www.militaar.net

OLAVI kirjutas: ↑02 Aug, 2024 21:11 Uuematel autodel on kiirusepiiraja, mida kahjuks paljud juhid kasutada ei oska (tähelepanek kiiruspiiraja arvustustest).
See seatud kiirusele 55km/h ja võib linnas max kiirendada, nii et spidomeetrit ei peagi vaatama.
Ise kasutan praktiliselt igapäevaselt.

See on umbes sama asjalik funktsioon nagu ettevaatepeegel.

Terve Euroopa on kokku leppinud, et 90 on mõistlik.

Puhake jalga, lugupeetav...näiteks kehtib Rootsis asulavälisel teel üldine kiirusepiirang 70 km/h. Kiir- ja ekspressteedel on lubatud 110 km/h, kuid järelhaagisega sõiduautodele ja kaubikutele massiga kuni 3,5 tonni 80 km/h, kui liiklusmärkidega ei ole osutatud teisiti. Leedus ei tohi kruusateel sõita kiiremini kui 70 km/h ning Soomes kehtib asulavälisel teel üldine piirkiirus 80 km/h. Saksamaal võib asulavälisel teel sõita 100 km/h ning kiir- ja ekspressteedel on soovituslik kiirus 130 km/h, kuid haagisega sõiduauto ei tohi ka kiirteel liikuda kiiremini kui 80 km/h,

Kui sa sõidad Stockholmist Oslosse, mitu km seda 70 kmh asulavälist teed sul ette juhtub?
Küsimus on selles, et osutatud riikides on väga arenenud kiirteede võrk suurte kiirustega, taolise mööndustega võib kohalikul teel nõuda vähemat kiirust. Meil on 110 kmh imepisike murdosa kogu teedevõrgust.

Ja nendel kiirteedel ei sõideta sugugi selle piirkiiruse piires, sellega liigutakse vähemalt Soomes ainult esimesel rajal, teisel rajal pannakse rahulikult +20 üle ja politsei eriti ei võimle sel teemal, vaatavad kaameratest kiirteed ja kui keegi sõidab massist oluliselt kiiremini, trügib või venib jalus, siis saadetakse patrull välja. Ehk minu arusaam on, et politsei muretseb eelkõige sujuvuse pärats (sujuvus=ohutus).

Kui sa sõidad Stockholmist Oslosse, mitu km seda 70 kmh asulavälist teed sul ette juhtub?

Meil on 110 kmh imepisike murdosa kogu teedevõrgust.

Alustame sellest, et inimesed elavad Rootsis mujal ka peale Stockholmi.
Lugupeetav võtab nüüd Rootsi teedevõrgu kaardi lahti ja uurib seda.
Alustuseks võib alustada nendest kahest.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_m ... _in_Sweden
https://www.worldometers.info/img/maps/ ... ad_map.gif

Võib öelda, et kiirteed on ikka selges vähemuses.

Sorry, hull pääses lõpuks arvuti taha

Liiklusõnnetuste statistikat.

Liiklusvahendite ja liikumismooduste järgi Liiklejate omaduste järgi Erinevate teede järgi https://www.transpordiamet.ee/liikluson ... statistika

Nende numbrite alusel ei saa küll õnnetuse süüdlaseid ega õnnetuste otseseid põhjuseid tuvastada, kuid mingi üldpildi või mustri õnnetustes osalejatest ja suundumustest ikkagi annab.

Ühesõidukiõnnetustes osalejad suurimast väiksemani liikumisvahendi/mooduse alusel:
1. Kergliiklejad 71% õnnetustest
2. Mootorratturid 51%
3. Jalgratturid 48%
4. Sõiduautod 21%
5. Veokid 15%
6. Bussid 7%

Kokkupõrked
1. Veokid 71%
2. Sõiduautod 55%
3. Jalgratturid 47%
4. Bussid 30%

Jalakäijaga õnnetused
1. Sõiduautod 21%
2. Bussid 14%
3. Veokid 13%
4. jalgratturid 4%
5. Kergliikur 3%
6. Mootorrattad 2%

Ühesõidukiõnnetustes osalejad suurimast väiksemani liikleja omaduste alusel:
1. Joobes juhid 63%
2. Alaealised 30%
3. Esmase juhiloa omanikud 30%
4. Eakad (65+) juhid 16%

Kokkupõrked
1. Eakad (65+) juhid 56%
2. Esmase juhiloa omanikud 54%
3. Alaealised 39%

Jalakäijaga õnnetused
1. Alaealised 28%
2. Eakad (65+) juhid 22%
3. Esmase juhiloa omanikud 13%
4. Joobes juhid 5%

Ühesõidukiõnnetustes osalejad suurimast väiksemani teede järgi:
1. Kergliiklusteed 72%
2. Muud (nt era- jms) teed 47%
3. Riigi teed 45%
4. KOV teed 32%

Kokkupõrked
1. Riigi teed 46%
2. KOV teed 39%
3. Muud teed 16%

Jalakäijaga õnnetused
1. Muud teed 35%
2. KOV teed 23%
3. Kergliiklusteed 11%
4. Riigi teed 5%

Hukkunute järgi
1. Riigi teed
2. KOV teed
3. Muud teed
4. Kergliiklusteed

Vigastatute järgi
1. KOV teed
2. Riigi teed
3. Kergliiklusteed
4. Muud teed

Kokkuvõte.

Ühesõidukiõnnetustes teevad ilma kergliiklejad, mootorratturid ja jalgratturid, kõige vähem bussid ja veokid. Tooni annavad joobes juhid, esmase juhiloa omanikud ja alaealised. Teistest peajagu üle, kus sellised õnnetused toimuvad, on kergliiklusteed. Kõige vähem toimub selliseid õnnetusi KOV hallatavatel teedel.

Kokkupõrgetega on kõige rohkem pistmist veokitel ja sõiduautodel, kõige vähem bussidel ja jalgratturitel. Kõige rohkem on selleks altid eakad 65+ ning esmase juhiloaga juhid. Kõige rohkem toimub selliseid õnnetusi riigi teedel aga KOV teed ei jää palju maha.

Jalakäijatega õnnetustes on peategelased sõiduautod. Kõige vähem osalevad mootorrattad ja kergliikurid. Veokid ja bussid on ühel pulgal, aga bussidel on see eripära, et nad tegelevad otseselt jalakäijate veoga ja on seega nendega pidevas kokkupuutes. Roolis on siin kõige ohtlikumad alaealised liiklejad ja eakad 65+ juhid. Enim toimuvad selised õnnetused muudel ja KOV hallatavatel teedel ning tänavatel (mis on tänavate puhul ka loogiline). Kõige vähem aga riigiteedel.

Kõige rohkem hukkunuid on riigiteedel ehk pms suurematel maanteedel, kõige rohkem vigastatuid KOV teedel ja tänavatel.

*

Surmaga lõppenud liiklusõnnetused.

2021
* 52 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 55 inimest
* 52 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest 18 olid ühesõidukiõnnetused, 34 mitmesõidukiõnnetused.
* 34 liiklusõnnetust toimus 90 või enama kiirusega alas
* 12 liiklusõnnetust asulas
* 6 liiklusõnnetust 70 või alla selle kiirusega alas
* 22 juhul oli osaliseks joobes juht
* 20 kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest olid kokkupõrked, neist 17 maanteel ja 3 asulas; nendes osales 7 joobes juhti
* 5 juhul osales jalgratas, kahel juhul mootorratas
* kokkupõrgetes maanteedel oli 11 juhul tegemist vastassuunavööndisse sõitmisega; 4 juhul raskete talviste teeoludega, 2 juhul võis olla tegemist suitsiidiga.
* muudes kokkupõrgetes maanteel oli 2 juhul tegemist tagant sissesõiduga;
* asulates oli üks kokkuõrge vastassuunavööndis, üks tagant sissesõit ja üks kokkupõrge ristmikul.
* 18 surmaga ühesõidukiõnnetustes hukkus 19 inimest, 16 toimus maanteel ja üks asulas, 11 juhul osales joobes juht, 9 juhul oli ÜHEKS rsikifaktoriks kiirus, neljal juhul rasked talvised teeolud.
* kolm ühesõidukiõnnetust juhtus ATV-ga, üks mopeediga, üks veoautoga ja ülejäänud 13 sõiduautodega.
* kolmel ühesõiduki õnnetusel oli ilmselt tegemist suitsiidiga

Kokkuvõte

52 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul joobes juht
* 20 juhul kokkupõrge
* 18 juhul ühesõidukiõnnetus
* 9 juhul võis olla riskifaktoriks kiirus
* 8 juhul rasked talvised teeolud
* 5 juhul võimalik suitsiid

2022
* 47 hukkunutega liiklusõnnetust, milles hukkus 50 inimest
* 47-st surmaga lõppenud õnnetusest olid 15 ühesõidukiõnnetused
* 28 surmaga liiklusõnnetust toimus maanteel, 23 neist 90km/h või enama kiirusega alas, 5 neist 70km/h või alla selle alas
* 19 surmaga liiklusõnnetust toimus asulates
* kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest oli 13 juhul joobes juht, 11 juhul toimus teelt väljasõit
* 22 juhul oli tegemist kokkupõrkega, neist 17 või 15 maanteel ja 5 asulas, 11 juhul vastassuunda sõit
* Kahes kokkupõrkes oli üheks osalejaks jalgratas, ühel juhul pisimopeed ning üks kokkupõrge juhtus raudteeülesõidukohal reisirongiga
* 3 juhul rasked talvised teeolud
* 2 juhul valearvestusega möödasõit
* 1 juhul jooksis teele põder mis põhjustas vastassuunda sõitmise
* ühesõidukiõnnetustest 12 juhtus mootorsõidukitega, üks jalgrattaga, üks kergliikuriga ning üks õnnetus mootorsaaniga. Üheksa õnnetust juhtus asulates ja viis maanteel.
* Maanteedel toimus kuus ühesõidukiõnnetust. Kõigi nende puhul olid sõidukijuhid joobes.
* viies ühesõidukiõnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Ühel juhul sõitis teelt välja politsei peatumismärguannet eiranud ja politseipatrulli eest põgenenud raskes joobes noorem mees. Ühe ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga.
* Asulas juhtus kaheksa ühesõidukiõnnetust, millest nelja puhul oli tegemist joobes juhiga, neljas õnnetuses oli üheks riskifaktoriks ka kiirus.

Kokkuvõte

47 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul kokkupõrge
* 15 juhul ühesõidukiõnnetus
* 13 juhul joobes juht
* 11 juhul teelt väljasõit
* 11 juhul vastassuunda sõit
* 5 juhul oli üheks riskifaktoriks kiirus
* 3 juhul rasked talvised teeolud
* 2 juhul valearvestusega möödasõit
* 1 juhul jooksis teele põder
* 1 juhul võimalik suitsiid

2023 on siin
https://transpordiamet.ee/sites/default ... 2023_2.pdf
aga ma lihtsalt enam/rohkem ei viitsi sealt neid numbreid välja otsida

Nüüd ma jõuan siis lõpuks sinnamaani, et küsida: milliseid probleeme Maanteeamet riigi maanteedel oma dildoalleedega, sõiduridade vaheliste metallpiiretega, S-manöövritele sundivate "ohutussaartega", sujuvate maha- ja pealesõitudega ristmike täisnurkseteks ümberehitamistega, arusaamatute joonte teele joonistamistega, ristmike asemele ringliikluste ehitamistega jne jne lahendada üritab?

Fucsi tasuta ohutusprogramm Maanteeametile (kui siiani praktiseeritavad jamad mida ehitatakse, ümberehitatakse, likvideeritakse jne ära jätta, siis ümberkorralduste seemneks peaks ka raha jaguma):

* Joobes juhid tuleb teelt ära saada ja/või nende arvukust jõudsasti vähendada - patrullid alkomeetritega teedele, karistuste karmistamine jne - mees kes läheb joogisena rooli peab teadma ja kartma, et vahele jäämise võimalus on ülisuur, mitte üliväike, nagu praegu see on.
* 60...65+ juhtide üle tuleb saada pädev tervisekontroll - erialaarstidest koosnevate juhi meditsiinikomisjonide taasellukutsumine ja pädev tegevus perearstinduse asemel. Iga 10 või 5 aasta tagant (olenevalt vanusest ja kategooriatest) põhjalikum med.komisjon + teatud vanusest kohustus perearstil kas esitada iga aasta lihtne tõend, et isik on roolis endiselt ohutu, või kohustus jälgida/anda hinnang muude tervisehädade kõrvalt kas isik on endiselt roolis ohutu, ning teavitada koheselt kui isik seda enam ei ole (teatud vanusest alates mitte uurida seda iga 5 või 10 aasta tagant korra).
* Esmase juhiloaga juhid peavad olema võimelised ohutult liiklema igasugustes oludes, tingimustes ja sõiduvahenditega - autokoolides läbi viidava sõidukijuhi õppekava, nõuete ja põhimõtete reformimine.
* nn "kergliiklejate" piirideta porno ohjeldamine - liikluskoolituse ja juhilubade nõude kehtestamine ning vastavate pädevate karistuste kehtestamine... ja nende tegevuse üle kontrolli kehtestamine - nõuded ilma järelkontrollita on mõttetud.
* liikluse sujuvust tagavate meetmete rakendamine ja teede liiklusohutumaks muutmine - äkilisi manöövreid, pidurdusi ja muid liigutusi vältivate tõkete eemaldamine; sujuvate maha- ja peale sõidetavate ristmike taastamine ning juurdeehitamine koos lisasõiduradade (aeglustus- ja kiirendusrajad) ehitamisega; liigsete juhti väsitava ja juhi tähelepanu liiklusest kõrvale juhtivate pling-plingide eemaldamine; arusaadavate ja ohutute teemärgistuste ning liiklusmärkide kasutamine - pimedas hästi nähtavad (helendavad) sõiduradade eraldusjooned ja teepeenra helkuritega tähistuspostid; ristumised kergliiklusteede, rattateede jms, juhile kogu vajaliku info edastamine võimalikult vara ja võimalikult väheste liiklusmärkide ja teeviitade kokkukuhjamisega; kitsaks ja mingi "X" kujulisteks ehitatud ristmike normaalseks tagasi kujundamine / ilma võimlemata (eriti suursõidukite - bussid, rekkad, ehitus- ning põllumajandustehnika jms poolt) läbitavate "laiade" (piisavat ja ohutut pöörderaadiust võimaldavate) ristmike ehitus; ringliikluste keskelt igasuguse "kunsti", performance, fauna ja floora eemaldamine, et juhil oleks täielik ülevaade liikluses toimuvast ja, et tema tähelepanu ei reserveeriks ebaoluline tilu-lilu; loogilise liikluskorralduse kasutamine; raudteeületuskohtade korda tegemine ja nende automatiseeritud töö tagamine; jalakäiatele liiklusseaduse õpetamine juba koolis pädeval tasemel ning mahus ja jalakäiate liikluskäitumise aktiivne kontroll / lastele liikluseeskirjade (liiklusseaduse) õpetamine maast madalast nii jalakäijana, ratturina kui kergliiklejana; liiklusseadus peab olema lihtne ja loogiline, et kodanik suudaks sellest üheselt aru saada ning kergelt omandada (ei viitsi seda kehtivat liiklusseadust siin eraldi lahata aga arenguruumi on).

Tähistamaks isand Fucsi harukordset arvuti taha pääsemist avasin uuesti liikluseteema. Tungivalt palun sellest uuesti mitte teha mingit teist autoteemat või muidu mosserehvide võrdlustesti arutelu.

Mis pagana asi on jalakäijaõnnetus?

AMvA kirjutas: ↑05 Aug, 2024 19:12 Mis pagana asi on jalakäijaõnnetus?

See on siis, kui kaks jalakäijat kokku põrkavad, või kui üks jalakäija lihtsalt ninuli käib
(Iroonia)
P.S. Mul üks tuttav tegi juustutöökoda. Ja siis ei saanud kuidagi ametnikelt heakskiitu. Mis kõik pidi halvasti olema. Ka tööohutus. Et töötajate liikumistrajektoorid on ristuvad, et olevat suur tööõnnetuse oht. Ja siis ütles mees: "Kas te esimest lehte üldse lugesite või? Seal on kirjas, et objektil töötab üks inimene...." Sellised ongi siis jalakäijaõnnetused.


(Sorry, kui teemat risustasin, aga peale neljandat õlut tundus see termin jalakäijaõnnetus, ühe hästi groteskse väljendina...

AMvA kirjutas: ↑05 Aug, 2024 19:12 Mis pagana asi on jalakäijaõnnetus?

Olen ise aastaid tagasi sellisesse sattunud - lumetuisk, kiilasjää, maaühendud ja kipsis jalg ...

mart2 kirjutas: ↑06 Aug, 2024 8:48

AMvA kirjutas: ↑05 Aug, 2024 19:12 Mis pagana asi on jalakäijaõnnetus?

Olen ise aastaid tagasi sellisesse sattunud - lumetuisk, kiilasjää, maaühendud ja kipsis jalg ...

See peaks olmetrauma olema äkki?

AMvA kirjutas: ↑06 Aug, 2024 8:55

mart2 kirjutas: ↑06 Aug, 2024 8:48

AMvA kirjutas: ↑05 Aug, 2024 19:12 Mis pagana asi on jalakäijaõnnetus?

Olen ise aastaid tagasi sellisesse sattunud - lumetuisk, kiilasjää, maaühendud ja kipsis jalg ...

See peaks olmetrauma olema äkki?

"Olmetrauma" on omas kodus ja töömaal juhtub "töötrauma" aga avalikul teeliiklusmaal juhtunut peab vist kuidagi teisiti nimetama?

Samamoodi on erineva käsitlusega ka autode plekimõlkimised, sõltuvalt kas see juhtub suletud teritooriumil, "looduses" või avalikus liiklusruumis.

Näiteks rajatavas poeparklas juhtunud plekimõlkimist ei kata kohustuslik liikluskindlustus, kui see plats ei ole veel juriidiliselt tunnistatud "avalikuks liiklusruumiks".

"Jalakäijaõnnetus" on muidugi hea väljend... aga kõik vast said aru, et seal transpordiameti statistikas tähendab "jalakäijaõnnetus" liiklusõnnetust, kus osales ka jalakäija

Oleks huvitav tutvuda ka liiklusõnnetuste põhjuste statistikaga, aga seda pole esialgu suutnud avalikest allikatest leida.

2021 kirjutas statistikaamet:

Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.

Sõidukite arv teedel on võrreldes 1991. aastaga küll kolmekordistunud, aga inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on nende aastatega korralikult vähenenud. Liiklusõnnetuste* arv maanteedel on Eesti taasiseseisvumisele järgnevatel aastatel vähenenud 35%, neis hukkunute arv vähenes 2020. aastal võrreldes 1990. aastaga koguni 86%, vigastatute arv aga 34%. Joobes sõidukijuhtide põhjustatud õnnetused kahanesid 2020. aastal võrreldes 1992. aastaga 44% ning nendes hukkunute arv võrreldes 1998. aastaga, mil selle kohta alustati andmete kogumist, 81%.
Liiklusohutusprogramm aitas õnnetusi vähendada

Liiklusõnnetuste arv hakkas märgatavalt vähenema 2000. aastate keskel, kui võeti vastu liiklusohutusprogramm. Sellega seoses pöörati ühtmoodi tähelepanu liiklusohutusmeetmetele nii teede taristu, sõidukite turvalisuse kui ka inimeste liiklusharjumuste, käitumisnormide ja hoiakute kujundamisega tegeledes. Pöördepunktiks osutus aga aasta 2006, kui liiklusõnnetuste ja vigasaanute arv oli kõrgpunktis, vastavalt 2585 õnnetust ning 3508 vigastatut aasta kohta. Järgneval aastal alustati teedele kiiruskaamerate paigaldamist, mis andis uue tõuke liiklusõnnetuste vähenemisele.

Osaliselt mõjutas õnnetuste kahanemist ka 2000. aastate teise poole majanduskriis, mis vähendas mõnevõrra sõidukite arvu teedel.

Liikluses hukkunute arv tuleb viia nullini

Aastate jooksul on muutunud ja karmistunud ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika. Liiklusohutuse valdkonnas on Euroopa Komisjoni eesmärgid väga ambitsioonikad – vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini.

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2019. aastal Eestis 39 liiklusõnnetustes hukkunut miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidus tervikuna oli see näitaja 51 hukkunut. Väikseima hukkunute arvuga oli Rootsi (22) ning suurimaga Rumeenia (96).

https://www.stat.ee/et/uudised/liikluso ... a-vahemaks

IMHO on allajoonitud osa suht ebareaalne.
Sealt selgub ka põhjus, miks meil just Rootsist n.ö. "lahendusi üle üritatakse võtta ja juurutada" mõtlemata, kas need kõik ka ikka sobivad siia või mitte.

Liiklussurmade statistika ELis (infograafik)
Avaldatud: 29-04-2019
Viimati uuendatud: 07-10-2021
https://www.europarl.europa.eu/topics/e ... infografic

Seal on lause "Rootsis on endiselt kõige ohutumad teed (18 hukkunut miljoni elaniku kohta)".
Paraku ei olene liiklusohutus ainuüksi teedest ja nende ohutusest.
Pole praegu aega välja otsida, kui palju on Rootsis võrreldes meiega liikluses nt. suitsiide, joobes juhte, kergliiklejate, eakate 65+ ja "esmase juhiloaga" juhtide põhjustatud õnnetusi.

Leidsin kiiruga sellise lihtsa ülevaate Rootsi liiklusest:

Sõiduteeolud Rootsis

Rootslased on Rootsis kehtivate sõidureeglite suhtes väga ettevaatlikud ja järgivad rangelt kiiruspiiranguid, sõites vaatamata ees olevale vabale sõidurajale väga aeglaselt. Nad järgivad rangelt liikluseeskirju ja piiranguid.

Liiklusõnnetuste statistika

Rootsi on viimastel aastatel märganud liiklussurmade arvu kasvutendentsi. 2018. aastal registreeriti hukkunute arvu tõus 2010. aastaga võrreldes märkimisväärse 21,8% võrra. Lisaks suurenes liiklussurmade arv aastatel 2017–2018 28,6% , kusjuures paljud intsidendid toimusid teedel, mille kiirus on vahemikus 70 km/h kuni 90 km/h.

See kasv toimus hoolimata liiklussurmade 6,7%lisest vähenemisest aastatel 2016–2017.

Levinud sõidukid Rootsis

2019. aastal registreeriti kokku 355 704 uut autot, mis teeb sellest organisatsiooni ajaloos kolmanda uute autode müügiaasta. Rootsis enim registreeritud autode hulgas on Volvo S/V60 ja Volvo S/V90 autod, milliseid on 23 179 ja 14 714 registreeritud autot.

Volkswagen, Kia ja Nissan on ka ühed enimostetud autod, mida Rootsi juhid kasutavad.

Tänavad Rootsis

Rootsil on suurepärane teedevõrk, mitmerealised teed, rohked märgid ja hästi valgustatud tingimused.

Rootsi teed on üldiselt mugavad ja rahvavabad. Hoolimata kõrgest elatustasemest, omavad rootslased harva rohkem kui ühte autot pere kohta, mistõttu on harvad ka liiklusummikud.

Sõidukultuur

Rootsi juhid on tuntud oma kiiruspiirangutest kinnipidamise ja vastutustundliku sõiduharjumuse poolest, mille tulemuseks on teiste Euroopa piirkondadega võrreldes madalam avariide statistika.

Agressiivne autojuhtimine on rootslaste seas haruldane. Külastajana oodatakse sinult hoolsalt fooride ja liiklusmärkide jälgimist, tagades nii kohalikele kui ka välismaalastele turvalisemad teed.

Rootsi teed

Rootsi heas korras teed ja distsiplineeritud kohalikud juhid aitavad kaasa meeldivale sõidukogemusele. Kiirteed on projekteeritud sujuvate ja aeglaste kurvidega libedate olude jaoks ning arvukad hoiatussildid ja kiiruspiirangud edendavad ohutust.

https://internationaldriversassociation ... ad-rootsis

Kui kuulate hommikuti Vikerraadiost ERR uudiseid, siis kuskil 7.45 paiku on liiklusuudised ja seal on praegu tubli pool vigastustega lõppevatest õnnetustest seotud elektritõuksi-anarhiaga, seega kui mendiaparaat tahaks tõsiselt surmade ja vigastuste arvu vähendada, peaks kõik see mees peedistama elektritõukside juhte.

47 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul kokkupõrge
* 15 juhul ühesõidukiõnnetus
* 13 juhul joobes juht
* 11 juhul teelt väljasõit
* 11 juhul vastassuunda sõit
* 5 juhul oli üheks riskifaktoriks kiirus
* 3 juhul rasked talvised teeolud
* 2 juhul valearvestusega möödasõit
* 1 juhul jooksis teele põder
* 1 juhul võimalik suitsiid

Ehk siis natuke üle 10% juhtudest oli üheks riskifaktoriks kiirus (5 juhtu 47-st). Kuidagi nagu vähe kaalukas argument korraldada mingeid Puna-Hiina stiilis liiklejate jälgimist kaamerast möödumisel. Ja pole ühtegi juhtumit, kus peapõhjuseks on lubatust tunduvalt suurem kiirus.

Selle lollaka keskmise kiiruse kampaania asemel tundub, et tuleb tegeleda joobe ja turvavöödega (tean varasemast, et see tihti probleem). MOTT.

Nüüd ma jõuan siis lõpuks sinnamaani, et küsida: milliseid probleeme Maanteeamet riigi maanteedel oma dildoalleedega, sõiduridade vaheliste metallpiiretega, S-manöövritele sundivate "ohutussaartega", sujuvate maha- ja pealesõitudega ristmike täisnurkseteks ümberehitamistega, arusaamatute joonte teele joonistamistega, ristmike asemele ringliikluste ehitamistega jne jne lahendada üritab?

Eks ametnikel ole ka tuttavad liikluskorraldusvahendite firmades, kel on vaja tööd jne.
Mida teha üritatakse, on "liikuse rahustamine". Seda mõeldakse nii, et "rahustame seiskumiseni".
Minuarust tuleks teha mida
1. tagada liikluse sujuvus, sh eemaldada liiklusvoost igasugu veniv ja ebaadekvaatne element, aga ka liigsed kihutajad.
2. halastamatult peedistada roolijoodikuid ja õigeid mehi, kes turvavööd ei kasuta.
3. halastamatult kõrvaldada liiklusest tehniliselt mittekorras ja ohtlikud liiklusvahendid
4. joodikuautod piirata ainult linnas kasutamiseks (levinud jalus venijad maanteedel). Lubadeta jäänud isikul keelata ka joodikuautoga sõitmine.
Ja ongi kõik, ülejäänud ressurss suunata kuritegevusega võitlemisele (millega ammu enam tõsiselt ei võidelda).

Enamik meist ei oma/ei kasuta autot, mis suudab mugavalt ja tõhusalt kruisida 160 kmh, 80% autopargist ei ole eriti mugav üle 100 sõita nagunii, mingit massilist kontrollimata kihutamist ei teki.

Riigiasutuse puhul ei olegi motiiv alati Eesti elu parandamine. Võib olla nt asutuse soov saada endale suuremaid ressursse (milleks leiutatakse "vajalikke" projekte nagu sama keskmise kiirusemõõtmine), soov anda sõbramehe firmale tellimusi, ametnike soov suurendada iseenda võimu jne.

PS: kas mulle ainult tundub, et meil on äravalituks saamas Bolt, kes sokutab oma endisi töötajaid vajalikele kohtadele, et teenuse kasulikuks osutamiseks vajalik anarhia jätkuks? Oma lastele ma õpetan igal juhul, et teatud rohelise märgiga sõiduk on oht, hoia sellest end eemale.

Tulin just Norrast kuhu sai mindud ja tuldud läbi Rootsi.
Oma autoga siis. Üks sõber enne minekut ütles, et maru rahulik ja korralik liikus. Ja et 2 tundi Tallinn/harjumaa liikluses näeb rohkem tooreid rikkumisi kui 2 kuud Norras ringi sõites.
Tõde see oli.
Meil võib ju seadust luua nii või naasuguse sisuga ja transpordiameti spetsialistid luua liikluskorraldust kuidas tahavad aga kui selle massi mõtlemises ja käitumises kes ennast autojuhtideks peavad ei muutu siis ei muutu midagi.
Loodame, et paari põlvkonnaga ehk muutub midagi paremaks. Lootust natuke on sest muutused on juba olemas võrreldes nt. 15...20a tagusega.
Aga jah Norra liiklust igatsen küll taga.
Vähemalt seda mis ma nägin siis lõuna poolses osas kuni Trondheimini. 2 nädala jooksul kuulsin 2 korda signaali ja neid lasid rekkad kes polnud kohalike numbritega. Ja "kihutavaid rullnokkasid" nägin ka ehk 3...4.
Ja nagu siin ka räägitud siis ei saa meile kopeerida liikluskorraldust sealt otse. Olud on teised. Aga põhiline on et tihend rooli ja istme vahel on marurahulik.
Aeglane liikur on ees ei hakata mööda sõeluma. Kui liiklus on tihe ei kao ära pikivahed. Kiirus piirangud kehtivad nagu märgil kirjas keegi ei lase üle s.t. ei ole vaikivat kokkulepet, et +5 ...+10 on ok. Ei 60 on 60 ja 80 on 80.
Jah liikluskorraldus oli ka mõistlikum kohati kui meil aga siiski asi on kinni mõtlemises.
Politseid nägin vaid kuhugi sündmuskohale liikumas jasiis 1x ühes linnas vaadati kõrvaltänaval optikaga tõenäoliselt turvavöö/telefoni/vms. rikkumisi. Rohkem kuskil teepeal "luuramas" neid ei olnud.
Ja siis tulin Paldiskis laeva pealt maha ja enne kui Saueni jõudsin läks lugemine sassi rikkumistest. Kiirus, möödasõidud, suunatuled, telefon, ujumine radade vahel jms. Tuli tahtmine kohe tagasi minna.