plekkpurgis moos ning selline asi nagu koos umbes kuupsentimeetri piiritusega kilekotti pakitud kauasäiliv saiapäts. Saia vanust oli võimatu hinnata, maitse oli ka üsna ebameeldiv ja kogu see junn pudenes tihti juba käes laiali.
Konserveeritud hautatud kanapoeg - plekkpurgi sees veel mingisse pärgamentpaberisse keeratud ja mõningase tarretisega vigur. Söömisel puudus vajadus luude eemaldamiseks sest need olid kuidagi sama pehmeks saadud kui lihalik osa. Hiljem pole taolist konservi enam kusagil kohanud.

Muidugi unustamatu kondenspiim suhkruga ning sellesarnased kondenskohv ja -kakao.

Lihakonservid käisid kasarmuolukorras tavalise katlatoidu sisse, kala pudru kõrvale. Muud nimetatud träna sai rohkem väljasõitude ajal nosida. Kana ja need Hiina päritolu asjad olid koos eesti sprottide ja sprotipasteediga saadaval Voentorgi poes ja soldatit nendega siiski igapäevaselt ei nuumatud :)

Ja et loetelu muinasjutuline ei tunduks, oleks aus mainida et tegevus toimus väljaspool NL piire, aasias.

[linnavurle]

Meil harrastati õppustel veel sellist asja nagu "konservleib" Tegelikult oli tegemist täitsa tavalise leivaga, aga talvel õppuste ajal külmus see kivikõvaks. Vahepeal püüti seda kirvega viiludeks taguda - igaüks pidi ise edasi vaatma, kuidas süüa õnnestub - aga pärast tuli keegi ideele teha tühjale välikatlale tuli alla ja pista leivad sinna kuni sulamiseni sisse. Tagajärg oli muidugi kummaline - pealtpoolt suhteliselt soe ja tagasi taignaks muutunud leib, keskelt ikka jäätunud

[ghost]

Eks sõjaväe jaoks pandi igasuguseid asju plekkpurkidesse. Imelik et mannaputru moosiga ei olnud. Tegelikult pole ma hirsikonservi ka näinud. Paljude konservidega aga oli nii et ega väljast ei olnud kusagilt lugeda, mis seal sees on. Kiri oli ainult kasti peal. Oli lihtsalt üks ilus ja läikiv numbritega plekkpurk. Teinekord oli konserv aga väljastpoolt mingi töglaga üle tehtud – vist konservi konserveerimiseks. Kui purgid olid mingil põhjusel kastist eemaldunud, siis rohkem nagu loterii moodi – arva ära, mis sees on.
Ise näinud ja vedanud (ka söönud) peale kuivatatud kartuli veel sibulat, küüslauku, porgandit, kaalikat. Kõik olid laastudena paberkottides kaaluga ca 20kg. Muidugi veel erinevad kuivatatud puuviljad ja nende segud.
Pole sellele kusagilt kinnitust saanud aga tolleaegsete juttude järgi oli N-Liidul olemas päris mitme aasta söögi varu konservide ja muude hoiuste kujul.

[linnavurle]

Pole sellele kusagilt kinnitust saanud aga tolleaegsete juttude järgi oli N-Liidul olemas päris mitme aasta söögi varu konservide ja muude hoiuste kujul.

Ma usun küll, et see nii oli. Ma nägin seestpoolt oma väeosa NZ-ladusid ja seal oli tõesti aukartust äratav kogus konserve, juba mainitud kuivkartulit ja muud sellist kaupa. Otsast nad neid konserve hävitasid, söötes neid sõduritele sisse, ja teise otsa panid uuemaid jälle juurde - ise olin osaline päris mitme koorma mahalaadimisel.

[OveT.]

Siin üks pilt, millel peategelaseks antud teema kangelased, ehk siis konservid, mida esiplaanil valgele linale asetatuna näha.
Klõps on tehtud Luuga kahurväe polügonil 1983 aasta suvel.
6 poissi on eestlased, kellest peale minu vähemalt veel üks osaleb siin foorumil
Rahulolevatest nägudest on näha, et kõhutäis oli toitev ja rammus (olid ikka head konservid küll!). Lisaks konservidele sai vaaritatud sööklast toodud margariinikäntsaka (kas keegi mäletab, kuidas seda margariini kutsuti) abil pangetäis seeni (masljata ehk võitatikad).
Lisaks kõrvale mõni buhhanka valget leiba. Vesi oli paari sammu kaugusel voolavas ojas.

[virulane1]

Või 3 kg ja 300 gr purkides.Oli 13 aastat seisnud enne kui käiku läks.Prantsuse lihakonservid- mingi pikakiuline liha oli- hobune vist:)
Uus-meremaa ja Austraalia lambaliha ja lambamaks. Ka juustu oli konservi kujul.Põhjas olevat ka kartulid ja muud juurikad konservi kujul kohale toodud.Gruppivend teenis tundras, tema oli suur spets sellel alal:)

[hillart]

Ah või konservid?
Vaat kõige meeldejäävamad olid konservid, missuguseid sai karaulkas näost sisse aetud.
Variante oli 3.
Esimene - valvekoerte konservid, missugused olid kastide kaupa virnas ja sisaldasid tomatikastmes kala (lest). Peale oli veel kirjutatud "Kambala". Ega ta nüüd miskit maiusroog olnud, kuid näljas ajateenijale maitses see - oi-oi kui hea. Ja seepärast need valvekoerad na luukerede moodi välja nägidki, et ajateenijatest tarkpead nende söögi nahka panid.
Teised konservid, missuguseid juba tiba vanemad olijad maiustasid, olid väga kvaliteetsed loomalihakonservid, missugused samuti samast allikast pärinesid, kui esimesedki. Vahe oli vaid selles, et neid oli tunduvalt vähem ja iga mats neid lausa oma hammaste ulatusse ei saanud. Need lihakonservid olid nimelt mõeldud valvekoerte väljaõppeks. Noh, ja mis väljaõppest me nende valvekoerte puhul siis selliste meiepoolsete kõhutäite järel veel rääkida saime?
Kolmas variant aga oli see kõige parem ja mõnusam. Siis sõime karaulkas olevat NZ varu. Selles kastis aga oli igasugu head ja paremat konserveeritud kraami. Õiguse selle kallihinnalise kasti kallale minna aga andis meile väeosa korrapidaja, kui väljas ikka nii korralik burgaa oli, et isegi postile minema ei pidanud. Ja ega siis meie kõhutäis ainult selle kasina meepotiga piirdunud. Saatsime kõige noorema vahtkonna ajateenija pottide-pannidega veel ka naaberväeosa kööki, millise toidul me ametlikult olime. Mis siis, et käis teine seda 400 meetrit oma 3-4 tundi, kuid kõhutäis oli kuninglik. Ja ega ta ära poleks eksinud, sest nöör jooksis mööda teeserva. Aega võttis protseduur lihtsalt seepärast, et muist teed pidi see vaene mees roomates läbima, potte-panne enda ees järk-järgult edasi lükates ( lumi oli nii paks, et teed polnud ja ainuke viis kuidagiviisi liikuda ja mitte lumme kinni jääda, oli roomata mööda pinda).
Sellised kogemused siis konservidega.
Kuid selliseid erilisest ollusest konserve, kui vahepeal EKV-s välja antakse (näitena Torm-2006 väljastatud nn. makaronõ po flotski, missugused juba karbi avamise hetkel tahtsid haisuga tappa), polnud ma vene kroonus mitte näinud.
Aga aega on kah sellest ajast juba oma 30 aastat möödas. Siis kui veel vorsti lihast tehti. Kui veel mehed rauast ja laevad puust olid ning mitte vastupidi, nagu praegu.
Ja lumi oli valgem, ja ...

[ToksToks]

Kuid selliseid erilisest ollusest konserve, kui vahepeal EKV-s välja antakse (näitena Torm-2006 väljastatud nn. makaronõ po flotski, missugused juba karbi avamise hetkel tahtsid haisuga tappa), polnud ma vene kroonus mitte näinud.

KL BÕk-is anti neid "Makaronõ po flotski" ehk makaronid hakklihas meilegi. Metsas oli jube hea, sai isegi kõhu paariks tunniks täis. Teise karbi viisin koju ja tegin ilusti juhendi järgi, et pane metallkarp 8-10 minutiks keevasse vette.
Sõin pool karpi ja õhtul viskasin prügikasti, sest see poolsütljas möga väga sööma ei kutsunud. Kõik see toit oleneb olukorrakst.

[hillart]

Jaa-jaa, seda küll.
Nälg on parim kokk ja, nina-silmad kinni, sai ka ise see lögane makaron ära söödud. Ikka suur lusikatäis suhu ja siis kruusist vett peale. Ja järgmine, ja järgmine, kuni karp tühi ja vähemalt 6-8 tunniks mingi orgaanilisest ainest koosnev küttematerjal olemas. Mis hammaste taga, see sees. Ja küll ta seal juba vajalikeks algkomponentideks lõhustus. Aminohapped, mikroelemendid, rasvad, süsivesikud, valgud jne., jne. Vaat, vitamiine seal nüüd küll päris kindlasti ei olnud.
Aga mis ma tahtsin ütelda! Aga just seda, et - lisaks toidu toiteväärtusele on siiski VÄGA tähtsad ka iga konkreetse toidu organoleptilised omadused, ehk siis, et kuidas see välja näeb, kuidas lõhnab, kuidas maitseb jne.
Aga - ei tohi mitte unustada riiklikes struktuurides kehtivat hangete põhimõtet - võidab vähempakkuja. Iseasi muidugi, et kui suuri järeleandmisi siis lõppkokkuvõttes võib kvaliteedi osas teha. Päris-päris odavalt võiks ju lausa SITTA osata. Formaalselt oleks sellisel juhul justkui ametimeestepoolne ülesanne täidetud - ettenähtud toiteväärtusega kraam muretsetud ja linnuke kirjas, kuid ... Kuid kahjuks ei leidnud eelpoolnimetatud õppuse kestel enamus mainitud konservidest endale rakendust eesmärgipäraselt (s.t. kaitseväelaste toiduks). Reeglina neid kas siis ei avatud, või siis üritati vaid kuidagiviisi mingiski koguses sisse vägistada. Kuid milleks siis raisata kallist riigi raha selge s... kokkuostmiseks? Mis siis, et odavalt saadud.
P.S.
Ametimeestepoolselt oli aga kõik korras. Laost oli vastav kogus konserve väljastatud ja see oli maha kantud. Paberid korras. Mis siis, et enamus sellest kraamist solgiauke ja prügikotte täitis!!!!!

[johnbull]

nälg sõjaväes parim kokk (kui on mida kokata) kui ka konservi pole
ega üldse läheduses midagi söödavat pole siis on ikka raske küll
(näit. polügonil olek varustuserood on kõik liha saslõkki näol pintsli pannud
pakutakse põhimõtteliselt lindudele mõeldud nisu - veega keedetud kujul)
siis paneb ikka mõtte tööle küll.
see selleks - konservidest ükskord tankipargis olles oli võimalus salaja kaasa haarata tatarapudru konservi ilma avajata sai purki niikaua mööda telliskiviseina hõõrutud kuni kaas lahti siis läks söömaks.
ükskord karauulis masinapargis oli leivaauto platsile aetud kujul sõduril ju koguaeg nälg katsusin ukselukke
- üks oli lahti ja ennäe imet hoolikas autojuht oli omale ühe alusetäie hoiule jätnud 2 tundi valvsat valvamist sai valge leiva söömaga sisustatud
autojuht oli tsetseen see tegi ülejäägi niikuinii rahaks konservidest saaks rääkida jne jne ........... (olin tankist tshehhis)

[kalleb]

no hea et oli valge leib-musta leiva puhul oleks hirmsad kõrvetised kindlustatud

[johnbull]

valgel leival olid köömned ka sees tshehhi leib ikkagi euro pärast pussa nii etr kasarm hall

[Martti]

2006/2007 oli KUP-is menüü järgmine:

Hommikusöök: piima-nuudlisupp/puder(enamasti nagu tapeediliim)/ kapsa-makrasalat(hea toit aga anti kulbiotsaga), Kõike seda siis üks valikust ühel päeval, mitte et kõike sai valida ühel hommikul. Sai, Leib(peenleib,mustleid ja teraleib- valikuline seega, ette nähtud vist 3 viilu leiba ja 4 saia.viilu), või. Joogiks oli kohv ja morss. Saiaga ei koonerdanud, pool pätsi oli tavaline.

Lõunasöök: supp, praad ja magustoit, esimestel päevadel ei jõudnud kõike äragi süüa, hiljem jäi juba väheseks. Võid lõunal tavaliselt polnud. Joogiks morss ja piim. Lisaks kahte sorti värsket salatit, mille sisse hulgi õunatükke ja ploomitüke lisati. Magustoiduks oli lõpus 100g sefiiri ja seda mitu päeva järjest, tavaliselt ikka mingi tarretis või kisell või saiavorm, õunavorm jne.

Õhtusöök: Puder/praekartulid/friikartulid, salatid mis lõunast üle oli jäänud.
Joogiks oli tee ja morss. Tihti anti veel magustoiduks kohukesi ja õunud.

Kahe nädala menüü oli seinapeal olemas, ja sealt sai lugeda huvitavaid ja imelikke nimesid, nt: piima-teokarbisupp, mis tähendas et nuudlid on teokarbi kujulised.

Metsas oli asi hoopis teine.
Noorteajal oli eriti huvitav, esimene metsanädal, katlatoit, tegijateks majandusrühm(ehk "mopirühm", tegid igasuguseid töid ja oli 8 kuu mehed, kes eelkutsega tulnud). Kui küsiti mis järgmisel söögikorral on, siis tuli vastuseks:"Makaronõ bljät", see tähendas siis üks suur makaron

Teine metsanädal oli hoopis mõnusam.
Hommiku ja õhtusöök oli kuiv, lõunaks toodi pataljonist sooja sööki. Kuivsöögiga oli huvitav see et SBK ajal anti hommiku- ja õhtusöögiks üks saiapäts näkku, hiljem kui juba allüksuse kursus oli, anti jao peale pool leiba ja 2 saia.

Kolmas metsanädal olime Nursis, seal oli jälle katlatoit ja "Makaronõ bljät), Lõunaks oli kartulipuder, mis pulbrist valmistatud- maitsetu pläust.

Allüksuse kursuse ajal oli juba palju kuivsööki ja vahel ka katlasöök, aga siis oli juba mopirühm reservi saadetud ja oma kompani mehed, tegid süüa, kokk oli enne sõjaväkke tulekut ka vastavat ametit õppinud, ja siis olid söögid juba tõeliselt head.

Kevadtorm on omaette teema.

Kindlasti jäi midagi mainimata, aga enamus peaks kirjas olema.