Mul on üks tuttav nimeha Ääremäe.Tema nime olevat ka hoolega väänatud.
Hüüdnimed:
Pataljoni ülem Tšenõsov - Baran.Nimi ütleb juba ise mis mees.
Staabiülem Garnagin - Kon.Oli selline hobusnäoga aga muidu lahe vend.
Polgu kom.asetäitja Tšaplõgin - Hellitavalt Tšapja.Tegelikult oli range vend ja mõtles välja igasuguseid sigadusi karistuseks kui keegi talle vahele jäi.Eriti meeldis talle demblitele väänata.
Bat.Ül Šadmanov - Bašmats, rahvuselt usbekk.Eriline vend oli aga ajateeniajtele liiga teha ei lasknud.
Roodukas Fomin - lihtsalt Foma.Üks kõige inteligentsemaid vene ohvitsere keda ma näinud olen.Mitmendatat põlve sõjavälane, isegi kindralid oli suguvõsas.
kpt Ansilevsski - Nastja.Selline natuke naiseliku olemisega.Naine oli tal tuntud oma lahke anni poolest.Polled polgu ohvitserid käisid teda keppimas ja vahel olevat mõnel ajateenijal ka vedanud.Kuna tagalaülem mjr Manukjan oli ka suur huviline siis enamuse aja viibis Nastja erinevatel komandeeringute.
Ohvitseride ja sõdurite hüüdnimed
Mõnedest klitshkadest:
Patarei komandör kapten Sidelnikov, klitshka - Rõzii.
Punase peaga kõverate kollaste hammastega (polnud suitsumees) sõna otseses mõttes kõhetu värd. Ei olnud tal häält rivi ees esinemiseks ega midagi... Sõjakooli ja hiljem ohveks sattunud ilmselt vanemate survel. Selliste koht pole armees.
Divisjon zampoliit kapten, hiljem major Issajev, klitshka - Zrannõi e. täissitutud.
Viimase peal kihvt sell, vanust võis olla 40 ligi. Oskas soldatitega inimese kombel suhelda, käepigistus jutu alustades käis alati asja juurde. Poliitilist paska ajas imeharva.
Nime sai oma kõnepruugist. Kui rivi ees esines ja teisi ohvesid läheduses polnud, kõlas kõnes alati repliik "zrannõi divizjon". Jutt oli mahlane, ei ropendanud kunagi otse, vaid leidis alati naljakaid metafoore asendamaks rõvedusi. Lõbus oli alati nii temal kui meil.
RMO prappor Mashinskii, klitshka - Mashka.
Kui see Mashka kedagi läbi võttis, siis pikalt ja põhjalikult. Samas unustas tülid kiiresti, aitas ja õpetas alati, kui tehnikaga mingi probleem tekkis.
Polgu komandör podpol Belkin, klitshka - Kon (ratsu, hobune, täkk jne.)
Täielik ülemus. No kõige kõvem mees polgus, keda kõik kartsid. Vahtis ainult pea kuklas, alamad olid tema jaoks madalam kui muru.
Suure kõhu ja lihava punetava näoga jurakas kõndis alati nagu hobune, st. loopis jalgu ette.
Polgu zampotehh podpol (vat ei mäleta nime), klitshka - Kirpitsh (telliskivi).
Lõugas tatti pritsides kui närvi läks, samas hakkas ka kohe kokutama. Sealt ka nimi, sest rääkis nagu oleks telliskivi muutuva kiirusega kant kandi haaval veerenud.
Diviisi zampotehh polkovnik Repitenko, klitshka - Repa (naeris).
Igati nime väärt, ümmargune keha ja suur pea, ise paras jupats selle juures. Tige punane olend.
Eks ta oli jah. Kes sai omale nime mingist juhuslikult suust tulnud killust, kellele oli see aga justkui tulevikku ette aimates juba passi kirjutatud.
Rohkem hetkel ei meenu.
Patarei komandör kapten Sidelnikov, klitshka - Rõzii.
Punase peaga kõverate kollaste hammastega (polnud suitsumees) sõna otseses mõttes kõhetu värd. Ei olnud tal häält rivi ees esinemiseks ega midagi... Sõjakooli ja hiljem ohveks sattunud ilmselt vanemate survel. Selliste koht pole armees.
Divisjon zampoliit kapten, hiljem major Issajev, klitshka - Zrannõi e. täissitutud.
Viimase peal kihvt sell, vanust võis olla 40 ligi. Oskas soldatitega inimese kombel suhelda, käepigistus jutu alustades käis alati asja juurde. Poliitilist paska ajas imeharva.
Nime sai oma kõnepruugist. Kui rivi ees esines ja teisi ohvesid läheduses polnud, kõlas kõnes alati repliik "zrannõi divizjon". Jutt oli mahlane, ei ropendanud kunagi otse, vaid leidis alati naljakaid metafoore asendamaks rõvedusi. Lõbus oli alati nii temal kui meil.
RMO prappor Mashinskii, klitshka - Mashka.
Kui see Mashka kedagi läbi võttis, siis pikalt ja põhjalikult. Samas unustas tülid kiiresti, aitas ja õpetas alati, kui tehnikaga mingi probleem tekkis.
Polgu komandör podpol Belkin, klitshka - Kon (ratsu, hobune, täkk jne.)
Täielik ülemus. No kõige kõvem mees polgus, keda kõik kartsid. Vahtis ainult pea kuklas, alamad olid tema jaoks madalam kui muru.
Suure kõhu ja lihava punetava näoga jurakas kõndis alati nagu hobune, st. loopis jalgu ette.
Polgu zampotehh podpol (vat ei mäleta nime), klitshka - Kirpitsh (telliskivi).
Lõugas tatti pritsides kui närvi läks, samas hakkas ka kohe kokutama. Sealt ka nimi, sest rääkis nagu oleks telliskivi muutuva kiirusega kant kandi haaval veerenud.
Diviisi zampotehh polkovnik Repitenko, klitshka - Repa (naeris).
Igati nime väärt, ümmargune keha ja suur pea, ise paras jupats selle juures. Tige punane olend.
Eks ta oli jah. Kes sai omale nime mingist juhuslikult suust tulnud killust, kellele oli see aga justkui tulevikku ette aimates juba passi kirjutatud.
Rohkem hetkel ei meenu.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
siin artiklis http://www.gulag.ipvnews.org/article20070610.php
väidetakse et venemaa (ex CCCP) paljud inimesed on 5 põlvkonna
mutandid
hulgaliselt selliseid mutante võisite näha ka Tallinna tänavatel pronksmehe
sündmuste ajal
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline