Vaatasin eile selle Zili saate veelkord läbi, huvitav, kas neid limusiine ei saa siis vabaturul müüa?
Seal oli mingi konkreetne case, et kaitseministeerium tellis 3 masinat ja hüppas siis alt, kui masinad juba valmimisjärgus olid.
Taolise Zil kabrioleti, mida on kokku toodetud võibolla kümmekond autot üldse, väärtus vaba ilma kollektsionääride jaoks võib olla juba miljonites.
Eriti kui ta tehaseuus on ja pole vaja end vaevata restaureerimisega, kus iga jupi peab oskuslik mees põlve otsas tegema ja kus internetist ei saa midagi osta.
Üks detail veel - kui seal "suures tehases" oli tööl igasugu sulelisi ja karvaseid, siis tolles eksperimentaaltsehhis (oli üks koht, kus tehti grupipilti auto juures ja üks kass ronis kaadrisse) töötavate vendade hulgas ei hakanud silma ühtegi sellist, kellel oleks nina ebanormaalselt punane või sinine. Ehk siis ausad vene oskustöölised, kes ilmuvad sul kell 8 tööle lõhnadeta ja kes suudavad lahendada mehhaanilisi probleeme, mis tänapäeva metallitööliste jaoks kaelamurdvad on.
Olen kunagi kokku puutunud taolise kontoriga nagu Silbet Metall - asus Männikul. 90ndate keskpaigas olid seal veel palgal tõeliselt osavad metallimehed, kes nt valdasid kõvade teraste töötlemist peensusteni, oli vaja treida nt ülikõvadest poltidest natuke väiksemad poldid, polnud probleemi, sepp lasi vanad pehmeks, treial treis ära ja sepp karastas uuesti, seejuures ei läinud need rabedaks ega jäänud pehmeks. Tehti seal mulle 53 kolvisõrmedest sõiduautole sõrmed, mida saada polnud jne. Minuarust on see kunst, mis 20-30 aastaste hulgas järjest haruldasemaks muutub.
See on ikka täitsa mage tegu, kui VF valitsus tahab omamaiseid limosid ja laseb selliste oskustega kambal laiali joosta. Tänavalt kutsekoolide lõpetajaid korjates neid Zile küll ei ehita.

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.