www.militaar.net

Muidugi on tore ja mainstream väita, et riik on loll (alati!), aga praegune sõidukoolitajate hädakisa tundub olema veidi selline, et kui varem olid õpilased treenitud konkreetsete enam-vähem teadaolevate eksamiküsimuste valguses, siis nüüd peavad nad hakkama rohkem aega pühendama päriselt teemade selgeks tegemisele. Mis kasumit taotlevale ettevõttele on täiendav kulu ehk tuleb kulutada rohkem aega õppetööle ja õpetajale ning veebi teel seda hästi ei tee ka, mis on omakorda täiendav kulu. Ehk tänane ärimudel enam ei tööta, mistõttu riik on loll.

Eks tõde on vahepeal. On selge, et puuduliku teoreetilise ettevalmistusega (liiga vähe tunde) õpilased õppisid teste lihtsalt pähe. Ilmselt oligi nii.
KUID, kuuludes selle "eliitse" lubadeomanike hulka, kes keskas aastaid seda õppinud on, siis ka minu jaoks tekitavad need lollakad pildid rohkem küsimusi, kui vastuseid, eriti kui küsimused on mingid poolkõvad stiilis "kas auto rikub seadust".

Ehk siis tavapärane transpordiameti praak (ja töövõtja nurkade lõikamine), mida üritatakse takkajärgi lõplikuks tõeks rääkida. Samasuguseid fopaasid on seal ju olnud varemgi, näiteks Autoleht käsitles hiljuti anomaaliat, kuidas samades piirkondades erinevad sõidueksami läbikukkumise %-d kordades. Või kuidas tehnoülevaatustel on analoogsed anomaaliad. Ma vist tean ka vastust - osadel eksamineerijatel/ülevaatajatel on ka oma au ja südametunnistus olemas ning TRAMi läbikukutamise indikaatorid nende jaoks ei maksa. Ja on sellised mendihinged, kelle jaoks on ülesanne ülim, täita vahendeid valimata.

Näed fundamentaalset probleemi selles, et TRAM kui kontrollija ja erafirma alltöövõtt lihtsalt kuigi hästi koos ei tööta, probleeme tekib sellest aga "inimesel tänavalt".

Sellele tahtsingi vihjata. Ja nagu akf AMvA juba ütles, ka sellele, et tulevast B-kategooria juhti sellise küsimusega läbi kukutada on inimvihkajalik.

Aga kui läbikukkumiste järgi hinnatakse "kontrolli efektiivsust"? Ehk siis läbikukutamine vahendeid valimata, nagu konksutamine või nii? Kukkus rohkem läbi, järelikult töötas hästi.

Kuna vastaspool ehk autokoolitajad on erafirmad, on nad kindlasti kohanemisvõimelisemad kui riigiasutus. Liiga väike arv trafaretseid ülesandeid tingis selle, et õpilased õppisid neid lihtsalt pähe. Nüüd lahendati probleem sellega, et pakuti välja hulka konksutamisülesandeid, et läbikukkumise % saada kõrgemaks?

Äkki peaks alustama otsast peale, et küsima endalt, kas tänane autokoolituse maht on ikka piisav?

erkilo kirjutas: ↑25 Sept, 2024 12:43 Muidugi on tore ja mainstream väita, et riik on loll (alati!), aga praegune sõidukoolitajate hädakisa tundub olema veidi selline, et kui varem olid õpilased treenitud konkreetsete enam-vähem teadaolevate eksamiküsimuste valguses, siis nüüd peavad nad hakkama rohkem aega pühendama päriselt teemade selgeks tegemisele. Mis kasumit taotlevale ettevõttele on täiendav kulu ehk tuleb kulutada rohkem aega õppetööle ja õpetajale ning veebi teel seda hästi ei tee ka, mis on omakorda täiendav kulu. Ehk tänane ärimudel enam ei tööta, mistõttu riik on loll.

Täpselt nii tundus ka mulle ja mitmele sõbrale. Peab hakkama päriselt õpetama, enam ei saagi vanu teste tuupides läbi.

Sisulise õppe sisuline kontroll eeldab ka kõrgemat eksamiküsimuste latti, antud kraam jookseb selgelt lati alt läbi. Antud autode pilt on ehe näide sellest. Mitte mingit mitmeti mõistetavat haltuurat.

PS: millal nägite viimati, et mõne riigiasutuse juht ütles avalikult, et meie viga, meie eksisime, parandame vea vms? Alati lõplik tõde!

Paistab, et konflikt on suurem kui ainult teooriaeksamid... Päris sisutihe lugemine. Kahjuks tasuline.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120324498 ... lik-oppida

Mul on väga harv elukutse, mis on ühel-kahel inimesel miljonist – ma koostan liiklusteste ja eksamiküsimusi ning õppematerjale autojuhtidele. Kusjuures teen seda juba kolmandat põlvkonda. Lisaks koolitan liiklusõpetajaid, koostan autokoolide õppekavasid jne. Nii pikka sissejuhatust oli vaja selleks, et näidata – ma tean, millest räägin.

Lahendus on lihtne : õppeautoks ei midagi muud kui GAZ 52 !
Tegelikult sealt maanteeametist on nii palju erinevat jama ja lausa kahju tegevat tulnud et, oleks aeg kooseis üles rivistada , teha paariks loe ja seejärel kas paaris või paaritud tootvale tööle saata , kaasa arvatud direktor , osakondade juhatajad ja teised üksuste juhid , muidugi ilma kompensatsioonideta.

See eksamisaaga toob välja kaks probleemi:
1. Ilma klassiõppeta elektrooniline õpe ei taga liiklussituatsioonidest sisulist arusaamist ja soosib mehaanilist õpet;
2. Sugugi ei ole välja surnud mentluse transpordiameti erivorm - eksamineeritavate kottimine trikk-küsimustega.

Mõlemad on halvad.

Marvin kirjutas: ↑25 Sept, 2024 18:35 See eksamisaaga toob välja kaks probleemi:
1. Ilma klassiõppeta elektrooniline õpe ei taga liiklussituatsioonidest sisulist arusaamist ja soosib mehaanilist õpet;
2. Sugugi ei ole välja surnud mentluse transpordiameti erivorm - eksamineeritavate kottimine trikk-küsimustega.

Elektroonilise õppe efektiivsus sõltub suuresti läbi viimise viisist. Kui õpe ongi ainult "siin on link, vaadake videod/materjalid üle ja seejärel saate testi teha", siis on tõesti vilets.

Mis puudutab aga teist punkti, siis julgen väita, et see oli välja surnud juba tosin+ aastat tagasi. Ma olin asja sees, kui ARK-le tollal loodi uus infosüsteem. Muuhulgas ka eksamite osa. Tollal koostasid küsimused ARK (siis oli veel selle nime all) enda töötajad. Jälgiti jooksvalt eksamitel kõige suuremaid probleeme tekitanud küsimusi, täpsustati sõnastust, küsiti vajadusel abi ka EKI-st, informeeriti autokoole - "rohkem tähelepanu teemale X" jne. Küsimusi oli piisavalt palju, et 10-se seltskonnaga eksamit tehes ei pruukinud ühtegi korduvat küsimust olla. Küsimuse sõnastus ja vastuste sõnastused olid selgelt paigas aga vastuste järjekord oli dünaamiline (ei olnud võimalik pähe õppida -"trammiga ristmiku küsimuses on õige vastus A").
Ma tegin ise tollal paari aasta jooksul mitukümmend teooria testeksamit - lihtsalt veendumaks, et asjad töötavad nii nagu soovitud. Kuniks oli võimalik (avalik proovieksami leht eksisteeris), tegin proovieksameid veel õige mitu aastat pärast projekti lõppu.

Seekord võib olla probleem selles, et korraga muudeti väga palju küsimusi ja ka visuaale. Et selle käigus tekib vigu (puuduv tõlge, vastusevariandid halvasti sõnastatud vms), on arusaadav. Et need vead aga jõuavad (väidetavalt massiliselt) ka LIVE keskkonda, ei ole OK. Viitab selgelt kiirustamisele. Tänapäeval kasutavad organisatsioonid sellistes olukordades tihtipeale oma töötajaid katsejänestena ja see on täiesti OK. Piisanuks oma ameti piires välja kuulutada "tõstame liiklusteadlikust, tehes ise teooriaeksamit uues keskkonnas/küsimustega . Nii aitame kaasa nii uute küsimuste testimisele kui ka värskendame oma teadmisi". Paar nädalat siseringi kampaaniat/testimist ja oleks murekohad tõenäoliselt üles leitud. Pmst oleks võinud seda ka avalikkuselt küsida - tee proovieksami leht avalikuks ja palu tagasisidet!

Jüri Ess on kirjutanud ilmselt põhjendatult kurja artikli: https://epl.delfi.ee/artikkel/120324498 ... lik-oppida .

Noppeid:

Hanketingimustes oli selgelt kirjas, et küsimuse üks vastus peab olema õige ja ülejäänud valed. Nüüd ütleb nende pressiteade aga, et „tuleb valida üks kõige õigem vastusevariant“. Kuidas sellesse suhtuda? Kas lähenemist muudeti seetõttu, et osadel küsimustel on mitu õiget vastust?

Ma lihtsalt vihkan niisuguseid asju. Kunagi oli ühel mu sõbral koolis saksa keele test, kus pidi lünki täitma. Lause oli umbes selline: "Juku pani raamatu ... peale." Variandid a) kapi, b) riiuli, c) midagi muud. Ja muidugi läks nii, et ta pani linnukese "kapi" juurde ja sai pärast kuulda, et see on VALE, sest raamatut ju ei panda kapi peale...

Kõik testid, kus mitmest formaalselt õigest vastusest tuleb valida "kõige õigem", on saatanast.

Soovitus tehnilises keskkonnas hakkama saamiseks:

Suumige joonised sisse, sest muidu ei näe te liiklusmärke - sellest ei räägita eksami sissejuhatuses, aga seda on võimalik teha.

Kommentaarid oleks liigsed.

Kõik kolm avalikkuse ette sattunud küsimust on ju väga lihtsad. Vastasin kõik esimesel korral õigesti, mingeid kõhklusi ei tekkinud.

Kui mõni inimene jääb nendega jätta, siis ei tunne ta Liiklusseadust ega peakski auto juhtimise õigust saama.

Esimese liikluseksami tegin 1993, viimase 1995. Kui isegi mina suudan 30a hiljem need testid õigesti lähendada, siis värskete õppurite jaoks peaks testid veel lihtsamad olema ja mingit õigustust mitteoskmisele pole.

Runkel kirjutas: ↑23 Sept, 2024 22:41Mina lahendasin alloleva liikluseksami küsimuse ära vasaku alumise nurga teeotsa märkide järgi.

Mina lahendasin valgusfoori tule järgi

Some kirjutas: ↑24 Sept, 2024 9:33 Päris elus oli otsesuunas kenasti telliskivimärk, mis eriti ei lase mitmeti mõista.

Testi pilti ei oska mina mitmeti mõista.
Kuidas see mitmeti mõistmine käib?

Liikluskorraldusvahendid ei luba otse sõitu, selle taipamiseks piisab suunaviitade vaatamisest radade kohal.

Ma sain ka õigesti sellest aru, lihtsalt telliskivi päris elus võtab eksimisruumi vähemaks. Veoauto kohta vastasin ka arvatavasti kohe õigesti - ei. Aga mina arvasin, et koormakate on puudu. Nüüd tuleb välja, et oleks pidanud suure veoki märk olema vms... Samas puudu on ju ka numbrimärgid, miks suure veoki märk puudu ei või olla? Tolle politseiautoga küsimuse tõenäoline õige vastus on, et tuleks pöörata tähelepanu jalgratturile, kes peab peatunud sõiduautost mööda põikama aga ise samas olukorras jälgiks kõigi kolme tegevust, kõik võivad seal ootamatusega hakkama saada.

tsivi_list kirjutas: ↑26 Sept, 2024 8:03 Kõik kolm avalikkuse ette sattunud küsimust on ju väga lihtsad. Vastasin kõik esimesel korral õigesti, mingeid kõhklusi ei tekkinud.

Kui mõni inimene jääb nendega jätta, siis ei tunne ta Liiklusseadust ega peakski auto juhtimise õigust saama.

Esimese liikluseksami tegin 1993, viimase 1995. Kui isegi mina suudan 30a hiljem need testid õigesti lähendada, siis värskete õppurite jaoks peaks testid veel lihtsamad olema ja mingit õigustust mitteoskmisele pole.

Kas geeniuselt autogrammi või ühispilti tohib paluda?

Kriku kirjutas: ↑26 Sept, 2024 7:43 Noppeid:
Hanketingimustes oli selgelt kirjas, et küsimuse üks vastus peab olema õige ja ülejäänud valed. Nüüd ütleb nende pressiteade aga, et „tuleb valida üks kõige õigem vastusevariant“. Kuidas sellesse suhtuda? Kas lähenemist muudeti seetõttu, et osadel küsimustel on mitu õiget vastust?
Ma lihtsalt vihkan niisuguseid asju. Kunagi oli ühel mu sõbral koolis saksa keele test, kus pidi lünki täitma. Lause oli umbes selline: "Juku pani raamatu ... peale." Variandid a) kapi, b) riiuli, c) midagi muud. Ja muidugi läks nii, et ta pani linnukese "kapi" juurde ja sai pärast kuulda, et see on VALE, sest raamatut ju ei panda kapi peale... Kõik testid, kus mitmest formaalselt õigest vastusest tuleb valida "kõige õigem", on saatanast.

Just täpselt! Kui sel jalgratturiga pildil oleks olnud mitu õiget vastust (nagu kunagi igammu), siis poleks mingit küsimust - tähelepanu tuleb pöörata nii sellele, teisele kui kolmandale. Aga kui on ainult üks "kõige õigem" vastus, siis selline küsimuse sõnastus ("... millele KÕIGE rohkem tähelepanu pöörata...") on totakas ja ei kõlba kuhugi.

Kui juba asjaga igapäevaselt mitte tegelev inimene leiab neid probleeme erinevaid, on juurprobleem testi puudulikus kvaliteedis. Test peab olema tehtud nii, et ei tekiks kaheti mõistetavust, sest liikluses lõpevad kaheti mõistetavused tavaliselt plekikolinaga.

Näiteks see koormakatte asi on nii ja naa - kasutatakse seda ikkagi vastavalt vajadusele, killustiku puhul sõidetakse ilma, kuid liiva puhul kaetakse kinni. Selleks, et probleemi hinnata, peaks olema ülesandes märgitud koorma iseloom. Mida pole. Jne.

Mõni mees paneb eespool täieliku eduraportit. Õnneks MKM minister võttis asja kätte ja TRAM hakkab peagi asju ringi tegema. Igasuguse sisse tellitava töö kvaliteet sõltub suuresti tellija poolsest järelevalvest ja tagumendi pihta käiva kinganina teravusest. Kui viimased on puudulikud, ei saa ka kvaliteeti olema, sest töö tegijat huvitab ainult saadava raha ja nähtava vaeva võimalikult soodne/mugav suhe.

2korda2 kirjutas: ↑26 Sept, 2024 7:27
Marvin kirjutas: ↑25 Sept, 2024 18:35 See eksamisaaga toob välja kaks probleemi:
1. Ilma klassiõppeta elektrooniline õpe ei taga liiklussituatsioonidest sisulist arusaamist ja soosib mehaanilist õpet;
2. Sugugi ei ole välja surnud mentluse transpordiameti erivorm - eksamineeritavate kottimine trikk-küsimustega.
Elektroonilise õppe efektiivsus sõltub suuresti läbi viimise viisist. Kui õpe ongi ainult "siin on link, vaadake videod/materjalid üle ja seejärel saate testi teha", siis on tõesti vilets.

Mis puudutab aga teist punkti, siis julgen väita, et see oli välja surnud juba tosin+ aastat tagasi. Ma olin asja sees, kui ARK-le tollal loodi uus infosüsteem. Muuhulgas ka eksamite osa. Tollal koostasid küsimused ARK (siis oli veel selle nime all) enda töötajad. Jälgiti jooksvalt eksamitel kõige suuremaid probleeme tekitanud küsimusi, täpsustati sõnastust, küsiti vajadusel abi ka EKI-st, informeeriti autokoole - "rohkem tähelepanu teemale X" jne. Küsimusi oli piisavalt palju, et 10-se seltskonnaga eksamit tehes ei pruukinud ühtegi korduvat küsimust olla. Küsimuse sõnastus ja vastuste sõnastused olid selgelt paigas aga vastuste järjekord oli dünaamiline (ei olnud võimalik pähe õppida -"trammiga ristmiku küsimuses on õige vastus A").
Ma tegin ise tollal paari aasta jooksul mitukümmend teooria testeksamit - lihtsalt veendumaks, et asjad töötavad nii nagu soovitud. Kuniks oli võimalik (avalik proovieksami leht eksisteeris), tegin proovieksameid veel õige mitu aastat pärast projekti lõppu.

Seekord võib olla probleem selles, et korraga muudeti väga palju küsimusi ja ka visuaale. Et selle käigus tekib vigu (puuduv tõlge, vastusevariandid halvasti sõnastatud vms), on arusaadav. Et need vead aga jõuavad (väidetavalt massiliselt) ka LIVE keskkonda, ei ole OK. Viitab selgelt kiirustamisele. Tänapäeval kasutavad organisatsioonid sellistes olukordades tihtipeale oma töötajaid katsejänestena ja see on täiesti OK. Piisanuks oma ameti piires välja kuulutada "tõstame liiklusteadlikust, tehes ise teooriaeksamit uues keskkonnas/küsimustega . Nii aitame kaasa nii uute küsimuste testimisele kui ka värskendame oma teadmisi". Paar nädalat siseringi kampaaniat/testimist ja oleks murekohad tõenäoliselt üles leitud. Pmst oleks võinud seda ka avalikkuselt küsida - tee proovieksami leht avalikuks ja palu tagasisidet!

Sellega justkui saaks nõus olla, aga päriselt ei saa ka. Lähen detaili, sorry. Põhjuseks see, et panen praegu pähe mitte avaliku sektori itipealiku, vaid kvalifitseerit autoõpetaja kaabu. Mis teha, kui kaabusid mitu on

.
Esiteks - autokoolides käib praegu teooria õpe enamasti nii, et antakse õpilasele mingi teooria.ee või liikluslab.ee ette ja lastakse seal kursus läbi teha. Ma olen neid ise lusti pärast läbinud ning need ei anna (elu)kogenud õpetaja kogemust edasi. Ei saagi anda, masin ometigi. Ja hea õpe ei ole monoloogi vormis. Kõik see, mis teooria tunnis rääkimata jääb, tuleb kompenseerida sõidutundides ning see ei ole tegelikult sõiduõpet andva õpetaja suhtes aus.
Teiseks - mentlus elab transpordiametis täiesti edukalt edasi, enamasti küll sõidueksamil. Paar näidet ka. Vääna tänava poolt mööda Tähetorni tänavat Kadaka teele paremale keerates on 40 märk. On alati olnud, on alati olnud puuokste varjus ja kohutavalt halvasti nähtav. Sestap taotakse see märk kõikides koolides õpilastele pealuu sisse, et nad ARKi poole sõites eksamit läbi ei kukuks. Seega selle märgiga vigu ei tehta. Küll aga on seal pisut allpool vasakult Kadakasse suubuv Nõva tänav, mis lõpetas 40 kehtivuse ära ning uuesti oli 40 dubleeritud pärast Trummi ristmikku. Eksamil loeti veaks kiiruse mittetõstmine pärast Nõva tänavat. Praegu on ka Nõva tänava järele 40 pandud ning seega teema maas, aga ajalugu see ei muuda. Või teine lugu - vana eksamineerija võttis eksamile kaasa noore kolleegi ning paralleelparkimisel mõõtis demonstratiivselt rehvi kaugust äärekivist, saades tulemuseks 22 sentimeetrit lubatud 20 asemel. Eksam loeti mittesooritatuks. Mina isiklikult pean mõlemat käitumist mentluseks, ehkki teisel juhul formaalselt justkui oleks õigus olnud - aga sisuliselt ei olnud.
Ja kui juba kord mõõtmiseks läks, siis oma esimese liikluseksami tegin jalgrattaga liikluslinnakus aastal umbes 1981. Autojuhiload sain 1986.

www.militaar.net

Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest

Re: Liikluse planeerimisest