Kalle lennukilood. Boeing/Saab B-17 Felix

[kalle]

Panen käima siin veel ühe töö, mille plaanin teha spetsiaalselt Rootsi näituse jaoks. Kuigi näituse võistluse osa teema on Aafrika, siis mina tahan teha midagi veidi teistmoodi Rootsiga seonduvat. Ja selleks on mul kavas:

Boeing/Saab B-17 Felix

Boeingu B-17 on ilmselt lennuk, mis liigseid tutvustusi ei vaja, seega jätan selle osa vahele. Lugu läheb aga edasi sealt, kus B-17 ja Rootsi otsad kokku jooksevad. Rangelt neutraalse riigina oli Rootsi pääseteeks suure sõja mõlema poole lenduritele, kelle lennumasinad lähikonnas hätta sattusid. Nii oligi, et lahingutegevuses pihta saanud või muidu tehnilise rikkega lennukid võtsid tihti eesmärgiks just Rootsi kohale välja longata ja siis seal maha tulla.
Rootsi neutraliteet nägi ette, et riiki sattunud lennukid ja meeskonnad interneeriti, kuigi sõja algupoolel pääsesid meeskonnad kodumaale. Hiljem aga hakkas hädalisi nii palju tekkima, et neid enam minema ei lastud. Päris suur hulk oli nende Rootsi kinni jäänud meeste hulgas just B-17 meeskondi.
Samal ajal oli aga Rootsi lennukompaniil ABA (AB Aerotransport) probleem, millega asendada oma kaks DC-3 tüüpi lennukit, mis olid Shotimaa ja Rootsi vahelistel liinidel sakslaste hävitajate saagiks langenud.
Kahele probleemile leidus lahendus kui ABA president Carl Foreman ja ameeriklaste kolonel Felix Hardison tulid välja plaaniga vahetada mehed lennukite vastu. Nii saigi Rootsi valitsus enda valdusesse 9 B-17 tüüpi lennukit ameeriklaste vabastamise eest

Nendest lennukitest 7 tehti Saabi tehases ümber 14 kohalisteks reisilennukiteks, ülejäänud kaks läksid osadeks. Ümber tehti ninaosa, pommiruumist sai pakiruum ja ka pommiluugid said uue ülesande. Üks pandi kinni ja tugevdati, teisest sai laadimisseade. Reisijate ruum jagunes nii, et esimeses pooles oli 6 esimese klassi kohta ja tagapool 8 teise klassi istekohta.
Lennukitele anti ametlikult lisanimi Felix ameeriklasest idee autori järgi. Hiljem jagunesid valminud lennukid ABA ja SILA (Scandinavian Airline System) vahel, lisaks kaks müüdi Taani DDL ile
Kasutati neid erinevatel liinidel, millest pikim USAsse pandi käima juunis 1945. Kokku tegid Felxid 31 sellist reisi, enne kui need 1946 aastal DC-4 vastu välja vahetati. Taanlaste Felixid olid käigus 1948 aastani.



Mudel:

Nagu arvata, siis kohe valmis asja naljalt ei pakuta. Poleks väga mõistlik ka, kuna nõudlus oleks väike. Kuna B-17 mudeleid on tulnud läbi aegade üsna palju, siis väikse lisakitiga on välja tulnud Magna Models.
Epost lisajupid on mõeldud kokku panna nii, et sisu ei eksponeerita. Uus ninaosa on seest täis ja külgede aknad tulevad dekaalidena. Ses osas ongi kõige suurem töö ees, kuna minu plaan on aknad ikka sisse lõigata, nina tühjaks teha ja sisu ka veidi tekitada. Põhiosaks saab Academy B-17F.

Täna on ettevalmistuste aeg ja tööd algavad jaanuaris. Lisaks Academyle on hetkel tööks varutud sellised osad:



Niiet millalgi jaanuaris tuleb lisa
Kk

[Hertsog]

väga huvitav asi. ma pole sellest (hoolimata ajaloohuvist) kuulnudki. eriti hämmastav on see, et lennukil pole ühetgi riigi tunnust, peale "sweden" kirja... kas lennuki sabal siis nö. tsiviillennuki puhul sõjaolukorras polnud tõesti mitte mingit tähistust? või esmalennu ajaks oli sõda juba läbi ?... meenub millegi pärast "Kaleva" saatus...

[Immelmann]

Riigi tunnus täitsa olemas. Lennuk on tsiviilregistris, tähise SE-BAK esimene ots SE tähistab Rootsit.

[von manstein]

Vahi, mida rootslased "lendavast kindlusest" välja on aretanud.

Täielik uudis..

Tegelikult on vist sama, mis soomusautost taksot tuunida..

Eh Kalle, oled vist Mati Õunale paras paar.
Fakte välja kaevamas..

[kalle]

Eks neid asju kaevub ise ka töö käigus. Nt mul on olnud tõsine huvi teha valmis veel sellised variandid. Kahte esimest kaalun endiselt tõsiselt, millest teine läheb ilmselt töösse mille väga kauges tulevikus.









Kk

[FW Anton]

Tore, midagi huvitavat jälle tulemas

[kalle]

Ja ongi aeg selle teemaga edasi minna. Eks vaikselt sai ettevalmistusi tehtud, aga õigem töö läks lahti, kui eelmine töö oli riiulisse klaasi taha saanud. Nagu sellise ehituse puhul oodata oli, sai alguses parajalt tööd teha materjalide otsimise, sorteerimise ja baasmudelite uurimise kallal. Kuna mul on mõnedki erinevad B-17 mudelid ootamas, siis sai enne algust parajalt võrreldud ja uuritud.
Juba ammu tegin otsuse, et Felixi doonoriks saab Academy B-17F Memphis Belle. Tundus mõistlik, kuna väline detalisus tundus hea ja kuna sisu tuleks kõik teiseks teha poleks vahet, mida tootja pommitaja osas teinud on. Uus Revelli toodang oma uhke interjöri detailsusega tundus selles osas liigse pillamisena ja sellest plaanisin kunagi ikka pommitaja teha. Kunagi ammusest ajast oli olemas ka päris vana Hasegawa toodang, mis tundus selline, et selle olin otsustanud varuosadeks teha.

Aga nagu võrdlustes selgus, oli sellel vanal ja justkui aegunud mudelil uutele paljugi ette näidata. Kui poleks vajadust ise kerele aknaid sisse lõigata, poleks ehk suurem töö joonistega ette tulnud ja põhjalikum võrdus oleks jäänud olemata. Kuna olin kindlalt otsustanud, et Magna nägemus teha aknad dekaalidest mind ei rahulda, läkski suuremaks mõõtmiseks, et aknad ikka õige koha leiaks. Selle töö käigus selgus, et Academy on osad paneelijooned tõmmanud üsna umbes ja mõõtkava arvestades u 1m valesti:)
Ja kui ma ei taha, et aken tuleks keset joont, kuhu see kindlasti ei käi, tuli alustada paneelijoonte pahteldamisest, et need hiljem õigesse kohta uued tõmmata. Joonistega mässamise käigus aga selgus, et kolme tootja võrdluses jäi uus ja justkui moodne Revell mitmel korral kolmandaks. Ilmnes, et nii mõndagi on ka selle mudeli juures tehtud umbes ja üsna valesti. Kus on midagi vales kohas, kus liiga suur, või väike, või sootuks puudu. Academyl kah omad puudused ja nii mõnelgi korral näitas hiidvana Hase end kõige täpsema ja paremana. Kuna üldmulje on Academyl siiski parem, kasutan mõningaid elemente Hasegawa osade küljest ja ka Revell saab andma oma osa, seda ilmselt kloonimise näol.

Hea näitena sellest jutust võiks tuua ühe pildi. Siin on saanud kokku kolm keret. Ülemine Hasegawa, keskel Academy ja alumine uus Revell. Jutt käib sabalaskuri luugist kõrgustüüri all. Hasegawal päris viisakas, Academyl täiesti puudu ja Revellil poolik ja ebamäärane. Ja nii see Westmani-Piibelehe mäng nende mudelitega käib, mis üllatavalt tihti laheneb vana Hase kasuks. Lisaks võib ka märgata revelli moodsa toodangu kohta üsna jõhkraid paneelijooni.



Kui suurem mõõtmine ja kaalumine sai tehtud, julgesin aknad peale märkida ja lõikamine võis alata. Siin pildil võib siis näha aknaid oma esialgses olekus. Kuan Academy mudeleid on mul ka mõned erinevad, siis sain pildile panna sama kerepoole enne ja pärast olekus. Nagu näha, siis ka pardalaskuri luuk on tulnud esmalt tublisti nihutada, et see õigesse kohta saada, seejärel jälle luugiga kinni panna, kuhu ka aken tuleb. Kaugemal Hasegawa doonorkere:



Kere serva alt paistab ka reisijate salongi iste, mille laenasin värskelt saabunud Airspeed Envoy karbist. Iste ise on piisavalt sarnane, et sellest saab väikse vaevaga istme, mida kloonima hakata.

Kui hetkes töö käest ära panna, siis tekib tunne, et tegemist saab nii palju olema, et ei oska kuidagi olla ja teha. Siis on hea võtta midagi muud ette, et tekiks taas tunne, et asjad saavad liikuma. Kui veidi edasi vaadata, siis saab suur töö olema teliku koobastega, mis Academyl täiesti lagedad tehtud. Kuna selline puudujääk oleks hästi näha, siis midagi peab ette võtma. Olukorra lahendaks üks kenake Eduardi sett, mis just selle jaoks on tehtud. Jällegi mõned ajad webis veedetud aga näitavad, et see on tootmisest maas ja kõigil müüjatel läbi müüdud. Ebay vaikib, või näitab hambaid. Pöördun Revelli karbi poole, kus see piirkond üsna hästi sisustatud. Siinkohal siis mõtlengi, et kuidas edasi minna, mida ise teha, mida kloonida, või mis üldse saab. Pildil näha ka mõtisklusi pilootide kabiini sisu teemadel:



Ja üldine seis laual. Pildid, joonised, mitu erinevat komplekti laiali.. ehk ikka saab asja.



Et siis jällegi tänud vaatamast ja järmise korrani,
Kk

[fossiil]

Algus on päris hull kohe - mitmed mudelid, lisad ja mida kõike veel, tõotab tulla lahing lendavate kindluste ümber..
Jõudu ja jaksu - istun endiselt esimeses reas, võtsin just näksimist ligi..

[kalle]

Ma ei mäleta, millal ma mõne tööga enne kerepoolte sulgemist oleks nii kaua aega läinud. Kui nüüd kohe kiiremaks ei lähe, siis Rootsiks valmis küll ei jõua.
Aga tööjärg siis selline, et aknad ees ja esimest korda sai kardinaid teha. Tagumises osas veel põrand veidi värvida ja toolid paika:





12 tooli:



Ja juhikohad hakkavad ilmet võtma. Veidi etsi ja pedaalid omalooming. Need veidi liiga suured aga kui kere koos siis sobib päris hästi. Üldiselt jääbki palju varju kui kere koos, seega väga hulluks ei tasu minna selle sisu tegemisega



Hetkel tundub küll, et Rootsimaale sõidab see aparaat pooleli järgus, aga eks näis mis saab.

Kk

[fossiil]

No kardinad näevad ikka päris lahedad välja - selliseid aknaid vaadates tekib veidi nagu elumaja tunne...

[kalle]

Ja ikka pole kere koos, kuigi endale seatud eesmärgist väga maha ei jäänud, sest nüüd peaks kohe jokku ka saama. Enne seda mõne pildiga, is enne seda valmimas.
Eespool sai siis joonise järgi veidi ise nikeradatud ja muus osas hakkab ka valmima





Tagapool hakkavad tooliread ka paika saama. Väga lähedalt ei ole hea vaadata, aga tegelikult kui kere koos, siis akendest ikka väga palju näha pole, eriti kui lambiga ei vaata, seega läheb nii:



Sabaratta juures esines mudelil ka tõsisesid puudusi ja lihtsustusi. Siin siis töö, et veidi õigele lähemale saada:



Ja lõpuks see puudu olnud uks ka, millel selle lennuki uues rollis väga kasutust ei olnudki, aga siledat seina siiski ei tahtnud jätta sinna. Seega Hasegawa kerest sai see välja lõigatud:



Hetkel nii ja kui nüüd hoo peal suudan hoida, siis äkki väga pooleli ei jäägi.

Tänud vaatamast,
Kk

[calico]

Kui nüüd kohe kiiremaks ei lähe, siis Rootsiks valmis küll ei jõua.

hoian pöialt, et see ikka valmiks, sest see oleks päris hea teemakohane asi selleks hetkeks.

[kalle]

Ja jätkuks üks kiire lüke. Graafikust niipalju, et seadsin endale tähtaja veebruaris kere kokku saada. Ühe päevaga üleminek mahub raamidesse, sest eile sai ta tõesti lõpuks kokku.
Sealt edasi tegelen veidi tiibadega. Eks tõele lähemale saaks neid ikka korralikult mudida, aga mina tegelen peamiselt kahe alaga, nimelt rattakoopad ja esiserva õhuvõtu avad.

Tiivad muidu enavähem, aga jahutuse ja turbode õhuvõtud on tehtud kinnisena või üldse puudu. Puudu olevad otsustan asendada jällegi sama vana Hasegawa osadega. Kuna kahe mootori vahel asuvada avad pole lihtsalt pilud, vaid nende ümbrus on välja toodud, siis otsustan võtta mõlemad kogu servaga hase tiivalt ja sokutada see Academy tiiba. Alloleval pildil on see ühel tiival tehtud ja teisel pooleli. Samadel tiibadel võib ka näha teiste avade avamist. Lisaks on näha ühel tiival hõbedane muna, mis tiivast värvi poolest erineb. See on kütusepuba kate, mis Academyl ka liiga väike ja seega tuleb ka Hase tiivalt kaasa.



Peale nende tööde lõpetamist algab õhuvõtu avade sisude tegemine, millised osad kloonin uuest revelli komplektist.

Kk

[fossiil]

Tihe graafik tõesti, kui lausa päevapealt on etapid ära jagatud... Ise ma niiviisi (veel) ei oska..

[kalle]

Niisiis plaanimajandus. Eelmise nädala plaan nägi ette, et tiivad peavad koos olema, mida hiljem sai täiendatud sedasi, et tiivad peaksid külge ka saama. Kõvasti võttis aega rattakoobaste tegemine. No kui ikka karbist pakutakse lagedust ja tühjust, siis midagi peab sinna tegema. Kokku läks üle kümne vormi, millest siis erinevaid epotükke väljus, lisaks veel veidi nullist nikerdamist. Panen esimeseks siia pildi sellest, millest alustasin:



Ja edasi see, mis hetkel toimub





Edasi veel igasugu toiminguid ja saigi tiivad külge ja nädala plaan täidetud. Sabaosas võtsin ette ka veidi muudatusi ja lõikasin kõrgustüürid maha ja asendasin Hasegawa omadega, mis tuli ka lahti lõigata ja sobima panna. Hetkel on siis seis selline:



Selle nädala plaanist olen veidi maas ja kuna tegu on otsustava nädalaga, siis pean veidi tagasi tegema. Peale igasugu lihvimistöid, tuleb hakata erinevaid etsitükke kerele kinnitama, paneelijooni ja neediridu tegema. Igatahes pingutused jätkuvad.

Kk