www.militaar.net

Hertsog kirjutas:julma detailsust taga ei saagi ajada... oled ju "üks-seitseköndkaks" mees

Soooh?! Carramba! Meie omi pekstakse!
Kas läheb jälle andmiseks? Siirlane ongi vait jäänud..

ega jah selle betooniga pingutasin natsa meelega üle ka-muidu oleks jube hästi mu ststi koostatud roomikud näha, mõtsi et olgu siis stt ise peal, teada et karudemaal teed niikuinii kehvad. loodusena kasutan ja soovitan isegi, eesti metsataime niisketes kuusikutes ja segametsades kasvav taim nimega kattekold. siuke lahe taim, mis ka kuivamisel säilitab vormi ja värvi, lilleseadjad kasutavad pukettides neid, metsades suht levinud ka ja samuti ei ole looduskaitse all (paljud kolla liigid on) Sellega saab jah nt remmelgaoksi teeselda. muidugi on praegu lume alt leidmine raske
hmm netist lugedes leidsin veel ühe huvitava omaduse. tsiteerin:
Laialt on kattekolla eospulber tuntud aga tulevärkide tegemisel. Nimelt õhus leeki sattudes on neil omadus väga kergesti plahvatada. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel välgu jäljendamiseks kui ka muude valgusefektide saamiseks.
hmm...

Ei noh, mina olen tulemusega väga rahul.

Kui sitaseks mudel ajada on kinni iga mudelisti enda nägemuses, aga antud juhul on küll maitsekuse piiresse jäädud.
Mõjub väga realistlikult. MIG-i pulbrite pruukimine otse kümnesse.
Betoonist muljet küll ei ole. Just selline ongi suvine kuivanud pori.

Kuidas Sa dekaalid tornil nii hästi käepideme alla sokutasid?
Antenn tornilael on ka väga ehtne, eriti kirbuskaalat arvestades.

Aga ikkagi, millest on tehtud masinal asetsev väga loomutruult mõjuv floora?

Kõik muudkui kiidavad. Ma oma kiusliku loomuga ei saa muidu kui pean pisut pipart lisama - esimeste porilaudade otstel on märgata sõrmejälgi.

No esimese tanki kohta ikka väga vinge! Välimus tundub kohe igas mõttes kümnesse pandud olevat, eriti kui mõõtkava arvestada.
Kobe tükk!

Teenimatult on tähelepanuta jäänud vahepeal vilksatav Nakajima KATE.
1:72 mastaabis on isegi turvarihmad istmetele lisatud.. ja mis rihmad, lausa pandlad nagu paistavad! Ja värvitud on kenasti.. kabiinikuppel on puhas ja perfektne..
vaat see on ilus töö!

võeh kus kiidavad okei okei-see oli nüüd ühevärviline aga kui mingit laigulist tegema hakkan, kardan ära rikkuda, algul enda siis teiste tuju. kui just scouti22b õpetussõnu kuulates kuskil plastitüki peal ei harjuta. aga tänu siinse foorumis ilmunud õpetuste ja sõbralikule kriitikale olen paljud asjad valmis saanud-ennekõige tänud teile! nüüd järgemööda:
Von manstein:

Kuidas Sa dekaalid tornil nii hästi käepideme alla sokutasid?

dekaali kile väiksemakslõikamise ja pinsettide abil. ja siis revelli decal softeneriga üle

aga ikkagi, millest on tehtud masinal asetsev väga loomutruult mõjuv floora?

loe oma postitusele eelnenud minu postitust, kus ma seda taime kirjeldasin. on mul kena peotäis, sügisel metsast korjatud (ametilt olen metsnik kui keegi ei tea)
natuke tuunisin neid, kuna kattekold on ikka erkroheline, et tekib et ebareaalselt kunsttaime tunne, kerge guashi musta pesuveega. tekkisid tumedamad varjud. ilmselt saaks ka muude toonidega mida soovitakse. liimida esialgu ei õnnestunud (revelli ja superattack) tahtsin teha mingi oksamoodi asja. tulevikus arvan äkki PVA aitab paremini.
Sho

esimeste porilaudade otstel on märgata sõrmejälgi

no on sul alles silmad! foto peal ma ei näinud mette midagi! aga reaalis mingi nurga all küll. ja siis hakkas mul õudne. otsisin toa läbi aga sho salakaameraid ei leid. hakkas veel õudsem...

1:72 mastaabis on isegi turvarihmad istmetele lisatud

ja selle mõtte sain seniormaster MatiPokkinen(sügav kummardus talle) kellega telefonis suheldes nipi teada sain ja selle järgi proovisin. shampusepudeli fooliumümbris on materjaliks. sellest tegin ma muidu bismarckile lipu ka.
järgmine projekt:

ja et näidata et ma es laiskle, alljärgnev. oi on siin alles lihvimist ja pahteldamist, no on! aga mõeldes et ühena järgmistest tahaks mõne kahemootorilise teha mis frogi pressi alt pärit, siis ongi paras trenn.

Tõsine ettevõtmine.
Kruvikeerajad appi võetud ja puha.

Tundub kvaliteetmudel olema.
Kere-ja tiivapoolte vahel pole pahtlist jälgegi.

muidugi muiduhgi kvaliteet. pildil olev tööjätk on II aste pahteldamist ja lihvimist ootav. kere liitepoolt veel natuke tuunimist vajav, tuleb III aste veel pahteldamist. niet varsti ainult koosnebki pahtlist.

siis ei tohi kõvasti uksi paugutada, muidu kukub pahtel küljest ära

Niisiis tere üle hulga aja. sai siis eluga Tarbatust tagasi koos alljärgneva massinaga, niet üks Tartu edukas lahinglend on sellel nüüd kirjas. Mudeli kohta oskan ehk siis seda öelda et pahteldada teda sai omajagu, kuid rõõm ju seegi. Ühe tiivaproze olin ära kaotanud, selle asemel kleepisin kileaknakese, kuid jäi pisut robustne, tuleb jääda valmislõigatud pleksi peale. Kabiini poolel juba pöörati koosolekul tähelepanu seespool liimiaurude jääkide peale, kuigi kasutasin seekord Revelli spets klaasiliimi, aga näed tegi sellised higipiisad. Kui ma eelmised 2-3 lennukil kasutasin aerograafi millel revelli balloon järgi, siis nüüd sai puhtalt pintsli (lisaks ka lõigatud pintsli) ja svammi abiga teha. Pesu ajal kiruda sai pisut selle firma (Toko) pressi alt tulnud mudeli madalaid süviseid, mis tähendas seda et pesuvedelikus värviosakestel polnudki nagu väga kuhugi sadestuda. pesin ka teistkorda kerge hirmuvärinaga Vallejo spets pesuveega (Heinkel 219 katsetasin ja peaaegu feilisin), kuid sama lugu. Rehmasin siis käega, ja lakkisin ära. Samas väga ei kurda ka tooni üle, saingi kergelt trööbatud mulje, nagu soovisin. lisasin veel mõned kuuliaugud, kuulipildujale shampusefooliumist lint, Tamya puudriga tahma peale ja siin ta on alates siis fotost päris masinast mille järgi seda sai teha

Igasugu üllatuste eest klaasidega aitab vahatamine. Veidi tahaks norida kah. Masin paistab tõesti veidi trööbatud välimusega aga läigib kui juudi jõulumuna. Üldiselt IL-2 eluiga oli sedavõrd lühike, et värv ei jõudnudki pealt maha kuluda ja värvi läikimine oli mõeldamatu, sest päike peegeldus sellelt hõlpsasti ning reetis lennuki asukoha vaenlasele. Sõja aegsed värvid olid valdavalt matid kuigi nad värskelt peale tõmmatuna veidi ka läikisid aga matistusid kiiresti. Ka kõhualune sinine pole päris õige toon aga see polegi nii oluline. Aga muidu pole viga.

asi muidugi võib täitsa õige olla, kuid mul on siin paar tiival värvi kulumisest fotot kus ühel on isegi põhjustaja peale jäänud ja muidu on mul veel mitu fotot kus il 2 mitmel kui ühel masinal on tiival kirsadest läikima löödud. selle järgi võtsin ka julguse nii teha. tugevalt glossclear lakki ma ka ei pannud, segasin mati ja läikiva laki nii parasjagu ära et all olevad dekaalikiled ära kaoksid.

Selline mitteoluline märkus, aga ametlikes dokumentides pole sellist lennukit nagu Il-2M3 (ehk siis lääne mõistes Il-2 Type 3). NSVL aegsete nn ajaloolaste väljamõeldud tähistus. Olid ainult ühe-ja kahekohalised variandid.


http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BB_2