www.militaar.net

Tux kirjutas: Allveelaevu saab meie vetes hästi helikopteritelt jahtida kuna rannik on lähedal ja kaugele avamerele minema ei pea. Kui lähenevat miinijahtijat on hüdrofonide või periskoobiga võimalik allveelaevalt avastada, siis helikopteri lähenemist vee alla kuulda ei ole. Helikopterilt lastakse lihtsalt sonar või hüdrofon trossi otsas vette, tehakse kiire analüüs ja siis visatakse süvavee pomm järele.

Kopterilt vast süvaveepomme ikka ei heideta, pigem visatakse vette efektiivsem torpeedo Sonarpoisid loobitakse vette küll lennukitelt ja ehk ka kopteritelt.

Laevaarutelu sodur.com-ist
http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?p=12525#12525

Et Maaväe arutelu käima saada, siis ehk aitavad üldisi raame tekitada näiteks Leo Kunnase EPL-s avaldatud mõtted:

Venemaal on meie naabruses, Leningradi sõjaväeringkonnas ainuüksi alalise valmiduse üksustes üle 40 000 sõjaväelase, sealhulgas maaväe lahinguüksusi kümme motolaskurpataljoni, kuus õhudessant- ja õhuründepataljoni ning neli tankipataljoni. Säärased üksused ei vaja lahingutegevusse astumiseks kuudepikkust ettevalmistusaega. Selleks kulub mõnest ööpäevast kuni paari nädalani. Samuti elab Eestis üle 100 000 Venemaa kodaniku. Seepärast peaks Eesti sõjaaja kaitsejõudude (kaitseväe ja kaitseliidu) suurus olema korrelatsioonis Venemaa Leningradi sõjaväeringkonna alalise valmiduse üksustega, see tähendab umbes 40 000 kuni 50 000 inimest.
Meie lahinguüksuste suhe peaks olema vähemalt 1:1, sest meie kergejalaväeüksused ei ole tulejõult, manööverdamisvõimelt ega kaitstuselt võrreldavad tanki- või mehhaniseeritud jalaväe-üksustega. Oluliste lahingutoetusüksuste osas (suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeriüksused) ei tohiks jõudude vahekord olla rohkem kui 1:3 meie kahjuks.
Seoses Läti üleminekuga palgaarmeele kirjutab Kunnas:
Läti otsus paneb meile kohustuse luua umbes 40 000-mehelise sõjaaja kaitseväe ja kaitseliidu asemel, millega muidu võiksime piirduda, 10 000 mehe võrra suuremad sõjaaja relvajõud. Läti otsus tingib, et lisaks neljale kaitseringkonnale ning jalaväebrigaadile on Eestil vaja ka teist jalaväebrigaadi.
Eesti jalaväebrigaadis on neli jalaväepataljoni ning Venemaa relvajõudude Peterburi lähedal Kamenkas paiknevas 138. motolaskurbrigaadis koguni seitse lahinguüksust – viis motolaskur- ning kaks tankipataljoni.
Eesti jaoks oleks optimaalne üks tankipataljon, mis koosneks vähemalt 31 lahingumasinast. Tankide väeosa hakkaks paiknema tõenäoliselt kas Tapal või Jõhvis, kuna tankipataljon peaks suures osas toetuma ikkagi olemasolevale infrastruktuurile. Tanki meeskond on neli meest, mida ei ole eriti palju. Lisaks veel hooldusmeeskond. Korraga oleks tankipataljonist kasutuses või väljaõppes üks kompanii ehk umbes 10 masinat, millega tegeleksid peamiselt elukutselised kaitseväelased.


Täpsema võimaliku struktuuri ja numbrid jätaksin spetsialistidele lahti kirjutada, kuid eeltoodu peaks ju võimaldama mingeid Maaväe plaane koostada...

Kuna jutt läks tehnikast juba väga kaugele, siis sai teema poolitatud ning uute koosseisude ning struktuuri osa tõstetud "Väeosade" alla.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=14836

Sirvisin üle hulga aja teemat ning märkasin üllatusega, et keegi pole sõnagagi maininud sellist poppi teemat nagu UAV.

Ise pakuks küll, et enne lahinglennukite ostmist võiks/tuleks investeerida UAV-desse. Kusjuures osta nii Raven klassist masinaid pataljoni (missioonil võiks vabalt olla ka kompanii) kasutuseks. Ning Predator klassi masinad brigaadi või kõrgema staabi kasutuses.

Kui ameerika abi raamidesse need asjad ära ei mahu - tasub vaadata jälle iisraeli-maa poole

Olid ka mingid kodumaised eksperimendid. Keegi pole kursis kuhu need sumbusid?

Kodumaised eksperimendid UAV-ga pole kuhugile sumbunud, töö peaks ikka edasi käima.

http://www.postimees.ee/?id=30901

Ikka tahetakse normaalsete soomustransportööride asemel miskeid veoautosid osta. IED-de vastu afgaanis ja Iraagis on head, kuid konventsionaalses sõjas küll mitte eriti.
Kuidas inimesed ja varustus kastis terveks jäävad, kui porisel metsateel ukerdades vaenlase suurtükimürsk puuvõras plahvatab? Katame kasti ka pealt soomusega? Kas juba lihtsam ei oleks selle kohmaka monstrumi asemel normaalne soomustransportöör osta?

Veoauto ei ole vahend, et tagada jalaväelastele mobiilsust lahingutegevuse piirkonnas. Temaga võib sõita max mööda pinnasteid, kuid off-road on ebaefektiivne. Soomustatud veok ei paranda jalaväe liikuvust ja manöövrivõimekust lahingupiirkonnas, mis on väga oluline näitaja üksuse lahinguvõime tõstmisel. Jalavägi on paikne nii soomustatud, kui soomustamata veoautodel. Kus on, sinna jääb (sureb), kuni lahing läbi. Tänapäeva lahingutegevus on aga väga liikuva iseloomuga ja iga pikem paigalejäämine tähendab vaenlase raskerelvade tule hävitavat kontsentratsiooni.

Ka transportöör ei osale lahingus, kuid järgneb oma jaole veidi eemal silmside kaugusel. Jalameestele järgnemist hõlbustab suurendatud maastikuläbimisvõime, mis tuleneb 3-4 õigesti paigutatud veoteljest (hea haakuvus ja jagatud surve maapinnale) ja paindlikust vedrustusest. Läbi võsa rammida samuti kindlam. Lisaks on transortöör madalam, mistõttu teda on lihtsam maskeerida või osaliselt maasse kaevata.

nende soomustatud veoautode või Paside asemel võiks tõesti siis juba muretseda rootslaste CV-90. siis oleks olemas nii roomikutel masin (saab ka sõdurpoiste peal tanki harjutada), mis oleks juba pool teed tankideni ning samas hea kaitse- ja tulevõimega masin nii kohalikel polügonidel, kui ka välismissioonidel kasutamiseks.

ps. võib olla teavad foorumlased kindlasti paremaid masinaid, kui see CV-90, aga mulle on jäänud mulje, et tegemist oleks hea hübriidiga.

Ainus positiivne viide mis sealt artiklist leida võis vihjas sellele, et sõidukeid võidakse osta kogu brigaadi jaoks st kuni paarsada tükki.
See aga kuidas välja olid toodud kõige kallimate ja uute soomukite hinnad on aga järjekordne promo meie manööverdusvõimelisele kergjalaväele suva kastikate kokku keevitamiseks.

Pärtel kirjutas:nende soomustatud veoautode või Paside asemel võiks tõesti siis juba muretseda rootslaste CV-90. siis oleks olemas nii roomikutel masin (saab ka sõdurpoiste peal tanki harjutada), mis oleks juba pool teed tankideni ning samas hea kaitse- ja tulevõimega masin nii kohalikel polügonidel, kui ka välismissioonidel kasutamiseks.

ps. võib olla teavad foorumlased kindlasti paremaid masinaid, kui see CV-90, aga mulle on jäänud mulje, et tegemist oleks hea hübriidiga.

CV-90 maksab u. 1/2-3/4 MBT hinnast (2.67 mil € ehk ca. 40 mil EEK kuni 5 mil € ehk ca. 75 mil EEK). Pigem on mõtet muretseda kari Wiesel 2-sid, mis maksavad kanti 400 000 EEK kuni miljon sõltuvalt relvastusest ja kannavad 2+4 meest. Kasutavad WV mootorit, mida iga külasepp oskab remontida ja on muidu kah imenunnud Lisa sellele karjale Wieselitele mõned Merkava 4 tankid, mis viivad kah à 3 inimest lahingusse ning saad üsna mobiilse ja samas oluliselt tulejõulisema ja odavama väeüksuse kui see CV90-te variant. Wieselist on olemas isegi mingi naljaks 120mm miinipilduja variant, milliseid saaks osta 5 tk sama raha eest, mis kuluks ühe soomlaste AMOS-e peale. Tõsi ta on, et soomuse paksuselt pole wiesel cv-90-ga võrdne, kuid ikkagi on tegu ahvatleva väikese riistapuuga.

CV-90 peale mõtleks ma ainult seoses selle 120mm-se toruga versiooniga. Sest see on kergeim platvorm maailmas sellise suurtüki jaoks ja suudab seetõttu liikuda koos jalaväega kohtades, kus moodne 60 tonnine tank ära upub või kinni jääb.

Kui brigaadile midagi hankima hakatakse, siis saavad need ikka pigem olema soomustransportöörid. Soomustatud veoautod saavad olla ehk kasutusel brigaadi tagalaüksustes või üksustes, mis ka soomustransportööride olemasolu korral oleksid veokitel.

Üldiselt on veoautode soomustamine kaitseväe logistikakeskuse "isetegevus" ning mingit masterplaani selle taga ei ole - veokeid soomustatakse vastavalt sellele, kas ja kui palju neid parajasti missioonipiirkonnas tarvis on.

Kilo Tango kirjutas: Lisa sellele karjale Wieselitele mõned Merkava 4 tankid, mis viivad kah à 3 inimest lahingusse ning saad üsna mobiilse ja samas oluliselt tulejõulisema ja odavama väeüksuse kui see CV90-te variant.

Häda selles, et Israel üle Merkava 3'e ei ekspordi.

Gideonic kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Lisa sellele karjale Wieselitele mõned Merkava 4 tankid, mis viivad kah à 3 inimest lahingusse ning saad üsna mobiilse ja samas oluliselt tulejõulisema ja odavama väeüksuse kui see CV90-te variant.

Häda selles, et Israel üle Merkava 3'e ei ekspordi.

Esimest korda kuulen. Kust selline info pärit on?

Muide kui Wieselitest veel juttu teha, siis siin on üks naljaks video sellega pidurdamisest: http://www.youtube.com/watch?v=-Rud4-Cz ... re=related

Tuleks A4 -ga nõustuda ja mainida, et meie vaestemaja ei vaja käputäit über-kalleid ja über-modernseid soomukeid, mida jaksame osta kuni 20 tk (lahinguliselt tühine kogus!) või siis äkki tõmbame kogu ülejäänud vajalikele hangetele käsipidurit, et kulutada miski 2.500.000.000 EEK ühe tutika CV-90 pataljoni muretsemiseks?
Selle koletu raha eest võiks näiteks saada ~70 tehaseuut Zuzana-t, ~150 tehaseuut FH-70, ~500 kasutatud Marder 1A3, ~700 kasutatud, aga moditud Sisu XA-180 Pasi-t (kui muidugi müüdaks ja vast üldse nii palju oleks saada), võimalik, et 500...700 tehaseuut BTR-4 või siis arvatavasti vähemalt 30 uut kasarmuhoonet kokku 7500+ ajateenijale. No comments.

Tahes tahtmata tekib küsimus, et kas osa foorumlasi on palgatöö tegijad ja kas nad ise endale poes siseoste tegemas käivad?

Tänapäeva moodsad soomusmasinad on täiesti täis pressitud igasugust elektroonikat ja muud mugavust, mis paneb hinnale vähemasti 1/3 otsa. On need siis (sõjas kasutu) GPS toetusega pardaarvutid suurte displeidega vms. Projekti muutmine vaid mõnekümneseks partiiks aga läheb veel kallimaks, kui tavahind ja seda ei pruugita üldse olla nõus tegemagi. Sõjas aga lahingus üks korralik täistabamus, ja kogu miljonid. Ka ei ole ajateenijale ega reservistile taolist keerukat agregaati vaja kätte anda. Ülesande rahuldavaks täitmiseks piisab ka lihtsamast (ja sageli lolli- ning töökindlamast) - tähtis, et neid oleks palju.

Brigaadile piisaks täiesti soomustransportööridest. Eelistaks odavaid-lihtsaid Ukraina omi. Ega muudele vist hammas väga hakka ka. Jalaväejagude omad võiksid isegi ilma raskema pardarelvastuseta olla. Lt üksused soomustatud taktikalistele veokatele või soomusautodele ja ltt üksused tavalistele maastikuautodele.

Scoutspat (ma ei loe seda meelega brig hulka - ei sobi sinna mu arust) lahingumasinatele - eelistaks Marderit - ja grupeerituna natuke vanemat tüüpi tankipataljoniga (= hädapärane soomusrügement vs task force). Tankid Leo 2 A4, algul õppeks Leo 1.
Pasid spetsiaalselt välismissioonideks.