Merevägi ja rannakaitse

[Ott Laanemets]

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi

See on absoluutselt õige, aga...

iseseisvas stsenaariumis on meil maismaal lihtsalt eduvõimalused kõige suuremad

see mitte. Eestit pole võimalik kaitsta ainult maaväega maismaal, ega ainult õhuväega õhus, ainult küberväega küberruumis, mainekujundusväega inforuumis jne. Lihtsalt seetõttu, et vastaline tuleb igalt poolt, korraga ja koordineeritult. Seda nimetatakse lääne terminoloogias ühendoperatsioonideks.

Kui siin midagi valesti on, siis väljakutsete mõistes liig väike eelarve. Täna lihtsalt võtta MeV ja ÕV tarbeks nt 20% eelarvest ei viiks meid ka kuigi kaugele. Kui keegi arvab, et MaV on "täissöönud", siis nii see ei ole - MaV koosseis pole veel saavutanud (ega saavuta ka lähimad 20 a, kui rahastus ei kasva dramaatiliselt) Eesti suuruse ala edukaks kaitseks vajalikku suurust/kvaliteeti.

Ma ei osta juttu, et andke juurde raha ja inimesi, küll siis teeks suure söjaväe. Pigem jääb seljuhul nutikusest puudu. Iisrael oli ka puruvaene, kui nad alustasid. Või Singapur. Küsimusele ’kui palju on piisav’ puudub matemaatiliselt kalkuleeritav vastus. Seetõttu ei saavuta EKV kunagi ideaalset suurust ja üksi suurriigiga sõda pidama loodetavasti ei hakka. Kui muuta kogu riigi eelarve maaväe eelarveks, tuleks ju ikka puudu. Tulen tagasi maja ehitamise analoogia juurde – kui raha on vähe, ei ehita keegi ühe paksu seinaga maja. Teed õhema soojustuse näiteks, kasutad odavamaid materjale, alagatuseks, aga majaks saad seda kutsuda siis kui ’karp on koos’. Enamus Ida-Euroopa post-kommunistlikke riike on utreeritult öeldes ehitanud ühe seinaga riigikaitse maju. Sellist sõjaliste võimete kogumit, mida saab kasutada vaid ühes valdkonnas, nimetatakse muide nišivõimeks.

Nüüd tulen tagasi sõjapidamise keskkondade vahelisele tasakaalule, mis paraku peab peegelduma eelarvetes. Tagurpidi vaadates, st luureanalüüsis, peab RAND eelarve protsentuaalset jaotumist väeliikide vahel oluliseks mõõdikuks [1]. Meie jaoks on oluline pigem see, kuidas sellise ühendvõimete balansini jõuda, st kuidas objektiivselt ja analüütiliselt öelda, et nt õhukaitse olulisus on N ja eelarveprotsendina X. Ma ei tea, et Eesti sõjalist riigikaitset oleks kunagi liiga põhjalikult ühendvõtmes analüüsitud. Ehk siis kui täna on olemas pikaajaline ja ajahorisondita merekaitselahenduse ideaal (kihiline merekaitse), siis puudub teadmine kui palju maksumaksja sellele raha soovib kulutada ja kui pika perioodi jooksul.

VA ametniku magistritöö ja laevandusseaduse eelnõu tõin ülalpool heaks näiteks, et alt-üles väga süsteemne punnitamine võib meil siiski vilja kanda. Kuigi tegu pole ehk ideaalselt süsteemse lahendusega – ma ei usu, et väga paljud said aru, mis on kaubalaevastiku tähendus Eestile (nt riigikaitsel) – aga parem nii kui üldse mitte midagi.

1. https://www.rand.org/pubs/monograph_rep ... 110z1.html, lk 136

[blueant]

Eelarveline protsent ei anna iseenesest midagi. Mõttekoda võib oletada, et 8% eelarvest tuleks kulutada satelliitidele, aga kui selle raha eest ainult värvilisi õhupalle jaksab osta, pole mõtet alustadagi. Mis on see summa, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe? Et mõni laev üldse midagi teeks, kui vastase käed väga seotud pole. Rannaradarid, keskmaa ÕT, robustne SAR, õhkutõstetav eelhoiatus ja allveelaevatõrje, raketikindlad baasid?

[Ott Laanemets]

Eelarveline protsent ei anna iseenesest midagi. Mõttekoda võib oletada, et 8% eelarvest tuleks kulutada satelliitidele, aga kui selle raha eest ainult värvilisi õhupalle jaksab osta, pole mõtet alustadagi. Mis on see summa, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe? Et mõni laev üldse midagi teeks, kui vastase käed väga seotud pole. Rannaradarid, keskmaa ÕT, robustne SAR, õhkutõstetav eelhoiatus ja allveelaevatõrje, raketikindlad baasid?

Andke kogu riigieelarve ja elanikkond ja siis saabki! Eelarve protsent iseenesest ei ole tõesti mingi sisuline võluvits, aga meil töötab. 2%, näiteks, on selline hea malakas, mida kasutada, ilma et sisusse liiga palju peaks süübima. Töötas ka külma sõja ajal Rootsis. Esitatud ja näitlikustatud küsimus ei ole korrektne küsimus. Kui satelliidi tarbeks eraldatud raha eest osta õhupalle, ei jõuagi kaugele. Kui aga pisku juba algusest peale sihipäraselt kulutada, saab mingi aja pärast satelliidi kokku küll. Ehk siis argument, et täna raha ei ole (et võtmed-kätte toode otse riiulist osta), on seni olnud üsna lühinägelik. Selle argumendiga on probleem riigis süvenenud ja lahendamine selle võrra kallimaks läinud.

Küsimus, summast, mille eest saaks kuumas konfliktis iseseisvalt teovõimelise mereväe, on olemuselt natuke eksitav. Ilmselgelt on VF sõjaväega lahingu pidamiseks vaja vähemalt samasugust väge. Küll aga peab enne sellise küsimuse esitamist aru saama, mis on ühe väikeriigi mereväe ülesanne.

Toon näite Norra eeskijul: https://forsvaret.no/fakta/undersokelse ... lforsvaret :

1 STRATEGISK ETTERRETNING (strateegiline luure) – see on sõjaline mereolukorrateadlikkus (MSA), mis on aluseks absoluutselt kõigele muule, mis merel toimub.

2 FØRSTELINJE­FORSVAR (eesliini kaitse ehk siis iseseisev vastupidamine) – sea denial, vastase tegevuste takistamine.

3 ALLIERT FORSTERKNING (liitlaste toetuse kohale saamine) – mereteede lahtihoidmine ja MSA loomine, et üldse keegi saaks kohale tulla. Maapeal nimetatakse neid tegevusi HNSiks.

4 NATO – liistlasvägede võime toetada.

Kui edasi mõelda, et mida selleks siis vaja on ja kui palju see maksab, tuleb enne see skeem Läänemerele paigutada. Ehk siis, millele URR juba viitas – kui iga NATO Läänemere riik teeks ära oma kodutöö ja soetakse kas või mõned ’asjad’, saab kokku juba summa, mis tegelikult on suurem kui VF Balti laevastik.

[toomas tyrk]

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks (eelkõige alahinnates meie maastiku võimalusi). Võibolla meie tugevus selles ongi, et kuna meil neid pole, oleme õppinud hakkama saama ka ilma.

Kui jõuda tagasi selle "iseseisva või ühisstsenaariumi" juurde, siis tekib esimene küsimus - logistika?

Meie maastik võib ju olla kaitsjasõbralik ja (tihti) kinnine, aga järelvedu on ikka vajalik. Ja haavatute evakuatsioon. Ja üksuste ümberpaiknemine. jms.

Et see saaks toimuda on vajalik eelkõige kontroll õhuruumi üle. Vanasti võis sellist tegevust öö peale lükata. Tänasel päeval see ei aita.

Logistika ja järelveo jaoks on ka vaja lahti hoida mereteed. See ehk tõesti ei ole esimese järgu küsimus, aga pikemas perspektiivis kindlasti vajalik.

Ja need ei ole mingid high-tech vidinad, millest on jutt. Kui laskemoona ja süüa ei ole, ning haavatuid ära ei veeta, siis kaitsjate moraal tõuseb loomulikult taevani...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks (eelkõige alahinnates meie maastiku võimalusi). Võibolla meie tugevus selles ongi, et kuna meil neid pole, oleme õppinud hakkama saama ka ilma.

Kui jõuda tagasi selle "iseseisva või ühisstsenaariumi" juurde, siis tekib esimene küsimus - logistika?
Meie maastik võib ju olla kaitsjasõbralik ja (tihti) kinnine, aga järelvedu on ikka vajalik. Ja haavatute evakuatsioon. Ja üksuste ümberpaiknemine. jms.
Et see saaks toimuda on vajalik eelkõige kontroll õhuruumi üle. Vanasti võis sellist tegevust öö peale lükata. Tänasel päeval see ei aita.
Logistika ja järelveo jaoks on ka vaja lahti hoida mereteed. See ehk tõesti ei ole esimese järgu küsimus, aga pikemas perspektiivis kindlasti vajalik.
Ja need ei ole mingid high-tech vidinad, millest on jutt. Kui laskemoona ja süüa ei ole, ning haavatuid ära ei veeta, siis kaitsjate moraal tõuseb loomulikult taevani...

Trummil on õigus - meie ainus iseseisva vastupanu võimekus ongi panustada oma maastikku tundvale // oma maastikku hoidvale maaväele. Sinise ja musta vormi kandjatel on alati olnud omadus endid ületähtsustada(-no paratamatus lihtsalt).

Logistika - maaväepõhise sõja varudesse tuleb panustada eelkõige ise ja selleks need liitlased ongi, et strateegilisi varustusteid a la SZUWALK jm lahti hoida // lahti raiuda.
Järelevedu, haavatute evakuatsioon, üksuste ümberpaiknemine - saab hakkama(-ei ole vaja utreerida, tyrk).
Müstiline võlusõna "kontroll õhuruumi üle" - tahtejõuline (ja kodumaastikule toetuv) maavägi on sõdinud enne ilma selleta ja sõdib ka edaspidi.
Mereteed - nagu öeldud, selleks need liitlased ongi.
Tyrki viimane lause "high-tech vidinatest jm" on niivõrd tendentsikult defetistlik (ja sisutühi), et ei ole isegi kommentaari väärt.

Kõik tänaseks.

[toomas tyrk]

Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi - siinkohal pole antud valikule midagi ka ette heita.
Lääne sõjalises mõtlemises toimub traditsiooniliselt high-tech vidinate ületähtsustamine ja nende pidamine sõjategevuse eelduseks

Tyrki viimane lause "high-tech vidinatest" on niivõrd tendentsikult defetistlik, et ei ole isegi kommentaari väärt.

Juhiks tähelepanu, et viide high-end vidinatele pärines ikka "õige mehe" Trummi postitusest.

Teine vihje - iseseisvas või ühisstsenaariumis - pärines samast postitusest.

Aga loodaks midagi paremat sinu sulest, kuidas siis väeosade varustatus tagatakse sõjaolukorras ilma õhukaitseta, ja ilma järelveoteedeta.

BTW - Suwalki kasutus sõltub samuti õhuolukorrast enne kõige.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Juhiks tähelepanu..

Teine vihje..

Aga loodaks midagi paremat sinu sulest..

BTW - Suwalki kasutus sõltub samuti õhuolukorrast enne kõige..

OT - vt vahest teemapealkirja ka..

[toomas tyrk]

Juhiks tähelepanu..

Teine vihje..

Aga loodaks midagi paremat sinu sulest..

BTW - Suwalki kasutus sõltub samuti õhuolukorrast enne kõige..

OT - vt vahest teemapealkirja ka..

Hm, muidu mölisema olen kõva mees, aga küsimustele ei vasta.

Siiber on sinust. Ausalt. Ja meelega - avalikult.

Kuigi off topp...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hm, muidu mölisema olen kõva mees, aga küsimustele ei vasta..

.."küsimusi" kui selliseid sul ei olegi muuseas - sõjalise kogemuse // teadmiste puududes siis

[toomas tyrk]

Hm, muidu mölisema olen kõva mees, aga küsimustele ei vasta..

.."küsimusi" kui selliseid sul ei olegi muuseas - sõjalise kogemuse // teadmiste puududes siis

Ikka oli küll. Konkreetsemalt logistikast. Kuidas siis saab toimuma järelvedu, kui õhuruum on vastase käes?

Aga vastused? Kõigi sinu suurte teadmiste juures?

[Kriku]

Ah, neid näiteid, kus maavägi ilma õhu- ja mereväe toeta visalt sõdib, neid on lähemast või kaugemast minevikust küll ja veel. Päris kaasajast Süüria kodusõjast näiteks. Ilma liitlaste toeta lõppeb selline sõdimine mingi aja jooksul muidugi ära - aga see on igal juhul nii.

[toomas tyrk]

No iga sõja jaoks on vajalik teatud logistika. Ainult Hollywoodis lasevad relvad ilma laadimata. Ka Süürias on igal osapoolel olemas mingi varustuskanal, kust see laskemoon tuleb.

Toiduga on ilmselt lihtsam.

Eesti Vabadussõja ajal oli aga toitlustusolukord selline, et algul sai veel soomlastele kartulitega maksta. Hiljem oli hea, et saadi liitlaste Prantsusmaa varudest midagi. Muidu oleks nälg käes olnud.

[Kriku]

Mina saan nii aru, et logistika puhul on küsimus ajahorisondis. Eesti maaväed ülekaaluka vastase vastu üksi sõdides kaotavad mingi aja jooksul paratamatult (kas see aeg on üks, kaks või neli kuud, pole siinkohal oluline). Enne seda peavad liitlased appi jõudma. Varude kogumise ja logistika eesmärgid on siis täidetud, kui seda kaotust ei tule moonapuuduse tõttu varem.

Eesti strateegia on viivitada, kuni liitlased appi jõuavad. Mitte üksinda aastate kaupa sõdida - see ei ole ettenähtavas tulevikus nagunii meie võimuses.

[toomas tyrk]

Siinkohal ma lahutaks kaks erinevat logistika skeemi.

Välisabi -> Eesti laod

Eesti laod -> taktikaline vajadus.

Rohkem ei hakka kommenteerimagi. Topic on sealjuures see esimene skeem.

[Kriku]

Kõik õige, selle esimese puhul ongi karta, et pidevalt ei püsi varustuskanal lahti. Kasvõi juba sellepärast, et varustuskovoi teelepanek võtab aega. Mingi aja peab ilma selleta hakkama saama.

Teine probleem koos ümberpaiknemise ja muuga sobiks rohkem taktika alamfoorumisse.