Raamatud (ja soodukad)

[kamerade]

Ka omalt poolt küsimus:kas keegi on lugenud John Keegan`i "Teine maailmasõda"?Kas see on hea raamat,oleks kavatsus see osta.

[Frundsberg]

Mul on see Keegani teos just parasjagu lugemisel. Ülevaatliku teosena suht OK, lugeda võib, aga päris oma raamaturiiulisse vist ise ei ostaks. Kuna mulle see teos kingiti, siis nagu teada kingitud hobuse suhu ei vaadata...

[Troll]

Ka omalt poolt küsimus:kas keegi on lugenud John Keegan`i "Teine maailmasõda"?Kas see on hea raamat,oleks kavatsus see osta.

Olen lugenud seda, päris huvitavalt kirjutatud. Aga kohe torkab silma, et Keegan kirjutab nn vanas heas stiilis s.o absoluutselt pole arvestanud võimalusega, et NL oleks võinud Saksamaad 1941.a ise rünnata. Keegan kirjeldab üleoleva armulikkusega Hitleri rumalust, kes loobus Britannia ründamisest või Vahemere kampaaniast, võtmata ise absoluutselt arvesse võimalust, et Stalin ründab seljatagant. See variant on kõigi arengustsenaariumite puhul arvestamata jäetud, mis aga muudab kogu Keegani mõttekäigu lolluseks.

[hugo1]

Trollil on täiesti õigus, iseeneset hästi kirjutab aga midagi uut seal külle ei ole. Ikka see sama jama. Lääneriikide ametlik ajalugu.
Ise loen praegu Robert Cowley Läinuks ajalugu teisiti. Kogu raamat on üks suur oleks. Seal ka räägitakse kuidas Hitler oleks pidanud lähis ida naftat taga ajama ja venelast hiljem ründama. Keegi ei arvesta võimalusega, et äkki saksamaa ründas enesekaitseks

[ivalo]

Sama küsimus tekkis ka minul ,kui amazoni raamatupoodi uurisin ?Truuduse tragöödia eesti variant on kindlasti mugandatud ja lühendatud ,kuidas muidu seletada ,et saksa ja inglisekeelne on juba sadakond lehekülge mahukamad ja sisaldavad üle 200 foto --millist arvu eestikeelses parima tahtmise juures kokku ei loe.
Kui keeled suus on algupära kindlasti vaieldamatult parim valik!

[kamerade]

Loobusin siis "Teisest maailmasõjast" ja ostsin "Emajõgi 1944".

[ivalo]

2005 on ilmunud peale Werner Haupti HEERESGRUPPE NORD veel raamatud : Gottlob Herbert Bidermann IN DEADLY COMBAT - tanihävitusüksuse komandöri mälestused 1941-1945.
Hans Killian IM SCHATTEN DER SIEGE CHIRURG AM ILMENSEE -kirurgina idarindel 1941-1943.
F.W.von Mellentin PANZER BATTLES - tankiüksused teises maailmasõjas 1939-1945. Mellentin lõpetas sõja kindralmajorina.
Loetletud raamatud siis meie lettidel venekeelsetena saadaval ja nagu ikka -50 krooni tuuris tk.

[Tapper]

Soovitan lugeda raamatut "Sinule Tiu".
Autoriks Keilast pärit mees Vello Raigo ja välja antud vist 90 algul.
Raamat mehest kes mopiga 41 aastal venemaale veeti. Raamat on kirjade vormis, kirjad on kirjutatud naisele ja kantud seljakotis 41-44aastani.
Päris põnev lugemine kuidas see elu seal tööpattides oli. Ja milline see suur venemaa elu oli, kirjeldab kohalikku olusid, vahel päris humoorikas lugemine. Näiteks sellest mis külapoes müüa oli või kuidas vene mehed lehmade seljas ratsutasid. Ja kuidas punanurka tehti.
Igati silmaringi avardav lugemine

[Leiba Bronstein]

Ma ei saa aru,mis kuramuse pärast Te peate koguaeg endale raamatuid ostma??Kas Te Linnaraamatukogudesse pole siis kunagi jalga sisse tõstnud?Kindlasti ütlete Te mulle nüüd vastu,et kõiki raamatuid pole või,et ei saa järjele(keegi napsab ennem koju).Olgem ausad,enamus meist loeb raamatud läbi ja jätab nad pikemaks ajaks riiulile tolmu koguma.Eriti mõtetu on minuarust memuaaride ja mälestusraamatute ostmine.Ega see pole enam hea Nõuka aeg,et osta raamatuid niipalju kui tahad-oluliselt see su raha ära ei vii.Tänapäeval saad sa harva raamatu alla 200 krooni(mis on ju suur raha).Kurat,mina käin koguaeg laenutamas,ostan vaid äärmisel juhul,arvestades teatuid iseärasusi.Paljud kurdavad ja otsivad nt Degrelle "kadunud leegioni" ja on nõus maksma spekulantidele astronoomilis summasid.Aga minu raamatukogus on see täitsa olemas,enamus ilmunuid raamatuid leiab sealt(va spetsiifilised raamatud).Nii et jah,soovitan soojalt sellist asutust külastada.
Mis puutub eri maades avaldatud raamatutesse,siis on see täiesti tavaline,et tõlgitakse neid erinevalt,vahel ka kohendades ja pehmendades oma maa rahva tarvis.Eriti levinud on see Putini Venemaa puhul.Väga mitmeid asju tõlgendatakse valesti(ja mitte kogemata ega juhuslikult ).

[Ogre]

Ära suru oma arvamust peale. Kui inimene tahab siis ostab raamatu. Sellist lauset oled kuulnud? "Igal lollil oma lõbu" Ega see raha sinu taskust ei tule. Inimene ise teab mida ta oma rahaga teeb kas mängib kasiinos maha, joob maha või ostab raamatuid.

[Külaline]

olen.

[Partisan]

Oma on ikka oma.

[Marissa]

Ka omalt poolt küsimus:kas keegi on lugenud John Keegan`i "Teine maailmasõda"?Kas see on hea raamat,oleks kavatsus see osta.

Parem ära osta. See suhteliselt hea raamat, aga raamatu kirjutamisest juba üle aastakümne möödas, vahepeal avanenud arhiivid ja palju uusi asju tulnud välja. Kui sa faktoloogiast oled huvitatud, siis tasub lugeda küll. Ma ise lugesin selle läbi, aga nii mõneski asjas aeg korrektiive teinud.

[Dietrich]

Ei,mina eelkirjutajaga kohe kindlasti ei nõustu.Mis sest,et raamatus esineb mõningaid vigu(kasvõi see Venemaa Groza plaani eitamine),on see ikkagi mahukas,kõikehõlmavteos.ja vaadake ikka raamatu esilehekülgi kah,sääl ju kirjas et originaal pärineb juba 1989.aastast.Ma ei tea,kas tollal juba arutati seda NL tegelikke kavatsusi.see ju suhteliselt uus teema(eelmise sajandi lõpukümnendi).Pealegi,otsi sa raamatut kus ei leiduks vigu.Möödub aasta,möödub kaks,jälle viga.Vaadake,ajalugu on sihuke asi,kus palju asju tuleb ikka ja jälle välja,muutes eelneva pea peale.Aga jah,J.Keegani raamat on väga hea baas Teise maailmasõja algajast huvilisele.Teist nii head raamatut te eestist ei leia.Ära solvu Kamerade,aga rumalasti tegid,et ostsid selle asemel Laari.

[ostius]

John Keegan on -- kuidas nüüd viisakalt öelda -- endast liiga heal arvamusel ning see paistab ka raamatutest välja. Näiteks "Sõjakunsti ajalugu" pole mitte raamat, vaid hale katse kummutada Clausewitzi suurteost. I ning II ilmasõda kujutab Keegan brittide mätta otsast: on Briti impeerium ning kuskil kaugel-kaugel mere taga mingi pärapõrgu mida nimetatakse "Juuropiks". Viimane tähendab Prantsusmaad ning sellega piirnevaid riike. Kõik muu on kauge, eksootiline, kuid üsna tähtsusetu.

Mis puutub adekvaatsusesse, siis ka selles suhtes ei maksa illusioone teha. Näiteks nimetab ta Jüüti merelahingu võitjateks inglasi, kuigi viimaste kaotused olid suuremad.

Aga lugeda tasub, seni pole eesti keeles midagi võrdväärset veel ilmunud.