www.militaar.net

kalvis kirjutas: ↑22 Aug, 2024 14:20 Venemaa foorumis pidi 24.08.2024 algama III MS. Algab Venemaa raketilöögiga NATO territooriumile vastuseks F-16 hävitajate andmisele, kuna punane joon olevat ületatud. Poleksi siia kirjutanud aga nüüd on selge kust tuleb kuupäev 24.08.

RandomGuy kirjutas: ↑23 Aug, 2024 11:39

sass2401 kirjutas: ↑23 Aug, 2024 10:28 1 väljub paremast uksest ja sild on suht kenasti ära uputatud ehk auklikuks lastud ja pontoonid vett täis. Jalgsi ülekõndimiseks videosolev veel kõlbab.

https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/18 ... 3148549481

See on see sama sild mida juba ehituse käigus väidetavalt GMLRS kobarmoona või volfram kuulikestega lasti. Tundub, et sild ehitati valmis peale seda kui pontoonid auklikuks lasti. Ei tea kui sügav see jõgi seal üldse on, võibolla polegi vaja, et see sild ujuks?

Meie luureallikad kinnitavad, et vaenlane valmistab ette liikumist Brjanski piirkonda.

Vaenlane koondab löögijõude Tšernihivi piirkonna põhjaosas. Rünnak on planeeritud Suzemka, Sevski asulate suunas, selleks on vaenlane koondanud mitu pataljon-taktikalist rühma 41. ja 54. brigaadist, samuti üksusi edu saavutamiseks.

Vaenlase eesmärk on jõuda looduslike takistusteni - Nerussa ja Sevi jõgedeni, mille järel võtta kaitsepositsioonid ja viia läbi pikaajaline kaitse.

Zelenski avaldas eile Kurski piirkonnas salvestatud video. Video on filmitud mitme kilomeetri kaugusel riigipiirist ja umbes 40 kilomeetri kaugusel Sujast.

Alates vaenlase Kurski operatsiooni algusest on meie ülemjuhataja juba käinud Aserbaidžaanis, Põhja-Osseetias, Tšetšeenias, on käinud kõikjal mujal kui Kurski piirkonnas.

Vahepeal on andmeid, et vaenlane ei ole veel enamikku reservidest, mida ta on tänavu ründeoperatsioonideks ette valmistanud, lahingusse lasknud. Võimalik on veel üks operatsioon, nüüd Brjanski piirkonnas. Kõik on juba unustanud sanitaartsooni Harkivi oblastis.

Ja me ootame juba kolmandat nädalat lööke „otsustuskeskustele“. Ootame juba kolmandat aastat. See on kummaline sõda.

Lõppemas on kolmas nädal, mil Ukraina relvastatud vägede sissetungi tõrjumine Kurski oblasti territooriumile on lõppenud. Vaenlane on lahingutegevuses piiratud, kannatab kaotusi meestes ja varustuses, kuid püüab edasi liikuda. Mitmes piirkonna paikkonnas toimuvad samaaegselt rasked ja suure intensiivsusega lahingud.

Kuum on Russkaja Konopelka, Tšerkasskoje Porežnoje ja Komarovka. Samuti püüab vaenlane jätkuvalt liikuda edasi Korenevskoje suunal. Seni ei toimu otsest pealetungi Korenjevole, kuid püütakse asulast idast mööda minna. Ja eile lahkusid meie veel kolooniast Malaja Loknas.

Glushkovski rajoonis ründab AFU pärast sildade hävitamist meie jõeületuskohti HIMARSiga, mis piirab tsiviilelanike väljaviimise võimalust ja raskendab sõjalist logistikat.

L'govi ja Korenevski rajooni juhid on soovitanud elanikel mitte naasta enne olukorra stabiliseerumist, mille otstarbekust kinnitab L'govi tulistamine.

Vaenlane säilitab ründepotentsiaali ka teistes suundades. Nii on teavet vaenlase plaanidest rünnata Brjanski oblastit.

Vaenlane toob aktiivselt tugevdusüksusi ja värskeid ründeüksusi sillapeale, mille ta on loonud Kurski rindel.

Kõigi eelduste kohaselt on AFU juhtkonna strateegiline plaan Kurski rindel jõuda Kurtšatovi (koos Kurtšatovi tuumaelektrijaama vallutamisega), Lgovi ja Rylski linnadeni.

Samuti võib sündmuste tõenäoline areng lähiajal olla vaenlase tegevuse algus Brjanski piiril Suzemka, Sevski suunal koos hilisema plaaniga saada Rylski suunas liikuvatele üksustele vastu, et meie grupeeringut sisse piirata.

Isegi vaatamata AFU sõjalis-poliitilise juhtkonna sellistele ambitsioonikatele plaanidele Kurski oblastis, on paljud sõjalised analüütikud nõus, et see ei ole AFU põhirünnak. Enamik usub, et Kurski piirkond, nagu ka sõjategevuse intensiivistumine teistes Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina piirialadel, on ainult kõrvalekaldumine põhirünnakust, mis võib toimuda hoopis teisel rindelõigul. Paljud usuvad, et selleks on taas Zaporižja piirkond. Ja löögi suund on Krimmi suunas.

Erinevalt eelmise aasta vastupealetungist kasutab AFU nüüd aktiivselt NATO lennuväge.

Venemaa püsib hetkel graafikus hõivamaks 15 000 elanikuga Novohrodivka linn mõne päeva jooksul.

Peagi saame parima signaali Ukraina relvajõudude seisust Pokrovski lähistel järgmise nädala jooksul. Ja strateegilistest riskidest, mis seisavad ees.

https://x.com/JulianRoepcke/status/1827764871259386310

Viimane ja parim kindlustusliin enne Pokrovskit asub kohe Hrodivka-Novohrodivka-Lysivka linnaliini taga. Kiirus, millega Venemaa sellest liinist läbi tungib, on vägagi oluline.



https://x.com/J_JHelin/status/1827677493098058120

Kui Venemaa jätkab praeguses tempos - või jumal hoidku, et see kiireneb - võib eeldada, et Ukraina jõud on pingutatud murdepunktini. Sektori kokkuvarisemine võib olla peatne. Välistada ei saa isegi kogu frondi kokkuvarisemsit Lõuna-Donetskis.

Selliste riskide taustal võib asjaolu, et Ukraina ei ole seda rinde tugevdanud, jätta ainult oletuse, et selle tugevdamiseks lihtsalt puuduvad reservid. Mis ühtib teadetega, et üksused kulutavad droonide operaatorid (!) kaevikute mehitamiseks.

Venemaa on Pokrovski poole pürgides olnud tankide ja lahingmasinate kasutamisel väga säästlik. Tõenäoliselt seetõttu, et väikeste üksustega jalaväe taktika on osutunud parimaks alamehitatud Ukraina kindlustatud positsioonidele tungimise l/ nende tiibamisel. Kuid veel murettekitavam on variant, et nad võivad neid varuda.


Siin peitub tõeline strateegiline risk. Pokrovski taga laiutab vaid stepp. Puuduvad ulatuslikud kindlustused ja miiniväljad. Kogu Ukraina kindlustusstrateegia põhines Venemaa peatamisel enne, kui nad sinna jõuavad.
https://x.com/War_Mapper/status/1827264362936930361

Seega pole Pokrovsk Ukraina jaoks ainult logistiline närvikeskus Lõuna-Donbasis. See on värav operatsiooniruumi, mida Venemaa nii meeleheitlikult ihkab. Just see ruum on minu arvates Venemaa lõppeesmärk.

Nagu tõestasid Ukrainlased Kurskis, ei tähenda see, et armee esimene Combined Arms läbimurde katse (23. aasta suvel) ebaõnnestub, tingimata seda, et ebaõnnestuvad ka teised. Sama loogika peaks kehtima ka Venemaa kohta.

Olen näinud liiga palju seisukohti, et Venemaal ei ole enam säilinud võimet pädevaks soomusmanöövriks. See on ohtlik oletus.

Liharünnakud (Zerg rushes) miinidest küllastunud kindlustesse nagu Vuhledar või Avdiivka on üks asi. Murdepunkti lähedale jahvatatud Ukraina kaitseliinist läbimurdmine mineerimata ja kindlustamata steppi on teine.


(Pokrovski järel on järgmised kindlustused alles mingid tankitõkked Dnipro oblasti piiril)
https://x.com/J_JHelin/status/1827678957329637485

Kaks aastat on kumbki pool püüdnud välja murda Donbasis valitsenud kindlustuse ummikseisust. Venemaa on lõpuks selle saavutamise äärel.

Kursk oli paras õnnemäng. Paljud Ukraina Relvajõudude parimad soomusüksused on praegu Venemaal kurnatud. Kui Venemaa murrab septembriks Hrodivka liini võivad Ukrainlased kahetseda, et neil ei ole neid üksuseid reservis.

Ma ei ennusta venelaste soomustatud läbimurret Pokrovskist. Aga see on reaalne strateegiline risk. Järgmiste nädalate jooksul oleme targemad, sest susu saame tõenäoliselt teada, kas Mordvitšev kavatseb suure ümberpiiramise eesmärgil Kurakhove/Andriivka suunas lõunasse tungida või jääb eesmärgiks jätkuvalt Pokrovsk

Novohrodivka hõivamine on mõlema plaani võtmeks. Teiseks on E50 maantee kindlustamine, sest neil on vaja suure läbilaskevõimega (mitterööpalist) logistikaliini, et tungida Pokrovskisse ja sealt edasi või Lõuna-Donetskisse. Praeguse edasiliikumise tempo juures saavutavad nad selle nädala või kahe jooksul.

Oleme sisenemas kriitilisse perioodi. Ukraina varustatus ja mobiliseerimine liiguvad õiges suunas, kuid kui Venemaa saavutab tõelise läbimurde või kukutab kokku terve rindesektori, kaotavad need suundumused suuresti oma tähtsuse.

Ulfhednar kirjutas: ↑25 Aug, 2024 22:14 Pigem on linn langenud ja seda kõigest mõne päevaga.

Pange tähele, et riigi kaguosas võib müratase tõusta seoses Poola ja liitlaste lennukite meie õhuruumis lendamisega.

Varastest hommikutundidest alates on täheldatud Venemaa Föderatsiooni intensiivset kauglennutegevust, mis on seotud löökidega objektide vastu, mis asuvad muu hulgas Ukraina lääneterritooriumil.

Viimane Venemaa lennunduse nii hoogustunud tegevus, mille käigus toimusid streigid Lääne-Ukrainas, fikseeriti tänavu 8. juulil.

Kõik vajalikud protseduurid Poola õhuruumi ohutuse tagamiseks on käivitatud ning RSZ-i operatiivjuhatus jälgib olukorda jooksvalt.