Jaanus2 kirjutas: Nüüd küsimus tõelistele asjatundjatele - kas keegi teab nimetada mõnd kindlat firmat, mis selliseid ka praegu toodab?
Tõenäoliselt mitteüks firma ei tooda enam. Võib-olla mõni talunik kusagil, aga ka see on kahtlane, sest üldiselt on kõik isegi tollased NLiidu aegsed retseptid raskesti hangitavad (mul on midagi olemas ja panin ka siia teemasse etepoole need üles) + selleks peab kasutama vastavat tehnoloogiat/põhimõtteid ja peavad olema teatud võimalused.
Et aru saada, millest ma räägin, peaks alustama siit:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51#p494551
Kordame üle.
Asi algab sellest, kuidas liha kategooriatesse jaotatakse.
Edasi oleneb kuidas liha sortidesse jaotatakse.
Pädeva "vanaaegse" viineri tootmiseks peaks alustuseks olema:
I või II kategooria liha (noorloomad või kõrgekvaliteedilided lihaveised/nuumsead - väga vähe sidekudet)
1 sordi veiseliha (seljatükk, rinnatükk, neerutükk, ristluutükk, sabatükk, reietükk)
Väherasvane sealiha ( 1 sort: abatükk, rinnatükk, seljatükk, kõhutükk, reietükk)
* Sinna 1 sordi "tükkide" alla kuuluvad (kuulusid ENSV-s) nt. ka sise- ja välisfilee, karbonaad jms kvaliteetliha.
Rasvane sealiha (1 või 2 sort) NB ja mitte PEKK !
Liha EI TOHI OLLA SÜGAVKÜLMUTATUD JA KUSAGIL IIDAMAST AADAMAST KÜLMHOONES SEISNUD, ehk siis peab olema värskelt tapetud ja kiirelt jahutatud looma/sea liha.
Liha jahutatakse pärast tapmist ca 2-3 tunniga kuni +12 kraadini (ning vajadusel edasi kuni 10 tunniga mitte alla +10 kraadi) ja mitte alla selle!
S.o. nt. kaheastmeslisel jahutamisel umbes 1,5 tundi ca -12 kraadises külmikus ja edasi 2 tunni jooksul ca -5 kraadises külmikus.
Ülejäänud on ka oluline aga juba n.ö. nipet-näpet.
Valgupreparaat, Kanamunad, Kartulitärklis (2% ! mitte 5 ega 10%), Sool, Naatriumnitrit, Toidufosfaat, Punane peenpipar, Must pipar, Peenestatud koriander.
Mida siinkohal veel ära märgiks on see, et peaks olema kanamunad, mitte munapulber.
Viinerid pritsiti kilesse või soolde ja pandi 5-6 tunniks seisma. Seda nimetati "tihkestamiseks" ja selle käigus toimusid teatud vajalikud protsessid. Siis edasi korraks (paarkümmend minutit) kuumsuitsuahju. Siis sealt edasi keeduahju. 90-100 kraadi juures ca 1 tund. Edasi veega esmajahutamisse.
Aga kuidas nüüd tehakse, ehk leidke "kümme erinevust"
Erinevad tootjad kasutavad erinevaid lihasid, kuid üldjoontes:
III (või heal juhul II) kategooria liha (vanad loomad, vähekvaliteetsed lihaveised/nuumsead)
3 või heal juhul 2 sordi liha (ohtra sidekoega liha, kaelatükid jms)
Lihakehad, mida tükeldatakse, on eelnevalt sügavkülmutatud ja seisnud külmhoones.
Suur osa lihast on asendatud peenestatud seakamaraga (või kohati ka seakoodi, seakõrvade jms).
Viinerite-vorstide "tihkestavaks seismiseks" pole enam eriti aega. Peamiselt lähevad vorstipritsist otse keeduahju. Vahel enne korraks ka kuumsuitsuahju. Siis on selle toote nimi meil nüüd "suitsuviiner"
Nendest erinevustest tulebki teistsugune konsistents (puine, kõva, kuiv, mitte mahlane ja "suus sulav") ning maitse!
Seda püütakse "parandada" :
* Vee lisamisega, mis omakorda toob kaasa vajaduse seda kuidagi viineris/vorstis siduda (vett ei saa puhta lihaga püsivalt siduda), milleks sobib kas tärklis või sojajahu.
* Rohkema rasva lisamisega (rohkem pekki, ploomirasva, hüdrogeniseeritud rasva)
* Odava linnuliha/rasvkoe lisamisega (pms kanaliha ja kananahk)
* Maitsetugevdajate kasutamisega
* Ülesuitsetamisega (või erirõvedal juhul lihtsalt "suitsumaitseaine" lisamisega - on selline vedelik - see omakorda tahab sidumiseks tärklist või sojajahu jne)
TEHTUD !
Mida mõtlevad tootjad, kui nad suure suuga reklaamivad nt. et "rohkem liha" ?
Nad mõtlevad seda, et endiselt läheb viinerisse/vorsti II või III kategooria liha, endiselt läheb sinna 3 klassi liha, endiselt on see liha pärit sügavkülmast, AGA...
...aga nt tärklist ja sojajahu on vähem, kamarat-seajalga-seakõrvu on vähem ja sea või ploomi või hüdrorasva on vähem. KÕIK. Vbl asendatakse ka kanaliha nt II kategooria 3 klassi looma- või sealihaga (see on juba siis "delikatesstoode"

).
Ja sünnivadki "ohtra lihaga tooted"
Nüüd, kui mõni pisi-pisi tootja või talunik teebki midagi paremat (peamiselt siis endale, sugulastele ja headele tuttavatele), siis enamasti tehakse seda nii:
(leia erinevused algretseptuuriga!)
Vähemalt II kategooria liha, erijuhtudel I kategooria liha.
Vähemalt 2 klassi liha, erijuhtudel 1 klassi liha (need on siis ikka tõesti eri-erijuhud!)
Üldjuhul ikkagi sügavkülmutatud liha (erijuhul siis värskelt tapetud ja jahutatud looma/sealihast)
ENSV käsiraamat kirjutas:Liha kõrge temperatuur põhjustab mikrobioloogiliste ja ensümaatiliste protsesside kiiret kulgemist ja laguprpduktide kuhjumist.
Seetõttu tuleb võimalikult kiiresti soojus rümbast eemaldada. Selleks on vaja liha jahutada. Jahutamine on liha algomaduste ja värskuse säilitamise kõige loomulikum võte.
Ta on külmtöötlemise esimeseks ja sageli ainsaks etapiks. Jahutamisel on väga olulisi eeliseld võrreldes liha külmutamisega. See protsess ei põhjusta toiduainetes sisalduva
vee jäätumist ega sellega kaasnevaid liha omaduste osaliselt taastumatuid muutusi....
Vähesed kasutavad mõlemaid, nii suitsuahju kui keeduahju.
Muud asjad võidakse teha ka nii, nagu vanasti.
Ja need viimased (väiketootja/taluniku tooted) siis on juba tõesti head asjad... võrreldes muude tänapäevaste toodetega.