www.militaar.net

Madis22 kirjutas:

Andrus1973 kirjutas: Ma huvi pärast uuriks, et mis töötlust nt Uberti vajaks?

Colti kloonidele heidetakse ette ebaühtlast võlli kinnitust, süütekapslite purunemist ja mehhanismi blokeerimist, Remingtoni kloonidel võlli kiiret tahmumist.

Just! Aga mida seal töödelda annab?

Parim hinna ja kviteedi suhtes paistab Uberti.
Uberti Colt Armiyga kindlasti petta ei saa, omal ajal juba täiustatud mudel ja hea viimistlus
Trummlit ja relva.säästab vähendatud laeng, efekt ja täpsus säilib.

Madis22 kirjutas:Colti kloonidele heidetakse ette [...] süütekapslite purunemist...

Millal ja mille tõttu need purunevad? See, et kapsel lasu järel ribadeks lendab, on minu arvates konstruktsiooni eripära.

Millal ja mille tõttu need purunevad? See, et kapsel lasu järel ribadeks lendab, on minu arvates konstruktsiooni eripära.

Ebasobiva suuruse, kuju ja süüteavaga niplid. Nõrk löökuri vedru. Liiga palju püssirohugaase pääseb läbi ava tagasi logisevasse kapslisse, mida nõrk löökurivedru ei jaksa paigal hoida, ruumi tekib veel juurde, gaase pääseb veel rohkem ligi, kapsel puruneb. Tühja sellest. Las puruneb. Probleem on selles, kui need tükid mehhanismi kinni kiiluvad. Colti kloonidel on löökuri ava vähe suur, lisaks on löökurisse sisse freesitud vahe mille najal see saaks hoida kinni trumlil olevatest vahenõeltest, see n.ö. imeb kesta jäänuseid endaga kaasa. Trumli ja tagasilöögi peegli vahel on aga jälle vähe ruumi, et kapsli tükid saaks trumli pöördumisel vabalt välja pudeneda. Ühes või teises suunas jalgu jäädes blokeerivad need mehhanismi normaalse liikumise. Võimalikke lahendusi on välja pakutud mitu. Kõige vähem relvasepa tööd nõudev on kvaliteetsete niplite ja nendega sobivate kapslite soetamine. Edasi on võimaliks sulgeda löökuris olev ava, misjärel kuue laetud kambriga ringi käimine ei tule enam kõnealla. Viimase tegevuse asemel on võimalik panna keset löökriava nn "reha" - väike varras, mis takistaks kapslijäänustel sealtkaudu löökurivahelt mehhanismi pääseda. On võimalik tagasilöögipeegli ja trumli vahelist ava paremal küljel vähe laiendada, et kapsli tükid saaks välja pudeneda.

Või vähemasti midagi sellist on võõrkeelsetes allikates kirjeldatud.

Edit: asjakohast lugemist: http://www.theopenrange.net/articles/co ... d_ball.pdf

Madis22 kirjutas:Ebasobiva suuruse, kuju ja süüteavaga niplid. Nõrk löökuri vedru. Liiga palju püssirohugaase pääseb läbi ava tagasi logisevasse kapslisse, mida nõrk löökurivedru ei jaksa paigal hoida, ruumi tekib veel juurde, gaase pääseb veel rohkem ligi, kapsel puruneb.

Püssirohugaasides ei ole küsimus. Kapsel puruneb ka tühjalt, rohuga laadimata relva korral plõksutades.
Samuti puruneb kapsel Remingtoni kloonidega, mitte ainult Coltiga.

Siin pole küsimus ainult nipli kujus ja avas, vaid kapsel ongi niivõrd õhukesest plekist tehtud.
Huvitav, millised need omal ajal olid - papist?

Ma küsiks hoopis, kus tiirus siin Lõuna-Eestis selliseid asju himu järgi lasta saab?

Ma julgeks soovitada kohalike jahiseltsidega viisakalt vestelda. Neil on laskepaigad tavaliselt kusagil võsas, mida väga palju ei kasutata. Kui ilusti ära seletada võiks olla suur tõenäosus luba laskmiseks saada.

Madis22 kirjutas:Ma küsiks hoopis, kus tiirus siin Lõuna-Eestis selliseid asju himu järgi lasta saab?

Lepid mõne maaomanikuga kokku, arvatavasti võid ka riigimetsas niisama kõmmutada, eeldusel et relvaluba olemas. (relvaluba on selleks vajalik et õigustada püssirohu omamist). Jahitunnistust ja luba ei saa keegi nõuda sest antud relv ei kvalifitseeru jahitulirelvaks, lihtsalt tulistama pead märklehe, mitte uluki pihta. Kuid kuna seadused on teinekord mitmeti tõlgendatavad, siis parem on rääkida kohalike jahimeestega läbi ja küsida luba, kus saab katsetada.

Väga huvitav küsimus sellest, kus laskeharjutusi teha võib, liigutatud relvaseaduse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 34#p575634

Dr.Sci kirjutas: Jahitunnistust ja luba ei saa keegi nõuda sest antud relv ei kvalifitseeru jahitulirelvaks, lihtsalt tulistama pead märklehe, mitte uluki pihta.

Ma tunneks tõsist huvi, et millele tugineb väide, et antud relv (loe siis mingi eestlaetav püss ) ei ole
automaatselt vaikimisi jahitulirelv?

Andrus1973 kirjutas:

Dr.Sci kirjutas: Jahitunnistust ja luba ei saa keegi nõuda sest antud relv ei kvalifitseeru jahitulirelvaks, lihtsalt tulistama pead märklehe, mitte uluki pihta.

Ma tunneks tõsist huvi, et millele tugineb väide, et antud relv (loe siis mingi eestlaetav püss ) ei ole
automaatselt vaikimisi jahitulirelv?

Jahiseadusele tugineb.

Jahiseadus §26 lg (1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.

Ehk siis kui Sa omad jahimehe tähte (A) relvaloal ja oled registreerinud vastava (jahipidamiseks sobiva) relva jahitulirelvana.

Siin on see nüanss, et jahipidamiseks loetakse jahitulirelvaga kellegi jahimaal viibimist. Kui tulirelv on spordiotstarbeline või enesekaitse või militaarne, (või antiikne nagu siin teemas kirjeldatud) siis see veel pole jahipidamine. Kui selle relvaga ka ühegi uluki pihta ei lasta vaid näiteks suvalise plekkpurgi pihta, siis sellist situatsiooni ei käsitle ükski seadusepügal. Kuid kui oma eestlaetavast või Galilist või Milanist lased maha puu ladvas kössitava varese, siis pead ikkagi jahti, hoolimata sellest et relv pole jahitulirelv.

Aga tegelikult oleks meile siia foorumisse mõnda pädevat juristi vaja neid küsimusi lahkama. Ühte. Kui on juba 2 siis läheb tõlgendamiseks ja seepeale vajaksime ka kohtunikku.

vtl kirjutas:

Andrus1973 kirjutas:

Dr.Sci kirjutas: Jahitunnistust ja luba ei saa keegi nõuda sest antud relv ei kvalifitseeru jahitulirelvaks, lihtsalt tulistama pead märklehe, mitte uluki pihta.

Ma tunneks tõsist huvi, et millele tugineb väide, et antud relv (loe siis mingi eestlaetav püss ) ei ole
automaatselt vaikimisi jahitulirelv?

Jahiseadusele tugineb.

Jahiseadus §26 lg (1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.

Ehk siis kui Sa omad jahimehe tähte (A) relvaloal ja oled registreerinud vastava (jahipidamiseks sobiva) relva jahitulirelvana.

.....Ja võtame relvaseaduse, kust loeme, et see ei käsitle enne 1870 aastat tehtud relvasid ja nende koopiaid. Selle koha pealt võime relvaseaduse jälle kinni panna. Millisest pastakast see registreerimise jutt välja on imetud, tahaksin teada. Pealegi kui relvasedauses näpuga järge ajada siis enamik, et mitte öelda kõik, need eestlaetavad ei kõlba jahirelvaks registreerimiseks, kuna neil pole "kergesti lülitatavat kaitseriiv", mis on samas seaduses nõutav.

Andrus1973 kirjutas: .....Ja võtame relvaseaduse, kust loeme, et see ei käsitle enne 1870 aastat tehtud relvasid ja nende koopiaid. Selle koha pealt võime relvaseaduse jälle kinni panna. Millisest pastakast see registreerimise jutt välja on imetud, tahaksin teada. Pealegi kui relvasedauses näpuga järge ajada siis enamik, et mitte öelda kõik, need eestlaetavad ei kõlba jahirelvaks registreerimiseks, kuna neil pole "kergesti lülitatavat kaitseriiv", mis on samas seaduses nõutav.

Seepärast ei saagi seda relva reguleerida jahitulirelvaks aga kuskil pole öeldud et selle relvaga ei tohi jahti pidada.
Jahiseadusest:
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:
1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
3) püstol ja revolver;
4) jahivibu;
5) püünis;
6) peibutis ehk peibutusvahend;
7) jahikoer;
piirdelipp.

Siit tuleneb et kui on poolautomaat, siis peab see olema registreeritud ka jahirelvana, oma arkebuusi, musketit, või nüüdseks ära korjatud USP-d võis kasutada ilma a täheta relvaloal (aga jahitunnistus peab olema endiselt olemas ja luba antud piirkonnas jahti pidada)

Need eestlaetavad lähevad ju ilusti § 24 lõige 1 alla. Need on kas siledad või vindid. Automaatsest või poolautomaatsest ma pole kuulnud.