Kuid kõige suurem rutt on Putinil; tal läheneb tähtpäev, 80 aastat Suure Isamaasõja võidust. On täiesti hoomamatu, milliseid pingeid võiks põhjustada vene ühiskonnas nende enesemääratluse tähtsaima päeva rikkumine teadmisega, et vene vägedel pole Ukrainas ette näidata suuri võite(vastupidi, pidevalt saavad tappa) ja osa venemaa territooriumist on okupeeritud.
Minu arvamus:
- kõige suurem rutt on Putinil, sest tal hakkavad ressursid, mis võimaldaksid hoida vähemalt praegust seisu ja tegevusi (initsiatiivi) rindel, selleks vajalikus koguses otsa lõppema. See ei muutu kriitiliseks küsimuseks siis, kui kas a) UKR võimekused kohitsetakse samamoodi ära nii, et VF-le jääb mingi ülekaal mis võimaldab vähemalt praeguste tendentside jätkuimist või b) VF-lt võetakse sanktsioonid maha ja/või hakkab laus tuge saama uutest allikatest.
- Kremlil ei ole probleeme oma tähtsal päeval vajadusel esitada ka praegust olukorda "suure võiduna". Ta teeb seda ka praegu pidevalt jooksvalt ja väga suur osa VF elenikkonnast tarbib ning usub endiselt зомбиящик-ut. Kes ei usu, neid hoitakse siiani edukalt kontrolli all. See, et nad viimasel ajal "pidevalt saavad tappa" ei kajastu eriti kusagil. Ja see, et nad pidevalt kaotavad üüratus koguses oma elavjõudu ja tehnikat, ei tähenda venelaste mentaliteedi ja arusaamade jaoks seda, et nad "saavad pidevalt tappa" seni, kuniks kasvõi 100 meetri kaupa päevas edasi ronitakse ja/või rindel suuremas pildis initsiatiivi suudetakse hoida.
- Kurski suund on siin ainus "pisielement", mis seda rahva ajudesse istutatud "ilu" võib veidi rikkuda, kuigi IMHO mitte kardinaalselt ega Kremli jaoks fataalselt. Aga nad just hakkasid uuesti jõuliselt ka selle probleemiga tegelema ja eesmärk see "jama seal" ära lahendada on ilmselgelt hetkel määratud hiljemalt mai alguseks. Samas, kui see mai kuuks ei õnnestu, ei juhtu ka mitte midagi erilist. jama oleks siis, kui UKR rinnetel initsiatiivi haaraks ja sealhulgas Kurski (või mõnes muus riigipiiri lõigus VF) suunal ise edasi liiguks.
Fucs kirjutas: ↑12 Dets, 2024 16:44
Teoretiseerime näitlikustamiseks:
Ütleme, et VF prognoosid näitavad, et kui kõik jääb nii nagu praegu, siis saab VF-l "aur otsa" ütleme hiljemalt 2025a keskel.
Seega oleks VF-l vaja mingit lahendust enne seda.
Samal ajal ollakse kahvlis: Kas säästa reserve ja hoida olemasolevat, et UKR ei saaks kusagil midagi tagasi võtta, et kindlustada "vaherahu sõlmimise ajaks" vähemalt olemasolev edu VÕI riskida ja panna oma reservid mängu, üritades enne "vaherahu sõlmimise aega" võita ja võtta juurde mida vähegi võimalik on.
Võtmeküsimuseks on, millal siis täpselt saabub see "vaherahu sõlmimise aeg", sest sellest oleneb praktiliselt kõik.
Kõige mustem stsenaarium VF jaoks oleks see, kui see "vaherahu sõlmimise aeg" ei saabu enne, kuhumaani prognoosi järgi veel auru on, kui lihtsalt saavutatut hoida. See tähendab, et selleni ei tohi ja ei taha VF mingil juhul asjade arengul lasta jõuda.
12.12.2024 kui ma seda kirjutasin, polnud kellelgi loomulikult aimugi, mida Trump kaks kuud hiljem tegema hakkab.
Kartused erinevates nüanssides olid, aga Trumpi tegevus on ületanud pms kõiki, ka kõige hullemaid prognoositud stsenaariume.
Kui nüüd USA
* võtab VF-lt mingeid sanktsioone maha (mis = hakkab VF aitama)
* lajatab sanktsioonid Ukrainale (mis mõjutavad ka Euroopa jm maailma antavat abi)
* hakkab Ukrainale kaikaid kodaratesse loopima igal võimalikul muul meetodil (juba tarnitud USA tehnika moon (sh täpismoon) ja varuosad, know-how, seesama starlink, luureandmed jne)
siis me võime öelda, et VF suudab vähemalt säilitada praegust initsiatiivi ja olukorda rindel ka juhul, kui neil ressurssidega on pizdets ja sõda kestab samamoodi edasi. Halvimal juhul saab VF piisava ülekaalu, et teha läbimurre sõjalises patiseisus.
