www.militaar.net

Olen seal kandis ülesse kasvanud ja pidevalt seal veski juures ka ujumas ja kalal käinud. Vanamehed-üks saksa sõjaväes käinud ja teine ohvitser saksa sõjaväes(siberisse saadetud ja kodutallu tagasi tulnud mees) juba manalateel.
Kohalike seas elus olevaid inimesi ikka on veel, kui otsida.
Oli kõvasti vene sõdureid magama pandud. Relvad ja nodi kallati jõkke aga praeguseks on jõgi süvendatud ja ega sealt midagi leia.

Pigem tasuks uskuda reameest. Saan nii aru, et hävituspataljon tuli Adavere suunalt? Lahing oli lühike ja verine. Taganemine punastel kiire ja paaniline. Koristustöö tegid põhiliselt külamehed nii nagu tollal kombeks oli. Äkki keegi omab sealkandis põlielanikest sugulasi, kes valgustaks 1941.a. sündmusi.

Jätkaks vahepeal soikunud Kaave ja Tapiku teemat...

"Postimees", reede, 31. juuli 1942 kirjutas...

"...29. juulil jõuavad Vaimastverre sakslased. Nad saabuvad sinna ühtaegu Laiuselt, Rohe küla kaudu ja Jõgevalt, Vaimastvere mõisa ning osa Pedja jaama poolt Paduvere küla kaudu. Sealjuures purustavad sakslased Rohe lahingus vene lahinguüksused, millest ülejäänud riismed põgenevad üle Pedja jõe Villakvere alla rappa, enam kui 10 km Pedja jaamast kirdesse.

Siis aga üritab Vaimastverest lääne poole Tapiku rappa jäänud umbes 700-800 meheline punaarmee üksus Vaimastvere tagasi vallutada. Ta jõuab Vaimastverre tulles Endla ja Oonurme külade kaudu ning lõikab läbi Tallinna-Tartu maantee. Sakslased saavad abijõude ja Paduvere küla all annavad nad venelasele 3 päeva kestnud lahingu lüües nad hävitavalt ja lõplikult puruks..."

Vaatlused lahingupaigas näitavad, et venelastel on Paduvere ümbrusse jäänud vähemasti 1 GAZ AI, 1 ZIS 5 ja 1 NATI. Paistab, et üks veomasin on kas süüdatud või süttinud, NATI on ilmselt õhku lastud.

Teadaolevalt tulid enne Kaave lahingut Tapiku poolt Vägari teeristi juurde 5 punaarmee veomasinat 4-ste Maximi õhutõrje patareidega kastis, pöörasid otsa ringi ja kimasid tuldud teed tagasi. Järelikult jäid vähemaslt 3 sellist kuhugi Tapiku-Oonurme- Paduvere metsadesse.

oleeg kirjutas:Torkan siia kiiruga ühe tsitaadi:

“Piibe talurahvas jätkas oma töid ja tegemisi, kuid Vanakaevu tallu ei saabunud veel sugugi rahu. Nimelt olid vene komandörid lugenud nende kaardile märgitud endist Tartu-Tallinna taliteed päris maanteeks ja viinud terve vene diviisi Tapiku kaudu Endla järve ümbritsevatesse rabadesse. Veel teinegi, põhiliselt grusiinidest koosnev diviis sattus rabasse Norra küla lähedal. “

terv
o

juhiks tähelepanu : Piibe ja Tapiku Endla eri otstes. Et kuidas said vene komandörid Piibest teed kysida ja siis Tapikult rappa minna.

Miks kysiti teed vanakaevust kui sealt edasi veel üks talu millest edasi hakkab talitee. Ise seal talus tihti külaliseks. Talitee kohe algusest ikka täitsa talitee, väga pehme rabapealne. ja kus ei ole isegi traadijuppi

See taliteede jutt on suht levinud ja palju räägitud, aga ma kardan küll et see on ainult ilus müüt. Praktikas on ju tegelikult kohad kus need laskurpolgud puruks löödi teada ja taliteedega ei ole seal mingit seost. Küll aga võib selles jutus niipalju tõtt olla, et mulle on räägitud et siis peale mustasaare metsa lahingut, kus siis punaste voor kogu täiega puruks löödi ja kogu tehnika ja enamus moona metsa maha jäi ellujäänud punaväelased jagunesid ja üritasid Koeru peale taanduda, osa nendest üritas siis taanduda mööda teed Jõeküla kaudu, ülejäänud aga kasutasid tolleaegseid soid läbivaid jalgradasid. Võimalik et osa nendest siis Piibele samuti Tapiku poolt välja jõudis. Kas need jalgrajad kattuvad osaliselt ka taliteedega ei oska praegu öelda. 70-te aastate 1:10000 vene sõjaväe topokaardil on nad igatahes peal kui mahti on võiks isegi võrrelda. Ise pole aega olnud neid teid senini otsima minna kuid tulevikus kes teab, sealt võib täitsa huvitavaid leide tulla. Eks see kohanimede küsimus ongi suht keeruline, tegelikult ei ole sellel lool ju Tapiku rabaga kui sellisega mingit pistmist ja see et üks polk Norra all sohu jooksis ei ole kah vist väga tõene. Samuti oli tegu siis 16. diviisi kahe polguga mite kahe diviisiga. Samuti osalesid need polgud ka Rohe lahingus, nii et palju seal mehi ja tehnikat järgi oli on ka suur küsimärk. Ja sohu jõudsid need voorid ka vaid selle pärast, et taganedes liikusid nad mööda sihte nii kaugele kui said ja kui sihid otsa said või voor kinni jäi siis sinna nad oma otsa ka leidsid.

Abramis kirjutas:Eelmise nädala jooksul veeretati Tapiku soolahingu paigalt minema üks sealsete sündmuste viimaseid monumente - punaarmee 152 mm kahuri suur metallratas.

Kohalikud loodavad, et ta sattus "headesse kätesse", mitte Kuusakoski vanarauaplatsile ja kordavad kõva häälega, et...

Kui see on sama ratas,siis on see õnneks täiesti olemas,ainult metsale lähemale "veerenud".

Tapiku teema oli minu jaoks nii segaseks aetud, et selguse saamiseks tuli eelmainitud vanahärra Eevald Põldmaad külastada. Tema teab konkreetselt Mustasaart puudutanud sündmusi aga ei tea Oonurme voori ja seega ilmselt Kvikidze diviisi puudutavat. Järelikult on järgnev jutt ilmselt 167-st laskurpolgust.

Teen siis hästi lühidalt ja katsun hoiduda väga konkreetseid kohti mainimast.

Algselt siis sakslane oli sees Tapikul ja venelane baseerus üle jõe Jõekülas. Toimus väiksemaid kontakte aga oli selline suht rahulik periood. Seejärel alustas venelane pealetungi, kaevas Tõivere küla põllud kaevikuid täis ja pani sinna üles kuuetolliste kahurite patarei. Kahuritest lasti põlema kõik nägemisulatuses olevad Tapiku küla majad ja asuti pealetungile. Sakslane löödi Tapikult välja ja Tapiku all ristis hävitati saksa voor. Surma sai 7 sakslast kes maeti sinna samma tee äärde. Sakslane pidas rünnaku kinni ühelt poolt enne Lahaveret ja teiselt poolt enne Rutikveret. Selle peale vene lennukid pommitasid Lahavere tee sodiks ja uut rünnakut alustati Vägari risti suunas üle Udu ja Kõpu külade. Seda saatis algselt edu Jõgeva - Põltsamaa maantee vallutati ja venelane otsustas ilmselt oma voorid järgi tuua. Hobuvoorid olid üle jõe ja läbi Tõivere küla veninud kaheksa ööd-päeva. Sakslane aga lõi venelase uuesti maanteel puruks ja ei jäänudki muud üle kui ots ringi keerata ja tuldud teedpidi tagasi voorima hakata. Sakslane oli aga vahepeal läbi metsade lõiganud Tõiveresse välja ja lõikas sellega venelaste taganemistee ära. Nüüd ei jäänudki venelastel muud kui Tamsi peale keerata ja üritada ilmselt mööda hundimäge jooksvat teedpidi Tirma-Endla kaudu Vaimastverre jõuda. Sinna nad aga ilmselt samuti ei jõudnud, oma kogemustele tuginedes arvan et sakslased olid neil ka seal vastas, kuna väiksemat naginat tundub seal asetleidnud olevat. Samuti ei pruukinud see kitsast mäeharja pidi kulgev rajake vooride jaoks eriti sobiv olla. Fakt on see et voorid keerasid hoopis Mustassaare metsa ja jooksid sinna lõpuks kinni. Ilmselt oleks nad võinud isegi hea õnne korral Luisu sihile välja jõuda, aga Eevaldi jutu järgi oli sihi tagumine ots seal peale suurt lagedat, kus sõjatee vasakule keerab olnud võsastunud ja sellega jooksid voorid lõplikult kinni. Käänukohal oli järgemisi kolm kuuehobuserakendiga kuuetollist kahurit sisse jäänud ja sellega voori lõplikult seisma pannud. Venelased olla sellepeale õhtuks laagrisse jäänud, ainult sissejäänud kahureid üritati iga hinnaga välja saada. Aga kell 12 öösel oli sakslane üle soo endla poolt tulles andnud 16 mehelise MG-dega relvastatud salgaga löögi täpselt nurgapeal sissejäänud kahurite ja neid sikutavate meeste pihta. Tegemist oli olnud suure verepulmaga, kus olid segamini kahurid ja inimeste ja hobuste laibad. Seepeale jätsid venelased voori maha ja panid mööda metsi ajama. Sakslased tulid diagonaalis läbi metsa Tamsi alla välja, kus kohtusid ühes küünis kohalikega, kes siis eelpoolräägitud jutu edasi andsid ja sakslased Tapikule juhatasid. Sellles 16 mehelises salgas oli sakslastel 4 langenut, kes maeti Tapiku koolimaja ette. Edasi algas suur voori rüüstamine kohalike poolt. Enamus voori oli koosnenud poodidest äravõetud kaubast, nii et oli tõsine laat. Voor ise oli olnud kvartaleid mõõtes 5km pikk. Sakslased ise kartsid metsajooksnud venelasi, nii et sakslased voori üle võtma jõudsid alles kaks nädalat hiljem. Nii et kohalikel oli tõsine pidu. Kui sakslased lõpuks kohale jõudsid olid nad voorist võtnud ühe NATII millega hakkati siis voori jäänuseid metsast välja vedama. Punkt viis lõppes neil aga tööpäev ja sakslased kadusid venelaste hirmus metsast, ning kohalikel algas uuesti tõsine tööpäev. Samuti tuli ette et traktoril millega sakslased kraami metsast välja vedasid läks öö jooksul mõningaid detaile kaduma, nii et jama oli kuhjaga. Kes rüüstamisega vahele jäid oli algselt saadetud käsukorras venelaste laipu matma. Pärastpoole aga saadeti sellised tegelased edasi Põltsamaale. Venelaste laibad aga aeti lihtsalt sobivas kohas kraavi või laskepesasse nii et mingit suuremat ühishauda seal olla ei tohiks, ja vaevalt et konkreetses episoodis neid langenuidki eriti palju oli.