Kaitseliidu malevate vahelised sõjamängud

[Larry]

Minu esialgse jutu mõte oli, et kaitsjal on ebaproportsionaalselt parem lähtepositsioon. Kaevuda ikka võib - lausa peab! Vbla tasuks proovida sellist asja, et kaitsjal on mingi x tundi aega ette valmistuda, näiteks õhtul 1900 alustatakse positsioonide rajamisega ja hommikul 0700 peab kõik valmis olema, jõudsid palju jõudsid. Kasutada on selleks võimalik vaid olemasolevat isikkoosseisu ilma spetsiaalmasinateta, tööriistadeks kaasasolevad labidad, saed jmt. Mulle tundub, et nii oleks pisut realistlikum.
Mis Sinimägedesse puutub, siis seal oli ka sakslastel korralik tuletoetus ja natuke soomust vasturünnakute tegemiseks, ei hoitud seal vaenlast tagasi pelgalt maasse kaevunud jalaväelastega.

kuidas kanda Gustit ja seljakotti?!---kui sa oled rännakul jalgsi, siis sa kannad seljakotti seljas ja gustit kaelas, võid raami ära võtta ja kinnitada see seljakoti külge, tuleb olukord, siis peidad seljakoti ära,teed ettevalmistused ja astud möllu sisse. Raami külge kinnitamine võtab aega paar minutit, kui raam on ettevalmistatud.

Raam võetakse Kusti küljest ära - selge, sain.

[sven]

Vaat ega Põhjakonn ei ole otseselt võistlus, et stardijoon päris võrdne peaks olema. Mida raskem, seda suurem väljakutse väljaõppe küsimustes. Positiivne võistlusmoment on küll ka sees ja see tuleb erinevate malevate "meie" tundest- kes kellele ära teeb. See kokkukuuluvuse sund paneb mehed endast andma 100% ja see on siin positiivne.

Kui teha ründajatele asi lihtsamaks, siis ründajad saavad väga nigela situatsiooni lahendamiseks ja ei õpi nii ega koge mitte midagi vajalikku. Ja samas ei õpi ka kaitsjad mitte midagi, kui teha asi kaknibut- na...bl...

Kaitsesse sissemurdmiseks on mitmeid tehnilisi ja taktikalisi võtteid ja siin ei ole mitte midagi uut. Tuleb lihtsalt kõige põhilisem taktika ABC korralikult ellu viia ja kaitsjate eelised on murtud:
Jõu koondamine suhteliseks ülekaaluks.
Üllatus
Initsiatiivi haaramine ja hoidmine
Maha surumine
Sidumine
Juba nendest peaks piisama. Aga mitte alati ei ole ma seda näinud- ikka ahelikku ja söösthüpetega peale, olles hajutatud (külgtule jaoks just koondatud), kaotades aega ja üllatuse ja andes ära initsiatiivi. Tulemus peaks olema kõigile selge.
Ma ise olen saanud osaleda ühel suurõppusel massiivses tormijooksus: kaks kompaniid sooritasid perfektses ahelikus tormijooksu üle kilomeetrise lageda põllu. Olime kaaslastega häbi pärast näost punased aga kui sihtkota lõpuks jõudsime, siis pagunitega mehed aplodeerisid vaimustunult- oli ilus vaadata olnud, ahelik nagu nööriga tõmmatud. Põhjakonnal sihukest asja ei näe, ei läheks lihtsalt läbi.
Traagiline on asi siis kui ei taktikast, ega sõjakunstist ei ole suuremat lugu peetud vaid on keskendutud viimased 20a igasugustele protseduuridele, arvates, et see iseenesest tagab meile kõik. See, mille eest võib kevadtormil crevalisse 5+ saada, võib Põhjakonnal korraga terve üksuse pealtvaatajaks teha.

Tänu Larryle on saanud siin Põhjakonnast pikalt jutustada ja hea meelega võin seda ka veel teha. Nagu juba kirjutasin, pean ise Põhjakonna mitmel põhjusel väga oluliseks.

[sven]

Aga järgmise aasta Põhjakonn on tõenäoliselt linnalahinguna (ilmselt Tapal).
Jutuks on olnud ka plaan, et linnaväline viivituslahing läheb üle linnalahinguks kaitsel.
Ettepanekud selleks on tulnud just nn. vastaspoole malevatelt: Tallinn, Järva, Rapla.
Vot siin on kaitsele asujatel võimalus ette valmistada mida iganes ja ära kasutada juba eelnevalt sinna ehitatu. Ründaja ülesandeks jääb siis probleemi lahendamine, kuidas sellest kõigest läbi murda. Kui ei murra, siis saab ainest järelduste tegemiseks (ehk ei olnud mõni protseduur õige)

Linnalahingu elluviimine sõltub palju ka kasutada olevatest vahenditest. Ei ole ju mõeldav tubade puhastamine kui paketti ei tohi käest visata, või ei tohi üldse visata.

[OnuEnn]

"Raam võetakse Kusti küljest ära - selge, sain."

lasti raamiga koos ka. nähtud pilt, aga stiilinäide oli selline:

[sven]

Erakordselt ilus pilt. Vaatasin juba siis kui see oli KL lehel nädala fotoks. Suurelt on palju mõjusam.

Päike tõuseb idast, raud on suunatud päikse poole. Kas kõik on ikka korrektne promopildiks?

[Leo]

Kustit saab väga edukalt niimoodi raamiga koos lasta. Raamiga on Kustit kergem tassida kui käe otsas või rihmaga üle õla, käed jäävad vabaks. Kas järgmiseks konnaks oleks reaalne hankida ka laserid relvadele ja nende andurid mõlemale poolele? See oleks tõeline õppetund nii kaitsjatele kui ründajatele. Jänkidel vähemalt üks väga valus kogemus, kus väike hulk täpseid laskureid kompaniid kinni pidas ja haavatud muudkui tulid. Reaalsus on see, et ei kiiver ega vanemad killuvestid pea kinni otsetabamust 5,56 või 7,62 NATO kuulist. Kui siis kõik ümber nurga piilujad ja keset tänavat uimerdajad hakkavad piiksuma ja ründajad liiguvad peamiselt madalroomates, saab kiiresti selgeks, mida tegelikult linnalahing tähendab olukorras, kus vastasel on ettevalmistatud kaitse ja ründav üksus ei oma rasket soomust. Sisuliselt enesetapp ja kaotusi tuleb rohkem kui ära tassida jaksab.

[sven]

Nojah, Leo, aga see on ju ulme. Kes sulle annab kahe kompanii jagu lasereid ja andureid. Kas üldse on olemas?

Kuluks muidu ära küll, kuluks ka kustile ära andur külge. Laseks kustiga mõnele täpsele laskurile pesasse, vaataks kuidas hästi piuksub

[Leo]

Ei mäleta EKJ laseranduritega vestide seisu, kuid nende puudumisel võiks ostmiseks sellest sahtlist raha võtta, millest tavaliselt kõiki EKJ lollusi kinni makstakse. Sest nende vestide kasutamine väliõppusel on ikka väga rabav kogemus, erinevalt transpordilennuki osakutest ja muust lolluse klassikast. Kohe läheb tuju ära pead nurga tagant välja pista, kui pool kompaniid esimese 100 m läbimisel piiksudes tunnistatud KIA ja WIAks. Siis hakkab vaikselt kohale jõudma, mihuke hakklihamasin on tõsisem lahing. Kindlasti peaks piiksutajad olema ka KPl ja TTl.

TT relvade kasutamine laskepesade ja snaiprite mahasurumiseks pole mingi uus idee. Omaani kampaania ajal 1962-75 oli mässajatel kombeks sultani ja briti üksusi kaugelt kõrbest vanadest vintidest tulistada. Tabamusi oli harva, kuid sundis kogu garnisoni küürakil ja söösthüpetega liikuma. Briti SAS sai selle küürutamise peale kurjaks ja hakkasid vastu laskma. Kus oli, lasti haubitsast või 81 mm MPst, kuid kõige efektiivsemaks osutus SASi Kusti kildmoonaga. Lasid düüni või düüni kohale, kus mässaja passis ja liivapilve hajudes oli püssimees kadunud või küpse. See on väga hea mõte, kui on laskepositsioon teada. SASil endal snaipreid nappis ja briti selleaegne Lee-Enfieldi snaipripüss 4x suurendusega jäi 500+m kaugustele väheks.

Kuid konks on selles, et asjalik snaiper, vähemalt lääneliku väljaõppega, ei roni eriti lagedale, vaid teeb igast urust ühe lasu ja siis vahetab positsiooni. Kõiki vaateväljas olevaid võimalikke urge, aknaavasid ja auke seinas profülaktika mõttes suure kaliibriga üle lasta pole isegi venelastel piisavalt moona. Samas on selline profülaktika vähetõhus. Lased Kustiga kildu aknast sisse ja seal ei olegi snaiprit. 1500 € raisus, kuigi TT meestel jäi koorem kergemaks. Aga äkki snaiper oli hoopis kõrvaltoas ja poeb kiiresti just sinna lastud tuppa? Tolm hajub ja laseb järgmise lasu hoopis sealt? Muidugi irregulaaridega võib ka lihtsam olla, kui väljaõppe lünklik. Näiteks Süüria kodusõjast on nett täis snaiprifotosid ja -videosid, üldjoontes sama sisuga - Ahmed pistab SVD toru aknast või seinas olevast avast läbi ka laseb 5-10 lasku. Siis mõned kiidusõnad prohvetite poole ja summimine jätkub uue salvega. Kas ka tabab, on arusaamatu, kuid mõni ime siis, et vastaspoole TT mees varsti kurjaks saab ja RPGga sellele pullile punkti paneb. Nii et toksige kaitses olles seinad auke täis ja pange iga 25nda augu taha snaiper ning vastasel tuleb palju aega kõhu peal veeta sel päeval.

[Kapten Trumm]

Meediast on nagu läbi käinud, et mingid MILES'i komplektid on ostetud ja kasutamisel taibati seda, mida Leo juba kirjutanud on.

[TTA]

Meediast on nagu läbi käinud, et mingid MILES'i komplektid on ostetud ja kasutamisel taibati seda, mida Leo juba kirjutanud on.

Olen samuti Leoga nõus, kuid kahjuks pole minuteada veel neid piisavalt suurtes kogustes Eestis olemas.

[Leo]

Mul on täiesti mäluauk, kus ma neid viimati nägin, enamikel ju samalaadsed digivormid seljas, kui samblases keskkonnas aega veedetakse. Võisid olla soomlased või leedukad või USMC näiteks.

[Larry]

MILES oleks Konnal suurepärane asi, minu mälu järgi osteti neid ühe kompanii komplekt Estcoy väljaõppe tarbeks, niiet pool on juba olemas .

Kui siis kõik ümber nurga piilujad ja keset tänavat uimerdajad hakkavad piiksuma ja ründajad liiguvad peamiselt madalroomates, saab kiiresti selgeks, mida tegelikult linnalahing tähendab olukorras, kus vastasel on ettevalmistatud kaitse ja ründav üksus ei oma rasket soomust. Sisuliselt enesetapp ja kaotusi tuleb rohkem kui ära tassida jaksab.

Naelapea pihta, Leo! See oligi minu jutu mõte, kui ma otsustasin siin kepi herilasepessa torgata . Kui üks pool on ennast eelnevalt tugevasti kindlustanud ja teine pool peab siis jalväerünnakuga neid ründama on tulemuseks etteennustatav enesetapp. Ma muidugi ei taha öelda, et kaitsja üldse ei peaks midagi tegema, skaalal "kõhuli sambla peal" vs "toestatud täisprofiilkaevikud koos palkpunkritega" on veel õige mitu vaheastet. Minu arust on siinkohal mõistlik asi ajapiirang, sest ka päris olukorras on aeg see ressurss, mida kogu aeg on puudu.
Näiteks selline olukord: vaenlane pressib mingis suunas, sa saad oma kompaniiga ülesande vaenlane mingis kohas X peatada. Sa sõidad oma kompaniiga reede õhtul näit. 1900 kohale (maastikuluure on sul juba tehtud), vaenlase peajõudude eeldatav kohalejõudmise aeg on hommikul 0700. Selle aja jooksul pead sa oma kompanii meestega ja kaasasolevate tööriistade- ning vahenditega rajama positsioonid. Kuna sa kõike vajalikku ei jõua selle ajaga teha, siis pead sa alustama kõige tähtsamast ja tegevused peavad olema hästi koordineeritud ja toimuma õlitatult. Kuna palke kohapeal langetama ei hakka, siis need võivad olla eelnevalt kohapeale veetud, kuid mullatööd peaks tegema labidatega. Sven, mis sa arvad, kui palju sa jõuaksid?

[Kapten Trumm]

Kujutage ette, MILESi laiema levikuga hakkab ju pead tõstma hillarti teema meditsiin.
Kui "haavatud" ei teki ainult siis, kui vahekohtunik viitsib mõne eriti lohaka venna haavatuks märkida, vaid kõik, kes vales kohas pea välja pistavad ja neid saab PALJU olema.

[sven]

Kaitselahingul on kaks olulist elementi: Tõkestamine ja Kindlustamine.

Kindlustamisel on, jah, erinevad astmed. Esimesse astmesse kindlustamine tähendab lihtslt kaitset kuulide vastu. See on siis laskepesa (põlvelt, püsti). Tegelikult kaitseb see juba ka kildude eest. Kui mürsk ikka otse auku või selle kõrvale ei tule, siis kaitseb täitsa ära.
Jooksukraavid oleks liigne luksus aga reaalsuses ilmselt ka ohtlikud kaitsjale endale, kuna reedab väga lihtsalt positsiooni. Lihtsalt augukesi maapinnal on palju raskem avastada ja seostada kaitsjatega. Jooksukraavid on pigem rahuaegne luksus ja väljaõppe plats. Peab kasutama maastiku võimalusi varjatud liikumiseks positsioonil.

Laskepesad saab valmis mõne tunniga ja see ei ole ajapuudusel probleem. Tõkestamine võib aega võtta aga ilma tõketeta on ainus tõkestaja kustav ja see on ohtlik ja ilmselt ka ebapiisav. Ajalise piirangu korral peaks vast alustama tõketest mitte kaevumisest.

Peab ka aru saama milliseid võimalusi kaitselahing annab ja mis on kaitselahingu eelduseks -aeg, materjalid, tehnika, relvastus.
Kui anda vaid tund aega mingi ala kinni panekuks, siis sarnaneb see pigem kohtamislahinguga või isegi rünnakuga ja siis peavad jõudude vahekorrad olema veidi teitsugused. Või ootused tulemuse suhtes tagasihoidlikumad.

Kaitselahingut taktikast maha kanda ei saa. Ilma kaitseta ei saa ka rünnakut läbi viia.

[sven]

Laserid, kahjuks, ei ole absoluutne lahendus reaalsuse imiteerimisel. Kui näiteks kobrulehtede taha peitu minna, siis laser sellest läbi ei võta, terav moon aga tuleks sealt läbi. Sama on ka vineerplaatidega või hoonete vaheseinadega, mida muidu saaks kammida valangutega.

Kuidas viia läbi mahasurumist? Kogu jagu koondab hetkeks tule kaevikurinnatisele või arvatava laskepesa piirkonda. Sel ajal mitte keegi sihitud lasku vastu teha ei saaks ja ründaja viib manöövri läbi.
Laserkiirtega ei saa kaitsja arugi, et teda maha surutakse ja sihib rahulikult ründaja vesti piiksuma.

Muidu aga jah, laserisd tagaks väljaõppele täiesti uue kvaliteedi.