Mitte, et ma jälle justkui seda RB-d siin haibiks või hirmsasti toetaks vaid, et emotsionaalsete jms silmaklappide vaateulatusest natuke laiemat pilti saaks hoomata....
Siin nende võrdluste a`la, et "see raha tuleks panna hoopis teedesse" jne kontekstis tuleks arvestada ka sellega, et EU toetused ja rahastus mis on määratud raudteele (noh antud teema kontekstis siis RB-le) ei = EU rahastusega teedesse. Kui EU oleks selle RB-le mõeldud raha andnud meile, et tehke mis tahate sellega ja kasutage kuhu tahate, siis jah, teedevõrk (sh. kohalik teedevõrk ja teede hooldus) vajab kokkukuivanud riikliku rahastuse asemele igal juhul täiendavaid vahendeid.
Kahjuks kaasneb EU toetuste ja struktuurifondide saamiseks veel ka nõue omaosaluse kohta. Kui sa oma pappi sisse ei pane, siis sulle seda ka juurde ei anta. Ja ajas EU toetuste osakaal üldiselt aina väheneb ning omaosaluse osakaal peaks suurenema. + eristada tuleks omakorda teedeehitust ja nende hooldust.
Teedesse omatahtsi saaksime (kui tahaksime) me RB-le mõeldud vahenditest panna üksnes RB überprojekti omaosaluse summad. Kusjuures need summad ei ole "ühe aasta summad" vaid pikaaegselt omaosalusena investeeritavad summad. Ehk vaadelda tuleks igal konkreetsel aastal RB-sse pandud omaosaluse suurust ja siis mõelda, mida selle sama rahaga oleks saanud teha sellel samal aastal hoopis teedevõrku suunates.
Meil kogu see teedeehitus (nagu ka väga suur osa "muust elust") seisis (ja seisab) pikemat aega peamiselt EU rahade peal üleval ja kui EU hakkas (või hakkab) vahendeid vähendama, siis hakkaski (hakkabki) kökimöki pihta, sest... no IMHO selle pärast, et meil puudus ja puudub pädev jätkusuutlik "master"-plaan ning kava, kuidas ISE ilma EU toetusteta neid teid saaks normaalselt hooldada ja ehitada.
Loomulikult oleks RB omaosaluse summad väga teretulnud lisavahendina ka hoopis teedehooldusesse ja ehitusse. Omaosaluse kohta RB-s ringleb kolm numbrit - 270 miljonit eurot, 320,6 miljonit eurot ja kõige mustema stsenaariumi korral 529 miljonit eurot.
viewtopic.php?p=866192#p866192
Selle 270 miljoni, 321 miljoni ega isegi 529 miljoniga me nt Via Balticat valmis ei ehitaks. Hooldaks seda paremini küll (kui on hooldusprobleemid) või hooldaks ja ehitaks KOV tähtsusega teid natuke paremaks küll (mis on meil samuti üsna suur probleem). Samal ajal jääks loomulikult siis tulemata EU investeeringud RB-sse (mis on mh teatud mõjuga rahasüst meie majandusse) ja EU-TNT võrgustikku kuuluvat Via Balticat tuleks ikkagi valmis ehitada valdavas osas EU rahastusega, sest need toetussummad on teiste suurusjärkudega, kui omaosaluse summad... või kui EU liigutamistest-rahastustest kiiremaini tahta, siis laenuga... või erainvestorite rahaga (tasulised maksustatavad teed).
2018 kirjutati
Aastast aastasse kulub teedehoiule 220–315 miljonit eurot, kuid pikaajalist remondivõlga sellega siiski ei vähenda
2021 kirjutati ainuüksi KOV haldusalas olevate teede kulude kohta
Strateegiline analüüs esitab optimaalseks vajaduseks 314,1 miljonit eurot aastas, võrrelduna tänase omavalitsuste poolsete võimaluste ja riigieelarvest saadava toetusega, mille arvestuslikuks kuluks on 170,2 miljonit eurot aastas. Seega olenemata katteallikatest on kohalike teede finantseerimise mahajäämus antud hetkel suurusjärgus 143,9 miljonit eurot aastas.
2022 kirjutati
Teehoiukava järgi vajavad riigiteed olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks igal aastal 200 miljonit eurot, kuid järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 100 miljonit aastas...
...EU Ühtekuuluvusfondist on perioodiks 2021–2027 toetuse maht riigiteedele 159 miljonit eurot. Toetuse abil on kavas ehitada neljarajaliseks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Libatse-Nurme, Pärnu-Uulu ning Sauga-Pärnu teelõik, ehitada eritasandiliseks Paldiski maanteel asuv Harku ristmik ning rajada 2+1 ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.
CEF-i vahendeid kasutatakse Rail Balticu raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022–2024 kokku 30 miljoni euro ulatuses ning Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimist 2024.–2025. aastal viie miljoni euro ulatuses.
2023 kirjutati
2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica teelõigu tarbeks.
23. jaanuaril toimunud Euroopa Komisjoni kohtumisel kinnitas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2023. aasta sõjalise mobiilsuse (Military Mobility) taotlusvooru tulemused. Eesti esitatud projektidest sai rahastuse Via Baltical asuv Päädeva-Konuvere teelõik kogumaksumusega 82 miljonit eurot, millest pool tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust....
...CEF Military Mobility 2023 vooru esitati 112 projekti, millest rahastuse said 38 projekti, kogusummas 807 311 000 eurot, millele lisandub 50% omafinantseeringut.
Tee-ehitusobjektide ühisrahastamisest.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus võimaldab Eestil arendada transpordi infrastruktuuri suuri objekte. Transpordiameti korraldatavate hangete kaudu saab toetusraha kasutada maanteede ajakohastamiseks, mis aitab koos muude fondi kaudu rahastatavate objetkidega muuta riigi majandust efektiivsemaks.
EL ÜF periood 2021-2027
* Riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu 2+2 sõidurajaga maantee ehitus
Projekti tulemuseks on 2,6 km ehitatud 2+2 sõidurajaga põhimaanteed, mis täidab 6,3% 2029. aasta lõpuks saavutatavast 41 kilomeetrisest lõpptasemest. Toetuse summa eurodes 12 000 000 €
* Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Uulu teelõigu ehitus
Projekti tulemuseks on ~9,6 km ehitatud 2+2 sõidurajaga põhimaanteed, mis täidab 23% 2029. aasta lõpuks saavutatavast 41 kilomeetrisest lõpptasemest. Toetuse summa eurodes 41 793 970,00 €
* Riigitee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 135,5–141,9 Neanurme–Pikknurme 2+1 möödasõidualade ehitus
Projekti tulemuseks on ehitatud ~6,4 km 2+1 sõdurajaga teed, mis täidab ca 15,6% 2029. aasta lõpuks saavutatavast 41 kilomeetrisest lõpptasemest.
Toetuse summa eurodes 11 242 424,15 €
https://www.transpordiamet.ee/teehoid-j ... -pikknurme
EU kirjutas 2020 (Euroopa kontrollkoja eriaruanne)
Selleks et aidata liikmesriikidel arendada oma osa üleeuroopalisest transpordivõrgust, eraldas EL ajavahemikul 2007–2020 maanteedele ligikaudu 78 miljardit eurot, millest ligikaudu 40 miljardit eurot oli suunatud TEN-T maanteedele. Suurem osa vahenditest pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist. Väiksemaid summasid eraldab ka Euroopa ühendamise rahastu....
...
Liikmesriigid ei hoolda maanteid piisavalt ja see seab põhivõrgu seisukorra keskpikas ja pikas perspektiivis ohtu.
Riiklikud hoolduseelarved vähenevad pidevalt, mitte ei muutu vastavalt taristu pikenemisele ja oluliste ühenduste vananemisele. Kuigi see võib mõjutada põhivõrgu täielikku toimimist 2030. aastaks, puuduvad komisjonil vahendid, mille abil kontrollida, kas liikmesriikidel on olemas kindel süsteem, mis tagab nende teedevõrkude nõuetekohase hoolduse....
...Selleks et tagada põhivõrgu kooskõlastatud arendamine sõltumata riigipiiridest, on loodud üheksa mitmeliigilist põhikoridori, mis hõlmavad kõige olulisemaid liiklusmarsruute kogu ELis. Need põhikoridorid (millest mõned kattuvad) moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku maanteede põhivõrgust (umbes 34 000 km)
...2019. aasta lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe4 – programmi, mille eesmärk on viia kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli. CO2-neutraalsuse saavutamiseks tehakse Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek suunata 75 % maanteedel veetavast sisemaakaubaveo mahust raudteedele ja siseveeteedele. Lisaks mitmeliigilise transpordi kavandatavale hoogustamisele kavatseb komisjon uuesti kaaluda tõhusa teemaksu süsteemi kehtestamise küsimust ning suurendada säästvate alternatiivsete transpordikütuste tootmist ja kasutuselevõttu.
* Vaata ka:
Eriaruanne nr 19/2018 „Euroopa kiirraudteevõrk: ebaühtlane kooslus, millest ei moodustu tervikut“; eriaruanne nr 13/2017 „Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem: kas poliitiline otsus muutub ka kunagi reaalsuseks?“; eriaruanne nr 23/2016 „ELi meretransport – palju ebamõjusaid ja jätkusuutmatuid investeeringuid”; eriaruanne nr 8/2016 „ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel“.
ERFi ja Ühtekuuluvusfondi lõplikud eraldised maanteeprojektidele aastatel 2007–2013, miljonites eurodes:
.
ERFi ja Ühtekuuluvusfondi lõplikud eraldised maanteeprojektidele aastatel 2014–2020, miljonites eurodes:
.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldised maanteevõrkudele ajavahemikul 2014–2020
- EU TNT 03.png (35.88 KiB) Vaadatud 1102 korda
.
https://op.europa.eu/webpub/eca/special ... 9-2020/et/
Kus meil see tihe liiklus veel on ? Eesti on paras küla ,kus liigub vähe masinaid . Aga jälle saaks mõne lolli piirangu teha .
