www.militaar.net

Kuna sõjad pidi võitma logistika, siis antud moonale üleminek saab tulla kõnealla ikkagi siis, kui USA, GB, Rootsi, Rootsi, Soome ja Leedu-Läti on seda teinud. Riikide valik: kõvemad liitlased ja lähimad liitlased.

Ega mul mingeid argumente polegi, lihtsalt selline sisetunne ütleb. Eestil mingiks NATO tiigriks siin end positsioneerida pole rentaabel.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juul, 2024 9:15 Kõige parema tabavuse ja euro suhtega asi, mida teha saab tänaste relvadega, on osta kõikidele relvadele kokkupandavad tugijalad. Paraku aga, ostetud relvadega pole see niisama lihtne, sest keegi taipas need tellida ilma picatinny liistuta vintraua all (AG3-l näites oli see kenasti olemas).

See kõik on mu isiklik arvamus/kogemus ega pretendeeri mingisugusele tõele.

Kuidas see picatinny puudumine takistab bipodi kasutamist? M-lok kinnitusega bipodid on ju olemas ja kui need ei peaks mingil põhjusel sobima, saab m-loki külge keerata jupi picatinny relssi ja probleem lahendatud.

Veiko Palm kirjutas: ↑24 Juul, 2024 10:34 Mul pole kahtlustki, et peaksime järgmiste aastate jooksul võimalikult kiiresti sellele kaliibrile üle minema. Eeliseid on märgatavalt rohkem kui ükskõik milliseid puuduseid. Ja neid muidugi on - suurimaks pean võimalikku lasketiirude ümberehitamise vajadust.

Aga mida selline üleminek tähendaks suuremas pildis? Kõrvalt vaadates tundub minimaalselt ülikalli üelminekuga.

Niipalju, kui mina olen lugenud, tundub puuduseid olevat omajagu:
- M7 kaalub koos summutiga (kõikidel relvadel on see küljes) rohkem kui M4 - samal ajal on lahingukomplektis (7 20-lasulist padrunisalve) 70 padrunit vähem, mis aga omakorda kaaluvad oluliselt rohkem kui 5.56 puhul (rohkem kaalu, mida jalavägi peab kaasas kandma, samal ajal vähem arvuna vähem tulejõudu)
- moona hind on kordades kallim (kättesaadavus veel lisafaktor)
- padruni suurema surve (80,000 PSI vs nt 60,000 PSI 7.62 puhul) mõju relva elueale/varuosadele/hooldusele on küsimärk
- M7ga kaasaskäiv optika maksab vististi suurusjärgus 10kUSD > kas Eestile rahaliselt jõukohase optika puhul oleks mõistlik soetada moon ja vastav relv, mille efektiivne laskeulatus on oluliselt suurem?
- relva enda hind on ilmselt oluliselt kallim, kui olemasoleva oma (lisaks kõik kulud, mis kaasnevad mitmekümne tuhande inimese ümberkoolitusega jne jne jne)
- jne jne põhjused, mis juba varemalt eelpool loetletud

Aga mis oleks tervikpildis suurim kasu Eestile sellele kaliibrile võimalikult kiiresti üle minemisel? Miks see vajalik oleks? Mis täiendav võimekus Eestile sellega kaasneks? Siiras küsimus.

chipy kirjutas: ↑25 Juul, 2024 13:16 Isesihtiv sihik on kindlasti hea asi. Samas aga tuletame taaskord meelde, et praegu meil kasutusel paarisaja eurone Vortex, põhjusel sest kallimaks ei olnud raha.

Esiteks ei ole meil Vortexit, st osadel veel on, aga nood sihikud surevad ka kähku ära. Meil on vähe paremad asjad, aga jah, Aimpointist ja Trijiconist võime siiski unistada. Kel veel Vortex on, siis kahju, aga varsti saate paremad, lükake vaid nupud kähku korpusesse ära.

Teiseks - ja see pole enam sulle - nii äge kui ka see uus moon ka oleks, siis ma võtaks soomustläbistava 5,56 ikkagi, sest see ei nõua praeguse relvapargi vahetamist. Tahaks ka näha seda sihikut, mis selle ägeda moonaga amatööri 900m pealt tabama paneb, sest see kõlab ulmena.

Paraku aga, ostetud relvadega pole see niisama lihtne, sest keegi taipas need tellida ilma picatinny liistuta vintraua all

Need pilud su Rahe laesääres on m-lok kinnitused, sinna saad toppida niipalju vigureid ja harkjalgu kui rahakott kannatab.

Uuest kaliibrist, pool maagiast seal on kombinatsioon selle sihikuga. Harjutamiseks poole lahjem moon, lahingusse antakse siis see terasest põhjaga hülss.