Ülemäärane lihtsus ei ole õnn, vaid puudus, ja näitab autorite asjatundmatust. Ausamba rajamine vaid ühele elemendile on ehe rumalus.Soobel kirjutas:Ja õnneks on sammas lihtne ja konkreetne, mitte miski avangardijura, mille mõistmine eeldaks spetsiifilist ajukahjustust või vesipiipu või valget pulbrit.
Näiteks lätlaste Vabadussambas esineb Karutapja motiiv, samuti on seal koht kaluritele ja talupoegadele, õpetlastele, läti emale, Riia kaitsjatele jt. Kõige tipuks vabadust sümboliseeriv naisfiguur kandmas kolme kullatud tähte, mis tähistavad kolme ajaloolist piirkonda. Selle monumendi ees seistes ja sõrmega erinevatele detailidele viidates on võimalik jutustada kogu Läti ja lätlaste ajalugu - hämmastavalt suure üldistusjõuga kunstiteos.
Vabadussõja võidusammas on ebaõnnestunud juba puhtalt teostuse poolest. Ristini viiv sammas on liiga paks ja jätab jässaka, lühikese mulje, mitte ei rõhuta kõrgusesse püüdlemist. Rist on üleliia detailne ja rikub visuaalse puhtuse ja selguse. Eesti lugu ausambal ei kajastugi.
Avamise ülekande alguses oli intervjuu (vist autoriga?), kes võrdles oma tööd Eiffeli torniga. Ütles, et sedagi püstitamise ajal ei armastatud. Paraku on see demagoogia - Eiffeli torn oli ajast ees, Vabadussõja võidusammas ajast maas. Eiffeli torn kuulutas ette kõrgehitisi ja raudkonstruktsioone ning ei muutunud iseenesest "omaks", vaid seetõttu, et ajapikku hakkasid ümbruskonnas esile kerkima torni elemendid, mis ka torni enda vastuvõetavamaks muutsid. Võidusammas aga mõjub iganenult - selles puudub uudsus ja omapära ning üdini eestlaslik alge. Piisab südamiku kergest muutmisest, et sobiks sama hästi Riia, Vilniuse või Varssavi peaväljakule.
Võite nõustuda või mitte. Ümber veenda pole mõtet.