www.militaar.net

Olude sunnil on aega laialt käes ja võimalust mudeli kallal nokitseda.
Tänane päevatöö on järgmine:



Tegu siis kahuritoru tugikronsteiniga. Kokku käib see lihtne detail koguni seitsmest jupist ja nõuab lisaks veel pahtlit.
Alla tõmmatakse ta trossi abil, mida käitatakse sihturi koha pealt hoova abil. Trossi komplektis pole ja selle lisamine jääb koostaja südametunnistusele. Tross jookseb torusse siin:



Nikerdamist on rohkem kui rubla eest.

Paistab päris tõsine ettevõtmine olevat, ootan järgnevaid reportaaže!

Urmas.

Kas see pildi paremas servas näha olev vaatepiluga luugike käiski nii lääbakil ees, et luugi ülemine serv on masina korpusesse uputatud ja alumine ulatub pea luugi paksuse jagu üle ääre?

Selle masinaga on nüüd niikaugel, et on krundi all. Krundiks tarvitasin Humbroli gunmetallikut. Värv näeb purgis jube välja, nagu kallerdis. Aga nitrolahusti teeb imet. Piisavalt vedeldatuna tuleb läbi pritsi mühinal.
Isiklik kogemus ütleb, et talvekamos masina mustaks kruntimine on vajalik. Lõpus kihte mehhaaniliselt maha nühkides võib maalilisi tulemusi saavutada.
Eks näis mis lõpuks välja kukub. Iga mudeli värvimine on üks improviseerimine ja katsetamine.

hakkab nagu looma juba. erilise entusiasmiga ootan hetke, mil selgub nende 200 liitriste vaatide asetus ja saatus antud masinaga seoses...

erilise entusiasmiga ootan hetke, mil selgub nende 200 liitriste vaatide asetus ja saatus

Vaatide eesmärk on proosaline, täita masina sees valitsevat lagedust.
On olemas pilt, kus mööda prussidest kaldteed vaate masinale veeretatakse. Kuna bensiinipaakide korgid asetsevad põrandal vasakus poordis, peaks ju mugav olema kütust käsipumba abil ümber tankida.

Vahepeal on igasugu asju juhtunud.
Nashorn sai selga Humbrol93-e ja juukselaki vahendusel valge värvi.


Aga haltuuritseda enam ei õnnestu. Peale mahakraapimist on seis pehmelt õeldes sitt:



Kollane põhitoon valge kamo alusvärviks ei anna sittagi kontrasti.
Tuleb kompleksivabalt pesu-ja kuivpintsli tehnikaga kuidagimoodi asja parandada. Tehnikad, mille pruukimine võtab alati käe värisema.

Minu meelest on küll kamo väga hästi välja kukkunud.
Jätab sellise "härmas" mulje.

Aga haltuuritseda enam ei õnnestu. Peale mahakraapimist on seis pehmelt õeldes sitt:

kus ta sitt on ? jooma oled jälle kukkunud või? väga viis pluss kamo on!

tõsi, kollast võiks olla ka kere ülemisel poolel näha rohkem. aga muidu on väga hea kamo. kas kastsid jälle üleni vette? või mökerdasid lokaalselt?
ühe nõu annaks veel: proovi hambaorgiga nühkida soomusplaatide servi/nurkasid, vaata kas ja mis värv sealt alt välja tuleb...

Tänud nõuannete eest.
Töö käib täiega. Juba palju paremaks on läinud.

Pesu sai tehtud kohvi abil. Seda kraami on kogu aeg saadaval.
Idee pärit Hertsogilt. Ja uskuge, täitsa toimib.

Pilti täna rohkem ei pane. Ehk kunagi edaspidi.
Kui muidugi jooma ei kuku..

Kui muidugi jooma ei kuku..

ära oled teeninud küll...

Hakkab ilmet võtma. Nüüdsest teedki ainult talvekamos masinaid?

Selgita seda kohvimeetodit lähemalt. Ja tee mõni klõps oma aparaadiga sellise rakursi alt ka, et sisemust vähe rohkem näha oleks.

Kristjan

Nüüdsest teedki ainult talvekamos masinaid?

Sugugi mitte. See ju alles esimene masin, BT oli lihtsalt käpaharjutuseks.

Kohvimeetod on imelihtne. Keedad tassi kohvi, rüüpad ise ja kastad lapikpintsli sisse. Toimib normaalselt heledamate pindade puhul.

Pilte ka, et milline on hetkeseis:





Vägisi jääb küll mulje, et kohvimeetod jääb tiba lahjaks, või mis?
Kontrastsust on nagu nõksa vähe.

Uskumatult lahe, kas lisaks tekitatud efektile jääb ka mõnus aroom mõneks ajaks külge?

Õliga lödistades on osa mööda vaadi külge valgunud. Vaatan fotot ja tekib vastik tundmus, et seda vaati katsuda küll ei tahaks, või siis peaks vähemalt virn kaltsu käepärast olema.

Toomas