Õhutõrje

[Peeter]

Ei noh, se on ju töine jutt küll, aga mind siiralt huvitab kui mitme üheaegse märgi samaaegse jälgimise ja hävitamise võimekus sellisel asjapuul on. Kui ma ütlen praegu uuesti, et näiteks uuel Buk-3e kompleksil on samaaegne 72 raketi erinevale sihtmärgile sihitamise võimekus ja samaaegne no mingine 180 sihtmärgi seire ja analüüsimise võimekus, siis tänases muutunud oludes ei ole sellega midagi teha, kui selle kompleksi peale või tema tööpiirkonda tuleb madallennul mingine 200 drooni korraga (mis ei ole jällegi enam mingi üllatus).
Palju on selle Eesti imeasja analoogne seirevõimekus? Kas veel kaks-kolm korda suurem? Ma kahtlen. Mitu tõrjeinstrumenti (nt Buk-il raketti) on ühe masina koosseisus? Kas juba teine samaaegne ründaja erinevalt asimuudilt tuleks läbi? Või siis mitmes? Milline oleks tootmisvõimekus? Märgitud on erinevaid lahendusi 2km ja 8km. Mitu masinat oleks üldse vaja Eestis tervikliku ruumipildi katmiseks selliste tegevusraadiuste korral? Ja nimetada seda Eestit katvaks droobikilbiks? Paneb pead vangutama

P.S. Kui siin räägitakse, et kellelgi on 2010-2013 mingine piiri või õhu seire või tõrje alane kogemus, siis olen juba korduvalt selgitanud, kuidas alates Armeenia-Aserbaidžani sõjast alates on õhuseire ja -tõrje ja õhus olevate instrumentide kasutamine saanud hoopis teise mõtestatuse.
P.S. Kolm aastat kogemustega piirivalve alalt (Border Guard ja Border Security alane tegevus) on ikka veel pikk maa kõndida, et jõuda Eesti droonikupli arendamiseni. Ja kui veel lisada siia viimastel aastatel oluliselt muutunud reaalsus...?

[lennumudelist]

Ma arvan, et nad on ehitanud tänapäevase COTS arvuti peale kõik.

Ma ei imestaks, kui seire suudaks arvet pidada tuhande täpi olekute üle, sest keskmisel serveriks mõeldud masinal on ropult võimsust võrreldes spetsiaalsete (ja oma spetsiaalsuse tõttu mitu põlvkonda vanade) embedded arvutitega.

Mida ma arvan, et seire tõenäoliselt teeb:

- salvestab iga täpi kohta andmeraja, kus iga andmepunkt on asimuut, tõusunurk ja võimalusel radari katsutud kaugus (või siis samad väärtused teisendatuna juba absoluutseks asukohaks õhuruumis mingi taustsüsteemi järgi - parem teiste süsteemidega jagada), mingi klassifikatsioon ja number ("quad 17", "lind 201", "tundmatu 10")

- andmeraja järgi uuendab märgi kiirust ning viimast suunda, kuhu märk minemas on

- tõenäoliselt eelneva põhjal tõenäoliselt joonistab operaatorile, kas märk on tabatav või lihtsalt infoks olemas

- tõenäoliselt võimaldab mingit klassi järgi kihtide vahetamist ("peida linnud", "näita tundmatud", "näita pahad + tundmatud" või muud sarnased liigutused)

Või vähemalt nii mina ehitaksin, kui mul juba termokaamera ja tavakaamera sammumootorite peal kenasti keerleks ja radar või lidar kaugust katsuks.

Oletan, et operaatoril on võimalus koostada mingi "pahade nimekiri", et kui laskmiseks läheb, siis süsteem kajakad ja haned rahule jätaks. Oletan, et iga täpi kohta saab kaardivaatest välja klikkida tema nii-hea-pildi-kui-saab ja tundmatuid klassifitseerida. Võimalik, et klassifitseerimiseks on mingi AI treenitud, võimalik et mitte.

Selle üle, millest nende tõrje koosneda võiks - ja kuidas ning mida teha võiks - ei ole ma absoluutselt mõelnud. Kas toimub lihtne tagajamine või antakse tõrjedroonile kohtumispaiga info, kuhu lennata - ei aimugi. Ja seda, kui suured salved neil putukaid täis võivad olla, pole nad minuteada avaldanud. Hetkel on aimdus, et tegevus käib konstruktsioonibüroo tasemel. Et prototüüp töötab ja tabab, aga seda ei ole lademetes.