Riietus kui kood.
Jama ajad. Eesti Kaitseväes pole kunagi mingit erilist ohvitseri välivormi olnud. Olgu siis talvist või suvist. Väljastati ühte ja sama välivormi nii sõduritele, allohvitsridele, kui ka ohvitseridele. Noh, vahest selline eelis küll oli, et sai tiba rohkem suuruse suhtes tingida, kui sedagi, sest sageli oli nii, et prajat numbrit lihtsalt polnud ja kui olemasolevat ei võtnud, siis jäidki sellel aastal vormist ilma. Prioriteet oli (ja on ka praegu)alati ajateenijate riietamine ja kaader sai alles peale neid oma portsu kätte. Nii juhtuski, et nii mõnelgi aastal jäi seevõi teine ettenähtud vormielement saamata ja pidi vanaga hakkama saama.... Kuna siderühmlaste(2-4 tk) kohuseks oli ka linnas posti järele käimine,siis esindusliku välimuse tagamiseks eraldati meile ohvede talvevormid.Head kerged,soojad ja vähe kommertslikuma väljanägemisega.Ainult mütsimärk oli teine.Ka teised "soojadel" kohtadel olevad ajateenijad suutsid vahel endale ohvede talvevormi välja põhjendada. ...

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Teise aasta meestel läksid kirsad lõõtsaks alla. Kirsa küljele tekkisid mingid paelad, mäletan justkui oleksid need olnudki mingid teist tüüpi küljelt tennisepaeltega jalavarjud. Kontsarauad löödi alla, pimedas oli tore vaadata kui tuld kontsadest asfaldile lõi. Jalarätid asendusid sokkidega. Mõni hakkas vormi all alussärgina triibulist madrusesärki - telnjaskat kandma. Pilotka lükati peas kuklasse.
Haagissuvilate müük ja rent.
www.haagissuvilad.ee
www.haagissuvilad.ee
Need ,,tennisepaelad,, olid tegelikult venelaste nägemus hüppesaabastest. Paelte otstarbeks oli see va saapatoru ümber sääre kokku vedada et mees õhus olles kallist ja arvelolevat kroonu inventari ei kulutaks ja paljajalu ei maanduks. Ja sellele vaatamata vahest mõni oskas ühe saapaga maale jõuda.
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!
Täpselt selline nende shnurovkade ülesanne oligi, aga ega nendega piisavalt kokku säärt ei saanud, kopterist hüpates ajasid asja ära, aga IL-ist või AN-ist hüpates seoti saapad shvartovotsnõmi remnjami jalga (8 kujuliselt ümber sääre ja jalalaba) ja isegi siis oskasid mõned vennad paljajalu tagasi tulla (ju ei viitsinud korralikult pingutada)karrvik kirjutas:Need ,,tennisepaelad,, olid tegelikult venelaste nägemus hüppesaabastest. Paelte otstarbeks oli see va saapatoru ümber sääre kokku vedada et mees õhus olles kallist ja arvelolevat kroonu inventari ei kulutaks ja paljajalu ei maanduks. Ja sellele vaatamata vahest mõni oskas ühe saapaga maale jõuda.

sitt päev, kellele kurdad
-
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
Tegelikult oli see "tšerpaki aeg "veel kõige lohvim.Said demblite käest oma sirakad rihmaga ära ja seoses sellega ka nahkrihma.Kraehaak lahti,hebee parajaks ja keegi su vastu enam huvi ei tundnud.Noored said vatti deduskatelt ja deduskad praaporilt.Aga sina olid juba spetsialist II klassa ja tegid oma igapäevast tööd mingi aparaadi taga.
Aga sinelitest veel. 1981 sügisel pidid esimese aasta mehed omale kõik ühe triibu(lõtska) varukale õmblema(ülespoole küünarnukki).Vot see oli tõesti asi,mis meele mõruks tegi.Ükski tüdruk linnavahel su poole ei vaadanud.
Aga sinelitest veel. 1981 sügisel pidid esimese aasta mehed omale kõik ühe triibu(lõtska) varukale õmblema(ülespoole küünarnukki).Vot see oli tõesti asi,mis meele mõruks tegi.Ükski tüdruk linnavahel su poole ei vaadanud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline