Lemet kirjutas: Pole see armas eesti rahvas nii üllas ühti, saasta on piisavalt. Selles veendumiseks võta näiteks kuulata Palametsa "Ajalootunni" eelmise hooaja viimastest saadetest seda, kus hr Kõpu memuaaride põhjal räägitakse 1918 aasta saksa okupatsioonist Lõuna-Eestis ja sellest, mis sakslasi hämmastas. Nimelt eestlaste omavahelised kaebused, millele kaebaja ikka poliitikat ja keisrihärrale vastuhakku lisada püüdis.
Kuulasin ka neid saateid.
Njah, oleksid eestlased 1918. a. Lõuna-Saksamaad okupeerinud, saanuksid nad v-o samal moel kuhjade viisi kaebusi skste käest.

Ikka nii, et sellele v teisele ei meeldi valitsejate poliitika ja kääritatakse vastuhakku.
Nii oli, on ja saab ilmselt ka tulevikus olema iga rahvaga sellistel keerulistel aegadel.
Kas vasjad stalini-aegadel vähe teineteise peale kaebasid?
Või grusiinid, ukr-d, kasahhid ja kõik teised ex-vennasrahvad?
Igatahes, ei tasuks selle ühe saksmannist sõjamehe memuaaride põhjal vast nii neg. järeldusi teha.
Mäletatavasti kujutas ka Leon Degrelle oma mälestusteraamatus 'Kadunud leegion' eestlasi kui poolearulisi argpükse.
Samas teame ju kõik, mida me esiisad 2.MS lahinguväljadel korda suutsid saata