Ajateenistus rikkus tervist.

[marksman]

" Kujutan ette ka seda, et kägarkõnni ajaks peaks põlveliigesed juba piisavalt soojaks joostud olema.

hmmm.... ja endiselt ma küsin, et mille kuradi pärast on seda kägarkõndi vaja? nagu siin enne mainiti. "mis liikumisviis see on?"

KUPis sain isegi ümber patarei kasarmu kägarkõnnis "hommikuvõimlemist" tehtud. ja seda tänu (selleks ajaks) v-srs Poolakesele.
MILLE KURADI PÄRAST SEDA VAJA ON?

Luuraja, seleta mulle.

[propatria]

Ei taha õigustada kellegi invaliidistumist sõjaväeteenistuse jooksul.

Kui selline asi juhtuks sõja ajal, oleks vähemalt alust pidada taolist eneseohverdust kangelasteoks, teile püstitataks mälestussambaid ja lapsed tooks sinna lilli ning sangareist loodaks legende...

Aga praegu olete lihtsalt sandid ja arusaadavalt kõige ning kõigi suhtes kibestunud haiged inimesed, süüdistades oma hädades tervet maailma... Sellisena te aga kaastunnet või abi ei saa.

Tegelikult on vaja rohkem positiivset ellusuhtumist!

Tuleks näha ka asja positiivsemat külge, ikkagi eluvaim sees!
Kõigil ei ole nii hästi läinud. Selle kinnituseks järgmine lõik J. Kadak'u dokumentaalteosest "Mängusõda":

Kert laskis sõduri maha

1992. aasta märtsis korraldati Valgas üks esimesi vene sõjaväelinnaku relvastatud ülevõtmisi. Oma jõu ühendasid kohalik piirivalveüksus ja appi kutsutud Kuperjanovi pataljoni rühm. Sõjaväelaste rühma juhtis isiklikult pataljoni ülem Johannes Kert. Rünnakul juhtus ka õnnetus - Kert surmas püstolilasuga südamesse ühe oma pataljoni sõduri. Noor sõjamees olevat olnud purjus ning ähvardanud relva ja granaadiga. Keda ta ähvardas, pole siiani teada.

Juhtunu kohta algatati kriminaalasi, mis aga varsti lõpetati. Keegi ei uurinud asjaolusid, kuidas sai sõdur end enne vastutusrikast operatsiooni täis juua ja kes andis talle laskemoona ning lahingugranaadid. Kas sõdur oskas nendega üleüldse ümber käia, jäigi välja selgitamata.

Kontrollimata jäi võimalus, kas Kert enne laskmist sõduri pihta sihtis või tulistas umbropsu. Viimasel juhul ei osanud ta relvaga ümber käia, esimesel aga lihtsalt tappis külmavereliselt oma alluva. Poisi vanemad ja tuttavad tunnistasid hiljem, et sõdur ei olnud üleüldse alkoholilembene. Ta olevat olnud vaikne, rahulik ja tagasihoidlik noormees.

"Meil polnud nii palju raha, et riigiga kohut käia ja poja surma põhjusi selgitada. Nii jäigi asi pooleli," ütles isa. Paljudele on kindlasti uudis, et pataljoni relvur Rein Algus oli pärast traagilist juhtumit terve öö pataljoni relvaraamatut ümber kirjutanud, et komandöri relva raamatusse kanda. Varem oli see formaalsus jäänud tegemata. Registreerimata relva olevat Kerdile kinkinud hilisem kaitseminister Hain Rebas.

Tervitustega, ProPatria

[propatria]

Nüüd siin mitmete kirjutajate poolt mõnitatud Sepa nimelisest mehest...

Tundub olevat tegu inimesega, keda tunnen päris pikka aega: võib öelda, et kogu tema sõjaväelasekarjääri ulatuses.

Tegu on oma ala tõelise entusiastiga, kes ei anna armu ei endale ega alluvatele ja loomulikult üldise lodevuse ning peataoleku taustal tekitab palju nurinat ja hädaldamist.

Tegelikult ei kadesta neid natuke kehvema tervise või viletsama võhmaga inimesi, kes temaga koos peaks sõtta minema...

Minu ning lähimate kaasvõitlejate nägemust mööda on Sepp kohusetundlik ja sõnapidaja, laia silmaringiga sõjaväelane.

(Loodan, et mulle andestatakse see kroonulikult ametlik kirjatükk - rääkida võiks paljustki, - kuid leian, et avalik foorum pole selleks kõige õigem koht)

ProPatria

[bambino]

minu poolt ka kapten Sepale "Hooa!"

[Kutt]

" Kujutan ette ka seda, et kägarkõnni ajaks peaks põlveliigesed juba piisavalt soojaks joostud olema.

hmmm.... ja endiselt ma küsin, et mille kuradi pärast on seda kägarkõndi vaja? nagu siin enne mainiti. "mis liikumisviis see on?"

KUPis sain isegi ümber patarei kasarmu kägarkõnnis "hommikuvõimlemist" tehtud. ja seda tänu (selleks ajaks) v-srs Poolakesele.
MILLE KURADI PÄRAST SEDA VAJA ON?

Luuraja, seleta mulle.

Kägarkõnni põhimõte hommikuvõimlemise ajal oli nus...imine. Ei midagi rohkemat.

[Kruuda]

Kägarkõnni põhimõte hommikuvõimlemise ajal oli nus...imine. Ei midagi rohkemat.

Eks see sõltu ikka ka sellest kuidas seda rakendatakse. Meil oli tavapärane karistus kiviga matk. Ei saa just öelda, et ülepäeva aga korra nädalas tuli ikka vantsima minna. Vantsis kogu rühm plus 3 saatjat. Kõigil täis varustus ja karistatul lisaks kivi. Ja siis oli huvitav vaadata inimloomust. Esimesed 10 miili peab iga normaalses füüsilises vormis mees vastu aga oli väga lihtne reegel. Kui need 10 miili läbiti nii 2 tunni jooksul siis enne järgmise 10 lõppu karistatut juba kanti/lohistati. Kui aga poiss oli nutikam ja ei püüdnudki rühma tempot pidada vaid koperdas juba esimese 10 miili sees nii et aeg tuli 2,5 tunni kanti (ainuüksi põlve maha panek tõusul võimaldas pea minuti aega võita enne kui püsti tõmmati ja mõne aja pärast pidi ka rühm tempot alandama, et mitte järgi oodata) siis oli enam kui tõenäoline saatjate ära tüütamine ja omal jalal tagasi jõudmine. Üle 30 miiline matk ei mahtunud ju parimalgi tahtmisel päeva korraga läbimiseks.

[minuAuonTruudus]

teenisin vahipatis, ja sai pati võistlustel pisut maadeldud... sita õnne tulemusel õlal kõõluste rebend, nooh osad ülemused keelasid kohe väljaõppest osavõtmise, aga kuidagi ikka suutsin end omal vastutusel paari õnnetusjärgsesse laagrisse kaasa sebida..... jamaks läks siis kui tahtsin endale head taastusravi saada ( kuna näit erki noole taastusravi arst ütles, et kui ma nüüd head ravi ei saa, siis jään invaliidiks ja käsi küljepeale üle 90 kraadi enam ei tõuse) kui ravi hakkasin tahtma, siis kukkusid kõik ohved in corpore mulle kaikaid kodarasse loopima.... ainuke norm vend oli mingi kirurg, kes asjast aru sai, ja aitas mind väeteenistusest ajutiselt välja sebida ja siis käsingi omal rahakotil 2 kuud tartus taastusravis .... praegu olen pääsend nii et ennustan nagu vana mutt oma õlavaluga vihma tulekut ....
lõpetuseks: seni kuni sa ise oma tervise probleemi üritad lahendada oled sa norm vend ohvedele, aga kui tõsise häda pärast ravi jaoks hakkad lisa linnalubasid küsima või üldse tahad väest ära minna, siis tõmmatakse sulle kogu kompanii ohvedega vesi peale. selline suhtumine oleks old norm sõjaolukorras rindel, mitte rahuaegsel väljaõppel.

[välihall]

Dispatis sai kõvasti palke seljas tassitud - viimasel ajal hakkab tunda andma.

[taipohh]

meil jäi üks kopsupõletikku, anti diclaci kreemi,et määri peale..
lõpuks kui tüüp enam korralikult hingata ei saand ja köhis verd viidi haiglasse..

ühel oli alguses jalg kohe läbi,.. paistes, ja käis visti isegi 2nr suurema saapaga,(ühes jalas ) ,et sidemed jne. ära mahuks... hommiku jooksu ajal kargas nagu känguru seal rivis,aga arstid andsid diclaci ja soovitasid jalgu korralikult pesta...

minul isiklukult tõmmas parema jala puusaliiges ja põlv ära.. olen selline väiksem inimene, ja ksp paremal õlal tassida ja mütata..(teistelgi KP meestel sama häda.. nimetasime seda parema puusa põlve valu, kuulipilduri sündroomiks..
ja ühes välilaagris talvel, saime mingi jamaga hakkama,ja rühma vanem käskis iga päev telki kolida kas 3m lõunasse,põhja,jne..
igakord oli uus niiskus ja lumi telgis ja tõmmas neeru selllise valu,et üks hommik ei saand püstigi..

ja siis üks paksem mees oli, se murdis iga 2 nädala tagant endal jala luu pooleks..

aga väeosas oli kiire reageerimisega arstiabi olemas...
ühel tuli keset ööd astma hoog ja kiirabi oli kuskil 40 sekundiga juba maja ees... tublid..

[metsakorraldaja]

Mul on kodus samuti paber kirjaga "terviserike (või kuidas ta täpselt nüüd oligi?) saadud teenistuse ajal EV kaitseväes. Nimelt tekkis mul kukkumise tagajärjel põlve kõhre pehmenemine. Aga ma ei süüdistaks sellepärast kaitseväge sest kukkuda oleksin võinud ka mujal. Seda võin muidugi öelda, et pandi karkudel isegi päevnikuks. Aga on mida meenutada ja ei tasu viriseda. Au tööle!

[Juhan K]

" Kujutan ette ka seda, et kägarkõnni ajaks peaks põlveliigesed juba piisavalt soojaks joostud olema.

hmmm.... ja endiselt ma küsin, et mille kuradi pärast on seda kägarkõndi vaja? nagu siin enne mainiti. "mis liikumisviis see on?"

KUPis sain isegi ümber patarei kasarmu kägarkõnnis "hommikuvõimlemist" tehtud. ja seda tänu (selleks ajaks) v-srs Poolakesele.
MILLE KURADI PÄRAST SEDA VAJA ON?

Luuraja, seleta mulle.

Kägarkõnni põhimõte hommikuvõimlemise ajal oli nus...imine. Ei midagi rohkemat.

Niipaljukest kui mina olen aru saanud, kasutatakse kägarkõndi linnalahingus. Vaja ju akende all märkamatult liikuda, nii et iga hetk oleks võimalus oma relva haarata. Käpuli liikumine seda võimalust paraku ei paku.
Niisiis võisid teie instruktorid olla haaratud linnalahingueufooriast vms.
ei tasu kohe lahmima hakata, et see ja see asi on mõttetu, kuna ise ei suuda sellele kasutusala välja mõelda
Tervisliku probleemi koha pealt nii palju, et kui tõesti tervislikud probleemid ja nendest teatamine on seotud linnalubadega on asi normaalselt kursilt kõrvale kaldunud. Iga pisiasja pärast ei tohiks küll tohtrihärrat kimbutama minna, ent samas ühe neiukesega "skoorimise" tõttu ei ole vististi mõtet oma tervisenatukest jäädavalt peeti keerata

[hummel]

Loen siin seda häda ja viletsust.
Loomulikult ma saan aru, et sõjavägi ei tohiks kedagi invaliidistada, kuid eks see väljaõpe ikkagi peab tehtud saama ja distsipliin ka korras olema. Liigne nunnutamine ja heausksus ei tule kõne alla. Ei saa kalduda ei ühte ega teise äärmusse.

Paljud inimesed, kes kaitseväes teeninud ja teenivad, ei teadvusta endale ega seleta oma alluvatele, miks sõjaväes on üldse selline nähtus nagu kord ja mida ta endaga kaasa toob. Samuti ei selgitata seda, miks viiakse läbi kasvatust ning millest see koosneb.
Armeedes on olnud range distsipliin ja karm kasvatusmetoodika selleks, et muuta sõdur vastupidavamaks. Seda mitte ainult füüsiliselt, vaid ka moraalselt/vaimselt. Iga mees peab aru saama, et eksimine või suutmatus tähendab talle konkreetset tagasilööki. On tagasilöök siis füüsilise või vaimse iseloomuga või kombineeritult. Kui see ei toimi, ei teki ka rasketes oludes distsipliinitunnet. Puhtast õilsast isamaalisest motivatsioonist siin ainuüksi ei piisa, kui lihtsalt pole õppinud/harjunud sitas (füüsilises või vaimses) seisus vastu panema või pingutama.

Sageli testitakse ja treenitakse raskete harjutustega lihtsalt meeskonna valuläve. Eks ka koostööharjumust (sisemine side). Samuti on käsitletavad vaimse vastupidavuse arendamisena aja peale voodite tegemise, riietumise vms harjutused. Kasvatuslikust harjutusest on piisavalt kasu ainult juhul, kui see osutub keskmistele sooritajatele füüsiliselt/vaimselt rängaks. Kusjuures isikkoosseis harjub reeglina üsna stabiilselt. Eks tibake mõsitust peab loomulikult olema ka koolitajal. Paha poleks ka mõnikord asja ideed põhjendada.

Mis puutub aga arstide külastamisse ja nende tegemistesse, siis siin on probleem laiem, kui mõni inimene ette tahab kujutada.
Kirjutan oma 10 a teenistuskogemusest.

Miks seotakse väljaload arsti vastuvõtul käimistega? Aga sellepärast, et kui kompanii tunniplaanis on välitunnid või muud üritused, kus peab end liigutama, on sageli osa kõige laisemaid ja ülbemaid selle riburadapidi jälle arsti arsti ukse taga erinevaid vabastusi nõudmas. Imekombel tervenevad aga kõik rasked haiged sõltumata surmahaiguse algusajast täpselt reedeks, et saaks linna alkot hävitama ja sugu suurendama minna. Kui aga esmaspäeval selgitada, et kes teatud režiimil või teatud aja nädalast haigena veetnud, nädalavahetusel sedakorda koju ei lähe, on haigused ka kadunud nagu vits vette.

Samuti on mõnel kohe igapäevane tõmme sinna meditsiinipunkti poole. Teenistuses saab vähegi kogenud ülem kohe aru, kes on kes, ehk kes on põhiviriseja, jaoülematele vastuhakkaja, viilija ning muidu pohhuist ning ülbik. Samuti selgub, kes on reeglina korralik ja kohusetundlik või vähemalt püüdlik. Miskipärast tõmbab sinna meditsiini pidevalt just neid negatiivse auraga tegelasi, keda on reeglina siiski vähem, kui asjalikke. On isegi olnud tagasisidet, kus meedikud paluvad mõningaid sinna niipea enam mitte lubada.
Positiivsemaid tegelasi liigub meditsiini vähem ning neist on tavaliselt juba jutust aru saada, et tõesti on põhjust arsti külastada, kui ette kandma tulevad. Ja ülem saadab nad meditsiini ilma eelarvamusteta.

Loomulikult on "asjalikumad" vennad päris mitmel korral näiteks ootamatult haigestunud vahetult peale öise lisatoimkonna määramist jaoülema poolt või enne (graafikujärgsesse) teenistustoimkonda astumist. Pole normaalne, kui seersandid kaebavad rühmavanemale, et nigu mõnele lisatoimkond määrata, on kohe arsti juures ja pärast irvitab näkku kah. Olen näinud, kui keegi on saanud vabastuse rakmete kandmisest, kuid hiljem ei ole loomulikult mingi probleem raske seljakotiga koju minna.

Meditsiiniteema lõpetuseks üks isiklik näide. Kord ammu olin allüksuses vastutav ja mõned halvemad sõdurid (no reeglina kahjuks idablokist) ruttasid sellest teada saades otseteed meditsiini. Võtan siis huvi pärast haigete raamatu kätte ja näe imet! Kõik tuntud lõngad ja ülbikud endale vabastused saanud just enne minu ametiülesannte algust! Mina järjekindla inimesena asja nii ei jätnud ja marssisin koos raamatuga meditsiini. Seal siis põrkasin natuke nõudlikul toonil ning seepeale tõmmatigi praktiliselt kõigi lõngade-pättide vabastused raamatust maha. Oi seda püha üllatust, kui info allüksuses natuke hiljem teatavaks sai!
Ei mäletagi enam, mis oli plaanis sel korral allüksusega teha/harjutada, kuid mingeid terviseprobleeme ega kaebusi ürituse ajal ega sellest tingituna edaspidi ei esinenud.

Ei tahaks õhutada rahvuste vahelist vaenu, kuid täitsa ausalt öeldes on 75% probleemidest ja probleemsetest tegelastest idabloki ridadest. Ja piisab, kui neid on 10-20% kogu koosseisust, et teenistus väga keerukaks muutuks. Lõpuks mõjutab nende käitumine ka halvema iseloomuga eestlasi eeskuju võtma ja toob lisaraskust korralikele ning püüdlikele.

Üldiselt võib veel väita, et viimastel aastatel on kasvatus ja distsipliin nagunii käest ära ja vinguda pole küll suurt millegi üle. Juba SBK ajal on korralagedus, sest pole jaoülemaid, kes pidevat distsipliini nõuaksid. Rühmaülem-vanem üksi ei jõua seda kvaliteetselt teha iialgi. Lisaks kaadripuudus.
Distsipliin tugevnes kaitseväes viimati uue aastatuhande algul, kui kehtestati 8/11 süsteem selliselt, et jaoülemad teenisid peale oma lennu sõdurite kojuminekut edasi uute noorte jaoülemate-drillijatena. Selleks ajaks olid seerud juba tõsiste kogemustega, rakendades neid rangelt.
Praegu aga valitseb juba SBK ajal paras kontrollimatus ning bardakk, sest sõdurid on lihtsalt liiga palju omapead. Pasundada siinjuures veel mingist nu**imisest jne on puhas naerukoht.

[propatria]

... Mäletan seda Valga ülevõtmist kuna teenisin sel ajal KÜJP... Tundub et seda on valgustatud kellegile sobivalt ... Ei tundnud kuid teadsin seda sõdurit...ja tema sõpra ning opi ajal olin teenistuses...

Sellised kurvad lood on sageli valgustatud kellegile sobivalt...

Tsiteeritud teose autor pole paljudes oma raamatus kirjeldatud sündmustes ise osalenud ... seega esineb seal mitmeid faktivigu (väidan seda mõne sündmuse põhjal, milles ISE osalesin ja mis raamatus kirjas puudulikult).

Kuna kõnealuse sündmuse (sõduri tapmine) peategelane on veel elus ja võimu juures, siis arusaamatuste vältimiseks ma ei agiteeri Sind oma teadmisi teistega jagama... kuigi meie lähiajaloo jaoks oleks sellel informatsioonil kindlasti suur väärtus.

Lugupidamisega, ProPatria

[Kruuda]

See läheb teemast välja aga kuna olen sarnast suhtumist laiemalt kohanud siis palun Lp. propatria selgitust. Mis salajased hirmud ringlevad Eestis? Kui see mis räägitakse on tõene siis ei saa kedagi süüdistada laimamises ega ka milleski muus. Ja see kas too isik kellest räägitakse on President või Kojamees ei oma mingitki tähtsust! Veel aastat 5 tagasi oli üsna tavaline kuulda, et „see ei ole telefoni jutt” nüüd on see nagu ära kadunud.
Nii palun sind valgustada mis koll või muu see on mida peaks pelgama?

[propatria]

...Kui see mis räägitakse on tõene siis ei saa kedagi süüdistada laimamises ega ka milleski muus. ...

Tegelikkuses, olenevalt inimeste väiklusest ja kättemaksuhimust, saab süüdistada nii laimamises kui ka kõiges muus...

Eks teatud inimeste teatud tegemiste kohta käiv tõde olegi just kõige suurem laim!

(Mine näiteks alkohoolikule või vargale ütlema, et ta on siis vastavalt joodik või varas ja selle peale enamasti järgneb vastureaktsioon, kus lõpuks oled rõõmus, et said vaid rusikaga vastu hambaid aga mitte puskaripudeliga vastu pead või nuga kõhtu...)

Edasised teemasse mittekuuluvad üksikasjad koos asjakohaste selgitustega saadan Kruudale privaatsõnumiga.

ProPatria