Vabaturumajanduse olukorras on loomulik, et toimuvad muutused ja eksisteerivad äririskid. Millegi doteerimisel peab olema mõte. Lõbustusasutused tulevad ja lähevad, puudub kultuuripärandi säilitamise vajadus ja igasugune muu efekt riikluse ja rahvuse säilimisele. Odavam on ettekandjaid toetada läbi töötukassa vs maksta ettevõtjatele toetusi, millest lõpuks vaid mingi osa läheb ebavajalike töökohtade säilitamiseks ja ülejäänud just nimelt selleks, et pank ettevõttelt liisitud maja ja maasturit ära ei võtaks. Turule paisatud rendipinnad, alla turuhinna maasturid ja kinnisvara hoopis elavdavad majandust. Katastroofist on asi kaugel.
Mis puudutab maskide kandmist, siis esimesed paar päeva oli võibolla normaalne, et ei osanud või jõudnud osta. Nüüd on aga pehmelt öeldes intelligentsi küsimus. Jätkuvalt olen enamasti näiteks tanklates peale müüja ainuke maskikandja. Täna nägin ühte veel. Mõnele otsa vaadates on silmis näha kerget piinlikkust maski puudumise pärast, ülejäänute puhul on selge, et silmade taga valitseb lage stepp ja ulub tuul. Maapiirkondades poodides sama seis. Vanemad inimesed kannavad, enamik ei kanna. 2+2=4. Kuskilt otsast ei saa aru, et inimesed tunneksid kaasa lõbustusasutuste omanikele, kel jõulukingid osta ja liisingud vaja maksta