www.militaar.net

.Eestis kohapeal hakati tulirelvi valmistama samuti üllatavalt vara.
Tallinnas võidi neid toota tõenäoliselt juba 1380. aastatel.20 Kahjuks on
vaid selle ajajärgu kirjalikke allikaid säilinud suhteliselt vähe ja nii puuduvad
selged teated teistest Eesti linnadest. Näiteks Tartu kohta leiame
mõningaid andmeid hoopis Riia rae arveraamatust. Nii on seal 1411.—12.
aastal Ywan Eppenschedenile
makstud Tartus valatud suurtüki eest
kuus marka ja kuus ööri (VI m. VI ore gegeven Ywan Eppenscheden
vor einer bussen to geten den van Darpte) ning 1413.—14. aasta üks
sissekannetest kõlab järgmiselt: XIII m. vor de bussen tu Darbete.21
Olgu siinjuures näiteks võrdlusena lisatud, et esimesed kindlad andmed
tulirelvade kohapealsest valmistamisest Riia linnas pärinevad alles 16.
sajandi algusest.( lõik pärineb Ain Mäesalu artiklist Esimesed tagantlaetavad
tulirelvad Ajalooline Ajakiri 1998. 2 (101) )

medal kirjutas:Jah, kahureid valmistati ka siinmail. Näiteks Kiek in de Kökis asuvad Liivi sõja ajal Tallinnas valatud kahurite "Lõvi" ja "Kibe surm" koopiad.

http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=31

Minu meelest oli vähemalt üks Kiek in de Köki suurtüki koopiatest hoopis puust.

Must püssirohi on nõrgem jah. Teine puudus on aga selles, et ta jätab torru iga lasu järel hulga sodi ja üsna tihti peab toru puhastama.

Nii teema jätkuks mõned pildid suurtükist. Markeeringuid ei leidnud.

Musta püssirohu põhiline puudus polnud mitte nõrgem õhkejõud ega isegi mitte tekkiv sodi. Kõigest hullem oli hoopis see, et must püssirohi detoneerus, nagu iga korralik lõhkeaine.
Korralik viskelaeng aga EI TOHI detoneeruda, vaid peab kiirelt põlema. Detonatsioon lõhub raua, vaatamata sellele, et energia on väiksem. See vallandub ju hetkega. Seega pidi musta püssirohtu kasutav relv olema suhteliselt tugevama ja ka raskema rauaga. Sama ju ka püssidega: suitsuta püssirohi oli pigem kaasaegse püssi eeldus kui tulemus.

oot-oot! must püssirohi nüüd üll ei detoneeru! kohe mitte mingi valemiga. toimub ikkagi ainult plahvatuslik põlemine kiirusega umbe 200m/sek

Mhmh. Justnimelt PLAHVATUSLIK põlemine! Tema energiasisaldus kaaluühiku kohta on liiga madal, põlemisrežiim aga sobimatu (st nõrk aga järsk. Klassikaline kõrgeksplosiivne lõhkeaine ta loomulikult pole, aga ta on järsem kui suitsuta püssirohi) No, jah, tekkiv sodi ja kõike oksüdeeriv vääveldioksiid, on tegelikult muidugi ka väga olulised (st taganen siinkohal mõtlematust avaldusest). Suitsuta püssirohi põleb pehmemalt, aga toodab samas kõvasti rohkem energiat kaaluühikule ja just see on see, mida vajavad KÕIK viskelaengut kasutavad relvad - õige põlemisrezhiim, mille käigus saavutatakse torus optimaalne rõhk. Selle graanulite suuruse ja pinnakattega saab reguleerida ka põlemisrežiimi - nt suurtüki laengu graanulid olid suuremad, st ka põlesid aeglasemalt (põlemine toimub graanulite pinnal, st ei mingit plahvatust.)

...1558a. esimesel aprillil alustati Ivangorodi linnusest Narva linna pommitamist suurte „ põlvekorguste „ kivikuulidega. See pommitamine kestnud üheksa päeva ja mõnel päeval ainuüksi olla linnale langenud kuni 300 sellist pommi. Erilist kahju aga aga linnale - peale mõne surmasaanu ei tekkinud...[/quote]
Üks "põlvekõrgune" kivikuul. http://nagi.ee/photos/ego14/7506903/in-set/58417/