Eesti poisid Afgaan?
Sellest miks poisid „mustad” olid vaevalt keegi kirjutada soovib.
Lp. Ghost ehk kirjutad buratino`st?
Ja teistele foorumikaaslastele ka palve! Pigistage Ghosti nii nagu oskate, et ta kirjutaks sest lennutransport nägi peaaegu kõike mida toodi ja kõike mida viidi. Vaikimis vanne on samuti antud ühele olematule riigile.
Lp. Ghost ehk kirjutad buratino`st?
Ja teistele foorumikaaslastele ka palve! Pigistage Ghosti nii nagu oskate, et ta kirjutaks sest lennutransport nägi peaaegu kõike mida toodi ja kõike mida viidi. Vaikimis vanne on samuti antud ühele olematule riigile.
Kuidas tšetšeenid sõdivad
Veel Kruuda muinasjuttudest.
Mitte mingeid palgasõdureid tšetšeenide poolel ei ole olnud. Esimese sõja ajal lõppesid tšetšeenidel nn riiklikud varud juba ammu enne Groznõi (õige oleks küll Džohhar-Gola) lahingute lõppemist. Moona ja relvastust osteti ja võeti venelastelt!!! Laskemoonaga käis vilgas kauplemine kõikidel turgudel. Nii kummaline kui see ka meile ei tundu, hankis iga mees ise omale turult relvad ja laskemoona. AK maksis tollal turul 250 dollarit. Tšetšeenide probleemiks oli näiteks, et kuna venelased läksid üle Kalašnikovidele kaliibriga 5,45?, siis tšetšeenidel oli palju vanemat tüüpi Kalašnikove 7,62. Ja neile ei olnud saada laskemoona.
Kruuda pakutud 2000 palgasõdurit on rumalus. Kui Kaukaasia rahvusest vabatahtlikud välja arvata, oli muudest piirkondadest vabatahtlikke ehk 20-30. No mitte üle 50 kogu esimese sõja jooksul. Need tõesti üksikud nn araablased olid põhiliselt Lähis-Idast pärit etnilised tšetšeenid. Ka Hottab oli Jordaania tšetšeen. Tšetšeene on ajaloo jooksul sõdade eest pakku läinud Lähis-Ida riikidesse, Türgisse. Ja nad on seal paljud teinud just sõjaväelist karjääri. esimese sõja ajal kohtasin kolme nn araablast, kellest üks ei teadnud sõjapidamisest midagi.
Tšetšeene sõdis esimese sõja ajal korraga aktiivselt ehk 1500-2000. Külamehed käisid rindel vahetustega, graafiku alusel. perest sõdis tavaliselt ainult üks poeg, teised tegelesid pere majandamise ja muuga. Kui üks poeg langes, läks järgmine sõdima. Ainult 1996.aasta Džohhar-Gola vallutamine oli pisut teistsugune operatsioon. Paari ööga imbus linna 10-12 000 tšetšeeni. Igal külal oli oma kindel sektor ja kindlad ülesanded. Kui linn oli võetud, mindi kohe kodudesse laiali.
Praegu lähevad paljud nn Kadõrovi armeesse, et relv hankida ja seejärel mägedesse minna. Ma küll ei ütleks, et venelased täpselt aru saaksid, kellega nad sõdivad. Igas külas võivad nad ka poisikeste käest tina saada.
iga tšetšeen kaitseb oma kodu, isegi kui ta aktiivselt ei sõdi. Väga ratsionaalne sissisõda.
Neid asju on päris selgelt näha ka eestlaste tehtud dokumentaalfilmis "Vabadus või surm". Soome TV on seda ikka kordi näidanud, Eestis ei ole kahjuks jooksnud.
Mitte mingeid palgasõdureid tšetšeenide poolel ei ole olnud. Esimese sõja ajal lõppesid tšetšeenidel nn riiklikud varud juba ammu enne Groznõi (õige oleks küll Džohhar-Gola) lahingute lõppemist. Moona ja relvastust osteti ja võeti venelastelt!!! Laskemoonaga käis vilgas kauplemine kõikidel turgudel. Nii kummaline kui see ka meile ei tundu, hankis iga mees ise omale turult relvad ja laskemoona. AK maksis tollal turul 250 dollarit. Tšetšeenide probleemiks oli näiteks, et kuna venelased läksid üle Kalašnikovidele kaliibriga 5,45?, siis tšetšeenidel oli palju vanemat tüüpi Kalašnikove 7,62. Ja neile ei olnud saada laskemoona.
Kruuda pakutud 2000 palgasõdurit on rumalus. Kui Kaukaasia rahvusest vabatahtlikud välja arvata, oli muudest piirkondadest vabatahtlikke ehk 20-30. No mitte üle 50 kogu esimese sõja jooksul. Need tõesti üksikud nn araablased olid põhiliselt Lähis-Idast pärit etnilised tšetšeenid. Ka Hottab oli Jordaania tšetšeen. Tšetšeene on ajaloo jooksul sõdade eest pakku läinud Lähis-Ida riikidesse, Türgisse. Ja nad on seal paljud teinud just sõjaväelist karjääri. esimese sõja ajal kohtasin kolme nn araablast, kellest üks ei teadnud sõjapidamisest midagi.
Tšetšeene sõdis esimese sõja ajal korraga aktiivselt ehk 1500-2000. Külamehed käisid rindel vahetustega, graafiku alusel. perest sõdis tavaliselt ainult üks poeg, teised tegelesid pere majandamise ja muuga. Kui üks poeg langes, läks järgmine sõdima. Ainult 1996.aasta Džohhar-Gola vallutamine oli pisut teistsugune operatsioon. Paari ööga imbus linna 10-12 000 tšetšeeni. Igal külal oli oma kindel sektor ja kindlad ülesanded. Kui linn oli võetud, mindi kohe kodudesse laiali.
Praegu lähevad paljud nn Kadõrovi armeesse, et relv hankida ja seejärel mägedesse minna. Ma küll ei ütleks, et venelased täpselt aru saaksid, kellega nad sõdivad. Igas külas võivad nad ka poisikeste käest tina saada.
iga tšetšeen kaitseb oma kodu, isegi kui ta aktiivselt ei sõdi. Väga ratsionaalne sissisõda.
Neid asju on päris selgelt näha ka eestlaste tehtud dokumentaalfilmis "Vabadus või surm". Soome TV on seda ikka kordi näidanud, Eestis ei ole kahjuks jooksnud.
Ära aja möga!
Kui tahad mulle kohta kätte näidata siis nii tee aga ära hakka selle pärast tervet rahvast solvama! Kalashi väike padrun (5.45x39) pärineb aastast 1974 ja Venelased üritasid juba Afganistanis väikesele padrunile üle minna, see ei olnud mingi „sõjakavalus”.
Nii automaate kui padruneid sai „korjata” Venelastelt ja parem ära ütle mõnele Tsetseenile, et see probleem oli. Põhjus miks enamasti üritati kasutada suuremat padrunit on selle efektiivsus pikemal distantsil mis andis eelise, 100m küll aga kõikjal peale tiheasustuse on need elulised meetrid. Groznõis tekkisid probleemid vindi padrunitega (7,62x54) mida tuli käia soomukitest hankimas aga AK omadega ei tea küll probleeme (ei siis 5,45x39 kui ka 7,62x39).
Kadõrovi armeesse, et relv hankida… mida veel? Äkki Moskvasse lenduriks õppima, et Puutinit pommitada
Kui Kadõroviga liitutakse siis selleks, et raha perele saada. Tead kui keeruline on tööd saada Tsetseenil? Või kui palju peab maksma igasugustele tüüpidele kui tuleb välja, et annad ehitusel neile tööd? Arvatavasti mitte, muidu ei suhtuks sa neisse nii halvasti. Need kes on tahtnud mägedesse minna on juba ammu ka läinud ja ka relvad hankinud. Relvi saab raha eest ka Gruusiast ja enam kui kindlalt Venelastelt.
Kui tahad mulle kohta kätte näidata siis nii tee aga ära hakka selle pärast tervet rahvast solvama! Kalashi väike padrun (5.45x39) pärineb aastast 1974 ja Venelased üritasid juba Afganistanis väikesele padrunile üle minna, see ei olnud mingi „sõjakavalus”.
Nii automaate kui padruneid sai „korjata” Venelastelt ja parem ära ütle mõnele Tsetseenile, et see probleem oli. Põhjus miks enamasti üritati kasutada suuremat padrunit on selle efektiivsus pikemal distantsil mis andis eelise, 100m küll aga kõikjal peale tiheasustuse on need elulised meetrid. Groznõis tekkisid probleemid vindi padrunitega (7,62x54) mida tuli käia soomukitest hankimas aga AK omadega ei tea küll probleeme (ei siis 5,45x39 kui ka 7,62x39).
Kadõrovi armeesse, et relv hankida… mida veel? Äkki Moskvasse lenduriks õppima, et Puutinit pommitada

Kui Kadõroviga liitutakse siis selleks, et raha perele saada. Tead kui keeruline on tööd saada Tsetseenil? Või kui palju peab maksma igasugustele tüüpidele kui tuleb välja, et annad ehitusel neile tööd? Arvatavasti mitte, muidu ei suhtuks sa neisse nii halvasti. Need kes on tahtnud mägedesse minna on juba ammu ka läinud ja ka relvad hankinud. Relvi saab raha eest ka Gruusiast ja enam kui kindlalt Venelastelt.
Kruudale
Põhimõtteliselt lollidega ei vaidle. Mina räägin sellest mida olen oma silmaga näinud ja oma kõrvaga kuulnud. Sina püüa Arguni jõest edasi angerjaid!
Kõne lõpp! Nohtgi!
Ühtlasi palve administraatorile. Mõne mehe jaoks on vaja avada uus rubriik jutuvestjatele. Kuid sellel ei ole kahjuks midagi pistmist meie suurepärase foorumiga, kus peaksid sõna võtma ikka asjalikud inimesed aga mitte bluffivennad.
Kõne lõpp! Nohtgi!
Ühtlasi palve administraatorile. Mõne mehe jaoks on vaja avada uus rubriik jutuvestjatele. Kuid sellel ei ole kahjuks midagi pistmist meie suurepärase foorumiga, kus peaksid sõna võtma ikka asjalikud inimesed aga mitte bluffivennad.
Re: Kruudale
Võitlesid Tšetšeenias?Tminoff kirjutas: Mina räägin sellest mida olen oma silmaga näinud ja oma kõrvaga kuulnud.
Afgaanis sai NA isikkooseisust haavata päevas keskmiselt 15 inimest ja hukkus 4 inimest. Ükskord said nad aru, et see on mõttetu üritus ja tulid tulema. Praegu tundub, et asjalood hakkavad jälle sinnapoole kiskuma. Uudishimust tahaks teada, kaua seekord seal vastu peetakse ja kui suured peavad olema kaotused, enne kui jalga lastakse.
Eks ta ole. Minnakse võõrale maale, kus võõras kultuuri ja kombestik, sõdurisaapaga korda looma, kellegi teiste ideede eest, tihtipeale lõpuni aru saamata – milleks. ''Ja eks ikka ajab siis tigedaks küll, kui see ''rahulooja'' tina saab''.
Eks ma omal ajal pea samasugune olin aga eks aastad muudavad inimest ja ka maailmavaadet.
Eks ma omal ajal pea samasugune olin aga eks aastad muudavad inimest ja ka maailmavaadet.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Ise pole mägedepoegadega koos sõdinud, kuid austan rahvaid, kes oma vabaduse ja au eest sõdivad.
Ghostile. Muidugi ei ole õigustust võõrasse riiku tungimisele. Samas, kas tahad väita, et Taliibid olid enamuses kohlik leiutis? Mina olen aru saanud, et need nn. õpilased tulid enamuses Pakistanist, äärmuslikest medrestest (koolidest).
Kui aus olla, siis taliibide kukutamisele aitasid afganid ise suuresti kaasa. paljud endised muzaheedid, kes venelaste vastu sõdisid, olid (on) ka taliibide vastu.
Afgaanid on sõjast väsinud.
Mida eesti poisid seal teevad? Anastavad, okupeerivad? Ei, pigem puhastavad maad lõpututest miiniväljades, kus sageli just ka lapsed end sandistavad/tapavad. Kas afgaanid saavad ise selle tööga hakkama? Miine on ju tohutult, neid pilluti isegi lennukitelt alla.
Kas demineerimine on okupatsioon, anastamine?? Kui lasta taliibidel võimutseda, vajub Afganistan veelgi sügavamale äärmusluse (harimatuse) mülkasse, kust teda on hiljem palju raskwm e. võimatu välja tirida. haridust ja rahu on vaja, et riiki ja rahvast ülesse ehitada. Ei muud.
Kui taliibe toetavad Pakistan, Saudi Araabi ja teised võõrad, miks siis afgaani nn. demokkraatlike jõude ei või lääne riigid toetada? Teeb see kellegile halba? Ja ära unusta narkokaubandust.
Üldse teeb viha see moeks saanud ameeriklaste & koalitsiooni sõimamine. Unustatakse siinjuures aga ära, et kui vähiga algstaadiumis ei tegele, on pärast hilje. Jah sõjas juhtub kõike, kuid vajalikul ja "vajalikul" sõjal on vahe. terrori vastane sõda on aga justnimelt vajalik! Seda vaadeldes tuleks ära unustada kõik eelnevalt nähtud sõjad ja okupatsioonid. vaenlane pureb pesa nõrkades riikides ja just need nõrgad riigid vajavad kaitset ja abi. kas siis, kui riik on Nõukogude vägeda ja kodusõja tõttu nõrk, peaks ta minema taliibide kontrolli alla. Et siis harimatus teha kohustuslikuks ja rahvas oma orjaks. ja levitada ja toota oma eluviisi. See ongi taliibide taotlus.
Siia sõbib ka üks "kohalike poiste" pilt, keda eesti poisid "rõhuvad" oma demineerimisega

Kas Ali-Baba ja 12 röövlit? Ei, hoopis Taliban Afganistanis.
Ghostile. Muidugi ei ole õigustust võõrasse riiku tungimisele. Samas, kas tahad väita, et Taliibid olid enamuses kohlik leiutis? Mina olen aru saanud, et need nn. õpilased tulid enamuses Pakistanist, äärmuslikest medrestest (koolidest).
Kui aus olla, siis taliibide kukutamisele aitasid afganid ise suuresti kaasa. paljud endised muzaheedid, kes venelaste vastu sõdisid, olid (on) ka taliibide vastu.
Afgaanid on sõjast väsinud.
Mida eesti poisid seal teevad? Anastavad, okupeerivad? Ei, pigem puhastavad maad lõpututest miiniväljades, kus sageli just ka lapsed end sandistavad/tapavad. Kas afgaanid saavad ise selle tööga hakkama? Miine on ju tohutult, neid pilluti isegi lennukitelt alla.
Kas demineerimine on okupatsioon, anastamine?? Kui lasta taliibidel võimutseda, vajub Afganistan veelgi sügavamale äärmusluse (harimatuse) mülkasse, kust teda on hiljem palju raskwm e. võimatu välja tirida. haridust ja rahu on vaja, et riiki ja rahvast ülesse ehitada. Ei muud.
Kui taliibe toetavad Pakistan, Saudi Araabi ja teised võõrad, miks siis afgaani nn. demokkraatlike jõude ei või lääne riigid toetada? Teeb see kellegile halba? Ja ära unusta narkokaubandust.
Üldse teeb viha see moeks saanud ameeriklaste & koalitsiooni sõimamine. Unustatakse siinjuures aga ära, et kui vähiga algstaadiumis ei tegele, on pärast hilje. Jah sõjas juhtub kõike, kuid vajalikul ja "vajalikul" sõjal on vahe. terrori vastane sõda on aga justnimelt vajalik! Seda vaadeldes tuleks ära unustada kõik eelnevalt nähtud sõjad ja okupatsioonid. vaenlane pureb pesa nõrkades riikides ja just need nõrgad riigid vajavad kaitset ja abi. kas siis, kui riik on Nõukogude vägeda ja kodusõja tõttu nõrk, peaks ta minema taliibide kontrolli alla. Et siis harimatus teha kohustuslikuks ja rahvas oma orjaks. ja levitada ja toota oma eluviisi. See ongi taliibide taotlus.
Siia sõbib ka üks "kohalike poiste" pilt, keda eesti poisid "rõhuvad" oma demineerimisega


Kas Ali-Baba ja 12 röövlit? Ei, hoopis Taliban Afganistanis.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline