Ja jätkame. Tegelikult on olnud üsna hullumeelne aeg. Mida edasi, seda enam sai selgeks, et nüüd tuleb tempot ikka väga korralikult üleval hoida, muidu pole nagu mõtet rohkem kiirustada. Ja et kogu eelnevat mitte nullida ja kuna soov midagi ikka valmis saada püsis endine, siis saigi tehasele pea maksimum võimsus antud. No tähendab se seda, et kõik muud tegemised, mis saab, lükati kõrvale ja enamus vaba ajavaru püüdsin laua taga olla.
Vaikselt tuli tulemust ka, aga üha rohkem selgus, et olin ülesannet omas elemendis veidi alahinnanud, aga kuna alla ei tahtnud anda, siis piitsutasin ikka edasi.
Järgmisena tuli ette võtta paneelide ja luukide täiendused. Koos sellega veel hulk muid pisitöid, mis aega röövisid ikka korralikult. Peale korralikku nikerdamist, nägi kere välja nii:
Peale taaskord mitmeid pisitõid ja viimistlusi saabus hetk esimeseks värviks. Krundiks alumiinium sobib mitmel eesmärgil, millest oli ka edaspidi kasu:
Nüüd tuleb aga piltides pikem paus ja lood läksid ka veidi keeruliseks. Nimelt avastasin peale esimest põhivärvi, kui kõik tundus ok, et tooniga olen kuidagi väga mööda pannud. Üsna uskumatu, aga õige Rootsi tooni leidmine riiulist tundus üsna võimatu ja ainukesena saada olev Gunze polnud käeulatuses saadaval ajaga, mis oleks mulle hetkel sobinud. Leiduv infi on vastukäiv ja puudulik.. jälle. Seega tegin midagi valmis ja äkki avastasin, et toon on tugevalt liiga roheline. Kiire lahendusega lasin kogu asja pruuniks toonitud lakiga üle ja olukord paranes oluliselt. Ilmselt tuleb veel toonida, aga juba on õigemas suunas.
Järgmine jama tekkis dekaalidega... taaskord. Siinkohal tuleb öelda, et tuleb uskuda oma kõhutunnet. Juba alguses tundus mulle, et Magna Modelsi pakutavad dekaalid on kahtlased. Nägid küll head välja, aga tundusid meeletult õhukesed. Kui oleksin kohe tekitanud tagavara variandiks värvimaskid, oleksid end säästnud taaskord väiksest närvikulust. Nimelt selguski, et otse lehelt on dekaalid üsna kastuskõlbmatud. Kodu kile paksust võiks võrrelda aerograafist lastud ühe lakikihi pakusega ja kõik tundus lagunevat hetkega. Kohe tuli appi Micro dekaaliliim ja olukord paranes niivõrd, et sai tööga edasi minna. Peale dekaalide paigaldamist selgus siiski, et tähtede vaheline siirdekile ei jää kinni ja kuigi kärpisin seda enne paigaldust miinimumini, siis oli tulemus üsna õudne. Micro Sol oli jällegi mängus maksimaalselt, aga lisa abinõusi oli tarvis. Seega võtsin ette üsna riskantse teo ja lõikasin juba paigaldatud dekaalidelt üles kerkinud kile tähtede vahelt välja. Pele töötlemist kõigi kolme Micro tootega ja lakkimist sai tulemus palju parem, aga ise tehtud maksidega värvides oleks tulemis siiski parem saanud. Seekord aga sedasi, sest käesoleva ajagraafiku raames on tulemus üsna maksimaalne.
Kuna vahepealsetest pingutustest pilte ei saanud, siis siinkohal lõpptulemus. Toon on pildil rohelisem, kui tegelikult:
Vahepeale taaskord aegavõtvad pisitööd ja asi on edenendud mootorite paigaldamiseni. Toorik Airese Quickboost sarjast, mida täiendasin ise tehtud tõukiritega ja viimistlesin veidi sobivate Eduardi juppidega:
Kohe peale seda tehtud pilt koos paigaldusega:
Tööd jätkuvad mitmel rindel ja nii võib laualt leida üsna erinevaid osi. Nt turbod, mis ise veidi paremaks sai nikerdatud. Tahavad veel toonimist:
Ühesõnaga.. kuigi lõpp paistab, tuleb ahi kuum hoida, sest palju on veel teha ja aeg on armutu:)
Kk
ja kurja saidki valma! Bro Bro! Näita nüüd neid Svenska Flickadele ka! 