Külastades täna Kiek in de Kök suurtükitorni, tekkis seal ühe ägeda vanahärraga väike vaidlus keskaegsete suurtükkide laskekauguse kohta.
Kas keegi teab kui kaugele keskaegsed, antud juhul siis Liivi sõja aegsed suurtükid tulistasid? Ise pakkusin, et reaalne tulekaugus oli 300-400 m, aga vanahärra rääkis kilomeetrist ja rohkem. Püüdsin leida allikaid, aga vähemalt eesti keeles ei suutnud midagi googeldada selle ajastu kohta.
Kas keegi foorumlastest valgustaks?
Muide Liivi sõja kohta räägitakse, et Tallinna piiramisel tulistati üksteise pihta kuude kaupa, aga reaalselt olevat suurtükitule tõttu surma saanud vaid Kiek in the Kök-i komandant, kelle mälestuseks on müüritud torni seina need kivi- ja malmkuulid. Arvestades tule ebatõhusust, tundubki mulle kahtlane kilomeetrites lendavad kahurikuulid, aga võin muidugi eksida.
Keskaegsed suurtükid
Liivi sõja ajal tulistasid rootslased Padise kloostrisse kindlustunud venelasi Kloostri jõe äärselt kõrgendikult, mida tänapäeval tuntakse Kahurimäe nime all. Kloostri ja Kahurimäe vahemaa on linnulennult ca 1,3 km.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
esimese maailmasõja eelne suurtükinduse teema ütleb mulle meelde jäänud andmetel seda, et misiganes laskekaugus ka polnud - reaalselt sai tulistada vaid pindalasid, mitte sihtmärke. nii, et 1,3 km pole küll midagi ulmelist aga arvesta, et sel juhul polnud mingil juhul tegu millegi pihta sihtimisega vaid tulistati ALA. omaette teema on muidugi veel ka see, kui paljud kuulid kukkusid sellise distantsi puhul maha sihitava ala ees ja kui paljud selle taga.
Kahurimäe poole jäävas tiivas, mida hiljem ei taastatud, tuli väljakaevamistel ca 5x10m alal välja kümneid kahurikuule.
Neil oli muidugi mitu kuud aega kõmmutada ka.
Neil oli muidugi mitu kuud aega kõmmutada ka.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
15. sajandi süürtüki laskekauguseks loetakse kirjanduses harilikult 700-1000 m.
Sellest olid effektiivsed 300-400 m st sihitav ja purustusjõudu omav lask.
Aga siin tuleks arvestada tervet rida asjaolusid:
Kaliiber ja raua pikkus,"mürsu" kaal ja sobivus kaliibriga, püssirohu koostis, lafeti konstruktsioon, õhuniiskus jms
Tuleb arvestada, et neil aegadel tehti kõik "käsitsi" arvestades meistri kogemust, silmamõõtu ja käepäraseid vahendeid.
Iga suurtükk oli teisest erinev, iga selle suurtüki lask erines eelmisest.
1000 m lask polnud hea õnne ja õige nurga juures probleem.
Probleem oli, et kuhu see kuul potsatab.
Näib aga, et sellist huupi pommitamist mitteplahvatavate malm või kivikamakatega polnud mingit mõtet teostada.
...1558a. esimesel aprillil alustati Ivangorodi linnusest Narva linna pommitamist suurte „ põlvekorguste „ kivikuulidega. See pommitamine kestnud üheksa päeva ja mõnel päeval ainuüksi olla linnale langenud kuni 300 sellist pommi. Erilist kahju aga aga linnale - peale mõne surmasaanu ei tekkinud...
Sellest olid effektiivsed 300-400 m st sihitav ja purustusjõudu omav lask.
Aga siin tuleks arvestada tervet rida asjaolusid:
Kaliiber ja raua pikkus,"mürsu" kaal ja sobivus kaliibriga, püssirohu koostis, lafeti konstruktsioon, õhuniiskus jms
Tuleb arvestada, et neil aegadel tehti kõik "käsitsi" arvestades meistri kogemust, silmamõõtu ja käepäraseid vahendeid.
Iga suurtükk oli teisest erinev, iga selle suurtüki lask erines eelmisest.
1000 m lask polnud hea õnne ja õige nurga juures probleem.
Probleem oli, et kuhu see kuul potsatab.
Näib aga, et sellist huupi pommitamist mitteplahvatavate malm või kivikamakatega polnud mingit mõtet teostada.
...1558a. esimesel aprillil alustati Ivangorodi linnusest Narva linna pommitamist suurte „ põlvekorguste „ kivikuulidega. See pommitamine kestnud üheksa päeva ja mõnel päeval ainuüksi olla linnale langenud kuni 300 sellist pommi. Erilist kahju aga aga linnale - peale mõne surmasaanu ei tekkinud...
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Tänud vastuste eest, pole seniajani seda lähemalt nühkima hakanud. Küsisin sellepärast, et vanaisa väitis, et tegu võib olla niiöelda iluasjaga, mis millalgil hilisemal ajal tehtud. Aga kaalub teine ikka parasjagu---nii tõstmise järgi umbes 40-ne kilo ringis.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Faust kirjutas:Tänud vastuste eest, pole seniajani seda lähemalt nühkima hakanud. Küsisin sellepärast, et vanaisa väitis, et tegu võib olla niiöelda iluasjaga, mis millalgil hilisemal ajal tehtud. Aga kaalub teine ikka parasjagu---nii tõstmise järgi umbes 40-ne kilo ringis.
Eks ta võib iluasi kaa olla.
Tehti ju neidki "päris" eeskuju järgi.
Sestap tundsingi huvi kas sellel asjandusel ei ole mõnga "meistrimärki".
See annaks vastuse.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Karuke kirjutas: Sestap tundsingi huvi kas sellel asjandusel ei ole mõnda "meistrimärki".
See annaks vastuse.
Tere
Kas on olemas mingi allikas, millele tuginedes saab ka keskaegseid meistrimärke kahuritel määrata?
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Päris kindlasti on.
Kõikide relvatüüpide, nii külm kui tulirelvade kohta.
(Minu raamaturiiulis küll kahjuks mitte)
Aga neid on välja antud paksude kataloogidena, mõnda saab netist tellida ka.
Või siis internetis otsida.
Midagi ikka leiab
Näiteks.
http://annals.xlegio.ru/evrope/behaym/behaym22.htm
Kõikide relvatüüpide, nii külm kui tulirelvade kohta.
(Minu raamaturiiulis küll kahjuks mitte)
Aga neid on välja antud paksude kataloogidena, mõnda saab netist tellida ka.
Või siis internetis otsida.
Midagi ikka leiab
Näiteks.
http://annals.xlegio.ru/evrope/behaym/behaym22.htm
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Karuke kirjutas:Päris kindlasti on.
Kõikide relvatüüpide, nii külm kui tulirelvade kohta.
(Minu raamaturiiulis küll kahjuks mitte)
Aga neid on välja antud paksude kataloogidena, mõnda saab netist tellida ka.
Või siis internetis otsida.
Midagi ikka leiab
Näiteks.
http://annals.xlegio.ru/evrope/behaym/behaym22.htm
Tänan!
Kas ka Eesti- või Liivimaal valati kahureid?
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Jah, kahureid valmistati ka siinmail. Näiteks Kiek in de Kökis asuvad Liivi sõja ajal Tallinnas valatud kahurite "Lõvi" ja "Kibe surm" koopiad.
http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=31
http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=31
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline