www.militaar.net

Olemas-ehk siis Gatšina või ca km läänes Krasnoje Selost. Seal on antenniväljakud. See üks võimalikest kohtadest. Seal asub üksus nr. 61240

The GPS-jammer affecting aircrafts around Estonia is located in Russia, about halfway to St Petersburg from Narva, Estonia.

This is shown by plotting the highest density of intersecting radio horizons of jammed aircrafts on a map.

Further, a drone-based method supports it.

https://twitter.com/auonsson/status/1785045420185473079


https://twitter.com/auonsson/status/1785045423519867316

Budanovilt võiks nüüd sinna droonirünnaku tellida.

smr kirjutas: ↑29 Apr, 2024 9:38

mart2 kirjutas: ↑29 Apr, 2024 9:22
Seega ainult GPS/SATNAV-i segamine ei ole teemaks.

See näitab ka selle sündmuse kajastamise kvaliteeti (või meie ajakirjanduse/ülduse kvaliteeti üldisemalt): pole kordagi juttu olnud, millist GNSSi lennuk kasutas, mida segati jne

Meie ajakirjandusega kipub tänapäeval tihti olema selline värk, et... "ega faktid ometi ei tohi head lugu segada"!

mul on üks profaani küsimus natuke samast ampluaast.
Robotmuruniidukeid on laias laastus kahte sorti - ühed mis kasutavad tööpiirkonna määratlemiseks maasse paigaldatud kaablit ning moodsamad isendid saavad hakkama ilma kaablita - GPS abil kaardistatakse aed ning ka hiljem niitmisel kasutab niiduk aktiivselt GPSi oma asukoha määramiseks. Osad isendid kasutavad täpsuse suurendamiseks lisaks ka kohalikke raadiomajakaid, kuid mitte kõik.
Muruniidukil oma töö iseloomu tõttu on ikka väga suurt täpsust vaja (+- paar meetrit pole ilmselgelt piisav, mis nt autonavigatsioonis on veel igati kosher).
Kas kellelgi on kogemusi, kas ja kuidas mõjub neile GPSi segamine? On need meie piirkonnas üldse kasutuskõlblikud?

Pakun, et ka siis, kui neil ei ole kohalikku majakat, määravad nad asukohta mobiilimastide järgi, mitte puhtalt GPS-iga.

https://mehka.ee/ee/product/husqvarna-e ... 1970663301
Vajalik selline seade. Puhtalt gps pealt. Täpsus väidetavalt 2...3 cm.

Jah, seda juba usun.

Peale seda, kui NLiit 83 aastal Korea reisilennuki alla lasi, avas USA oma militaarkasutuseks ehitatud GPS süsteemi üle-üldiseks tsiviilkasutuseks ning peale seda ongi just GPSi reisilennukites integreeritud igale poole, mitte ainult positsioneerimiseks, vaid ka muudesse lennuki süsteemidesse nagu lennuki kell, ehk GPSi avamine laiemaks kasutamiseks toimus just parema lennuohutuse egiidi all. Päris irooniline, kui see tänapäeva tuua

Viiskümmend kirjutas: ↑30 Apr, 2024 12:45 Peale seda, kui NLiit 83 aastal Korea reisilennuki alla lasi, avas USA oma militaarkasutuseks ehitatud GPS süsteemi üle-üldiseks tsiviilkasutuseks ning peale seda ongi just GPSi reisilennukites integreeritud igale poole, mitte ainult positsioneerimiseks, vaid ka muudesse lennuki süsteemidesse nagu lennuki kell, ehk GPSi avamine laiemaks kasutamiseks toimus just parema lennuohutuse egiidi all. Päris irooniline, kui see tänapäeva tuua

Väide ei ole päris täpne. Lennukitel on peal GPS vastuvtõtjad, mis siis jagavad oma infot erinevatele süsteemidele. Näiteks kell saab sealt kellaaja ja navigatsioonisüsteem saab asukoha jne. Aga GPS ei ole integreeritud süsteemi sisse. Kõik süsteemid töötavad edasi ka ilma GPS sisendita.

Lisaks kasutavad roiskuva lääne GPS-i ka punakotkad oma sõjalennukites, kuidas nad segamise tingimustes lendaks, ürgaegse INS järgi, mille täpsus "jääb ebatäpseks ka tuumarelva kontekstis". Nagu fotolt näha on, on see täiesti integreerimata ning autonoomne - toidet annavad seadme sees olevad AA patareid (jällegi roiskuvast läänest).



Samasugune Garmini käsi GPS on mul paadis '
Antud seade võimaldab määrata ka kiirust.

davidsoniharald kirjutas: ↑30 Apr, 2024 12:54

Viiskümmend kirjutas: ↑30 Apr, 2024 12:45 Peale seda, kui NLiit 83 aastal Korea reisilennuki alla lasi, avas USA oma militaarkasutuseks ehitatud GPS süsteemi üle-üldiseks tsiviilkasutuseks ning peale seda ongi just GPSi reisilennukites integreeritud igale poole, mitte ainult positsioneerimiseks, vaid ka muudesse lennuki süsteemidesse nagu lennuki kell, ehk GPSi avamine laiemaks kasutamiseks toimus just parema lennuohutuse egiidi all. Päris irooniline, kui see tänapäeva tuua

Väide ei ole päris täpne.

Lisan siia veel sellise seiga, et tegelikult oli just ehitamisel-valmimisel suur justnimelt kogu Vaikse ookeani põhjaosa seirav radarijaam tsiviillennunduse jaoks. See valmis ca pool aastat hiljem ja "tagantjärele tarkade" jutu järgi oleks raudselt tuvastanud KAL 007 kõrvalekalde marsruudist ja selle asjus pilootidega ühendust võtnud.

Vaatame siis videot ja jätkame peale seda: https://www.youtube.com/watch?v=wbd9eSw6GfI

Viiskümmend kirjutas: ↑30 Apr, 2024 14:28 Vaatame siis videot ja jätkame peale seda: https://www.youtube.com/watch?v=wbd9eSw6GfI

Vaatasin ära. Minu jaoks midagi uut seal ei olnud. Jätka siis.

Kui kaasaegne Airbus A320 (või Boeing, Embraer, Business jet) annab 11km kõrgusel häiret "pull up, terrain ahead" siis selle juurpõhjuseks on GPSi segamine, nimetatud klipis näidatud reisilennuki piloodid lendasid siis territooriumi kohal, kus GPSi segavad Iraan ja Venemaa. Lisaks selgub videost, et ka lennuki alternatiivne navigatsiooniabinõu INS korrigeerib oma vigu... GPSi abil, mis tähendab, et see võib seda viga halvimal juhul hoopis võimendada.
Videos tuletatakse ka meelde, et globaalset GPSi ehitab ja haldab USA sõjavägi ehk GPSi segamine ei ole must-valge rünnak tsiviiltaristu vastu nagu see vist interneti puhul on, kuigi üle 90% GPSi kasutajatest on tsiviilsektorist, ehk õiguslik udu.

See tsiviillennunduse suhe GPSiga on pehmelt öeldes omapärane.
Nii jäi 2014a kadunuks tol ajal igati tippvormis ja suhteliselt uus Boeing 777-200ER (Malaisa lend 370, https://en.wikipedia.org/wiki/Malaysia_ ... Flight_370 ). Selle lennuki vrakki pole suudetud tänaseni teida, otsinguala suuruse oli 120 000 km2 (!).
Samasugune probleem oli ka AirFrance lend 447'l (https://en.wikipedia.org/wiki/Air_France_Flight_447) mis kukkus ookeanisse, kuna kiirusemõõdik (nn Pidot' toru oli jääs) edastas ebatäpset infot ja lõpuks pilootide käe läbi seetõttu vabalangusesse läks. Ka siin oli tegu AF'i kõige uuema lennukiga (Airbus 330) ning vraki leidmine oli vägagi problemaatiline. Sellegi õnnetuse puhul on imestatud, et miks polnud lennukil kasvõi varuks käsi-gps seadet, mille abil altenratiivselt proovida lennuki ligikaudsetki kiirust määrata. AKF Kapten Trummi viidatud Garmini käsi-gps oleks heal juhul suutnud õnnetuse ära hoida.

Kuid mõlema õnnetuse puhul on kõige suurem küsimus, miks ei suudetud (Malaisa lennuki näitel pole tänaseni suudetud!) leida lennukite vrakke ja musti kaste piisavalt kiiresti?

Peale neid õnnetusi viidi sisse terve rida muutuseid - nüüdsest saadab lennuk iga 15min tagant enda asukoha maale, avariirezhiimis veelgi tihedamini, samuti plaanitakse (või juba on?) täiustatud mustade kastide disaini.
Kuula lisaks siit -
https://www.gao.gov/blog/2015/06/01/air ... a-recovery