www.militaar.net

Kui valemitega arvutamine läheb raskeks, siis lähtume talupojamõistusest.
Kuul kaotab lennus õhutakistuse tõttu energiat, mitte ei saa seda juurde.
Relva ja plaadi mass on samas suurusjärgus.
Kuidas saab plaat, mida kuul ei läbinud, lüüa plaadikandjat kõvemini kui tagasilööv relv laskjat? Pealegi jaguneb plaadi surve palju suuremale pinnale. Vaid deformeerumise/läbivetrumise kohas on löögi mõju üldisest suurem, kuid seda ohtu saab plaadialuse polstri abil minimeerida.
Seega tasub keskenduda ikka sellele, millist tüüpi ja millise kiirusega kuuli suudab plaat peatada.

Mulle tundub ka see seletus mõistlikum.

Paneks siia kah pisut mõtteid. Kui kuul tabab plaati, tekib plaadi sisse kuuli tabamise kohas deformatsioon, mis samast kohast laseb sellesama deformatsiooni tinginud energiat ka plaadikandjani. Arvan, et see osa energiast (kuuli algenergiast vaid osake, kuid vägagi lokaalne iseenesest) on see, mis plaadikandja jalust niidab.

Tabamuse (7.62) kohale tekib plaadi taha ca 1.5 millimeetri kõrgune muhk.
Kas mõtlesid, et see muhk, 1.5 millimeetri kõrgune, tekitab vigastusi, või lööb jalust?

Ei. kuid ta teeb hullult haiget. Kui lisada sellele veel ootamatus, mis on kuulitabamuse tavaline kaaslane, ja vürtsitada seda kompotti veel psühholoogia-alaselt lahinguärevusega, siis ongi peale laksu rehv nätske...

Jah, ootamatus ja lahinguärevus on faktorid küll, et rehv pehmeks võtta. Nii on ju ka poksis, et nokaut saadakse mitte tugevast löögist vaid löögist mida ei näinud. Aga see on rohkem psühholoogia teema. Terasplaadi toimet see ei puuduta, kui, siis vaid niipalju, et plaadi olemasolul saad hiljem kogemusi jagada, plaadi puudumisel aga mitte.

Aga kas füüsiliselt teeb haiget? Kui on paljal kehal vastu ribisid siis kindlasti põrutab. Plaadi ja keha vahel on veel vähemalt riided ja plaadikandja kogu oma kohevuses. Paremal juhul on ka talvejope ja kevlarist killuvest, siis peaks tekkima sama efekt mis hoki väravavahi käekaitsmegagi (peal on kõva plaat ja selle all pehmendus), kui lööki tõrjub. Lööki küll tajub aga haiget ei tee ja ka jalust maha ei võta. Kuigi litri jõud peaks olema suuremgi kui püssikuulil.

AGL kirjutas: Terasplaadi toimet see ei puuduta, kui, siis vaid niipalju, et plaadi olemasolul saad hiljem kogemusi jagada, plaadi puudumisel aga mitte.[/attachment]

Good point! Ja jäägu siis nii! ...mitte et ma kohe proovima tõttaksin...

>>> Kuidas saab plaat, mida kuul ei läbinud, lüüa plaadikandjat kõvemini kui tagasilööv relv laskjat?

Tegelikult saab, selles suhtes, et relvas kiirendab kuul lõppkiiruseni relva toru läbides ehk siis mõnekümbne sentimeetri jooksul (+ veel suudmepidurid, tagasilöögi leevendid jms), plaati tabades on kuulil kiirendusmaad ainult mõni sentimeeter, plaadialuse pehmenduse võrra. See tähendab, et lastes on jõud väiksem, aga kestab kauem; plaadi tabamisel on kuuli poolt tekitatud jõud suurem, aga lühiajalisem.

Aga, siin on näha, kuidas üks mees võtab rahulikult vastu mitmeid ak'st lastud kuule. Ju seal mingeid nüansse on veel, see mees ei tundu kuigi õnnetu pärast korduvaid tabamusi. https://www.youtube.com/watch?v=6x59iN4KMz4

Pikali ei kippunud kukkuma

vss kirjutas:>>> Kuidas saab plaat, mida kuul ei läbinud, lüüa plaadikandjat kõvemini kui tagasilööv relv laskjat?

Tegelikult saab, selles suhtes, et relvas kiirendab kuul lõppkiiruseni relva toru läbides ehk siis mõnekümbne sentimeetri jooksul (+ veel suudmepidurid, tagasilöögi leevendid jms), plaati tabades on kuulil kiirendusmaad ainult mõni sentimeeter, plaadialuse pehmenduse võrra. See tähendab, et lastes on jõud väiksem, aga kestab kauem; plaadi tabamisel on kuuli poolt tekitatud jõud suurem, aga lühiajalisem.

Üks asi on kiirendus, teine saavutatav kiirus.
Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Kiirus aga suureneb kogu aja jooksul, mil kiirendus mõjub. Kuuli löögi mõju vastu plaati on väga lühiajaline. Plaadi kiirenduse aeg, seega ka kiirus vastu kaitstavat pinda lüües jääb väikeseks.
Relva tagasilöök võib olla vägagi valus kui see pole korralikult õlga toetatud. Just seetõttu, et siis tagasilööv relv kiirendab pikema aja jooksul. Suudmepiduri ja tagasilöögileevendi osas olen nõus.
Keskendume ikka sellele, milliste ja millise kiirusega kuulide läbilöögi eest plaat suudab kaitsta.

16. tollise rauaga näib isegi algne 7N6 tunduvalt parem läbistaja olevat kui see nn. "Green tip"...

https://youtu.be/vCz07XEPRLA

Peaksid seda videot hoolikamalt vaatama: parempoolsest ribast olid mõlemad laskemoonad läbi lasknud. Vasakpoolset riba olid mõlemad serva tabanud. 5.56 liiga serva peal aga ka 5.45 on üsna servas ja on näha, et on pehmel metallil mitte korgi eest löönud vaid materjali laiali lükanud, mida lehe keskele tabades ei oleks suutnud teha.

On näha, et katse on läbi viidud mingi pehme metalllehega.
Videost on ka näha vene 5.45x39 metallpenetraatorit, või, et mis sellest järgi jäi: oli ilusasti omal otsa laiaks neetinud, justkui ämbriplekist tehtud...."analogov netu".
5.45 on võrreldes 5.56 peenem (sisuliselt traat) ja lühem ja väiksem ja kergem....ja ikkagi on madiss veendunud, et oluliselt võimsam. Suur hulk "määdsikut" kuidagi sisse pandud või?

Meie katse terasplaadiga on tehtud 5.56 M855 ja lohud seal plaadil on üllatavalt väiksed (fotol, et paremini neid näha, tuli tekitada varje ja seega võivad tunduda sügavad) ja kui peakski nii olema, et 5.45 7N6 on M855 st pisut võimsam, kui on, siis on plaadil jõuvaru veel küll, et pisut sügavamad lohud üle elada.

Kui on ettekujutust kui väike on tikupea, siis saab ka aru kui väiksed on need lohud siin, lastuna 5.56x45 M855.

Plaadi terassisu kestvuskatse: 7.62x51 (308 win) filmiklipis 57 lasku, 5 lasku oli selles plaadis juba enne, seega 62 lasku, 25 meetri kauguselt.
Plaadil võhma on. Kumerast plaadist sai sirge plaat, auke sisse ei tulnud.

https://www.youtube.com/watch?v=jI5GuIy ... e=youtu.be

Lisaks veel testlaskmised
https://www.youtube.com/watch?v=f6ZiSyc77uE

Sellised katsed ei anna midagi. Algusest peale oli juba selge, et terasest südamikuta pehme M80 kuul sellele plaadile midagi ei tee. Tuleb võtta AK-74 ja RPK-74 ning neist seda plaati 7N10ga tümitada, alles siis on näha, mida see plaat ka tegelikult väärt on... Huvitav, mis moona Eesti Politsei oma AKSUs kasutab?