www.militaar.net

sg01 kirjutas: ↑30 Okt, 2024 12:22 Tänapäeval koonerdatakse korralikult terasarmatuuriga, kaitseväe katsetatud punkritel oli see armatuur seal heal juhul 10 mm. diameetriga, Peeter Suure aegsetel rannakaitse patareidel oli armatuur vähemasti nii 30-40 mm. diameetriga.

Peeter Suure aegu rannikupatareisid oli olemas küll, aga vaevalt mingist sarrusest üldse teati. Peeter ehk unes nägi...

Peeter Suure Merekindluses on väga erinevaid betoneerimisviise. Väiksematel asjadel polnud üldse raudbetooni, oli ainult raud ja betoon.

NB! Raud ja betoon ning raudbetoon on erinevad asjad!

Nagu öeldud, sile sarrus peab kindlasti olema suurem kui perioodiline sarrus. Kui palju, sõltub kohast.

10-mm sarrus on täitsa kõva tegija. Kui konstruktor on näinud ette kõik võimalikud deformatsioonid, polegi ehk rohkem vaja.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2024 12:34Samasugused 305 mm patareid olid kasutusel 1942 Sevastopoli kaitsel ja neist lahti saamiseks tuli sakslastel kohale vedada oma raskesuurtükiväe parimad pliiatsid.

Nii betoon ise kui torn olid tänapäeva kontekstis ikka päris jõhkrad.

Krimmis ei olnud kindlasti samasugused patareid nagu on nt Aegnal ja Naissaarel. Betoon oli tsaariajaga võrreldes ikka juba hoopis teine.

Praegu tean viimast betoonehitist, kus kasutati raud-ja-betooni, on Riia lähedal 1928. Autor oli vene pagulasest Läti sõjaväeinsener.

Enda nähtuna - Pihkva lähedal 1931. rajatud liinil oli juba väga korralik raudbetoon korraliku sarrusega (sile sarrus) ja hea valukvaliteediga. Samas nt 1939. a kihistuses oli betoonivalu palju kehvema kvaliteediga, ilmselt sundis rahvusvaheline olukord betoonitöödega kiirustama.

Castellum kirjutas: ↑30 Okt, 2024 13:25 Peeter Suure aegu rannikupatareisid oli olemas küll, aga vaevalt mingist sarrusest üldse teati. Peeter ehk unes nägi...

Mul on olnud juhus isiklikult viibida ühes neist lõhatud rannakaitsepatareidest, mille ehitus sai alguse juunis 1940 ja oma silma ning käega neid ka lähemalt kaeda. Jutt käib siis seersant Popovi lõhatud rannakaitsepatareist nr. 44. Supplerit polnud küll toona käepärast aga silma järgi nii 35-40 mm. diameetriga tundusid need lõhatud betoonist väljaturritavad armatuurvardad seal olema küll ja terasega poldud justkui koonerdatud.

Peeter Suure aeg ja Peeter Suure merekindlused Tallinna ümbruses on lihtsalt umbes 200 aastase vahega nähtused.

Aegnal asunud ja siinkandis ainus valminud 305 mm tornpatarei ehitati ju tsaariajal ja siis tehti haltuurat vähe, võrreldes nt NSVL ajal rajatud ühe teatud rannapatareiga Sõrves, mis ei pidanud vett juba sünnist saadik.

Leedu liigub Ottawa konventsioonist lahkumise suunas
https://www.err.ee/1609576156/leedu-lii ... ise-suunas

Soome plaanib sama. Mida me veel ootame?

Vahepeal siis üht-teist tehti.

«Peab sündima sidus sõjaplaan.» Kaitsevööndi esimesed punkrid paigutatakse idapiirile sügiseks.

«Vöönd koosneb sisuliselt neljast suurest klotsist: kaitse tugipunktid, ladustamisalad, tõkestuskraavid ja tõkestusvahendid,» rääkis kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo kaitseministeeriumis ajakirjanikele korraldatud infotunnis.

Screenshot 2025-04-05 at 09-55-18 «Peab sündima sidus sõjaplaan.» Kaitsevööndi esimesed punkrid paigutatakse idapiirile sügiseks.png (1.11 MiB) Vaadatud 1987 korda

Juba enne Balti kaitsevööndi rajamise plaani ehitasid kaitseliitlased Saatse muuseumi taha otse Eesti-Vene piiri naabrusse laskepesa, mis on praegu pruugitav kui turismiatraktsioon. Foto: Arvo Meeks

https://lounapostimees.postimees.ee/822 ... e-sugiseks

Riik otsib betoonpunkrite paigaldamise jaoks kohti eramaadelt.

Suvel kuulutab kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) välja hanke 600 betoonpunkrile. Seni pole veel teada, milliste eramaaomanikega tuleb läbi rääkida punkrite paigaldamiseks nende valdustesse.

Eelmisel sügisel katsetas kaitsevägi kolme betoonpunkri prototüüpi. Kõige kergem prototüüp ei pidanud vastu, raskemaid aga kaitsevägi ise paigaldada ei suuda.

Diviisi pioneerijaoskonna ülema kolonelleitnant Ainar Afanasjevi sõnul proovitakse rahu ajal võimalikult palju eeltööd ära teha.

"Järelikult on need asjad kõik vaja teha rahu ajal ja tsiviiltehnikaga. Sellepärast me üritame kaardistada kõik kohad, kus vaja on ja võimalikult palju rahu ajal ära teha," sõnas Afanasjev.

Näidistugipunkte näeb Lõuna- ja Kirde-Eestis saabuval sügisel. Praegu pole teada, milliste eramaaomanikega punkrite paigaldamise osas läbi rääkima hakatakse.

"Rahu ajal tähendab see seda, et 50-ruutmeetrine ala on mingi aeg üles songitud. Sinna paigaldatakse betoonist punker sisse. Seejärel on see künka moodi moodustis," selgitas kolonelleitnant.

Aeg-ajalt käib punkrite eest vastutav allüksus ehitist kontrollimas ning vaatamas, et kõik oleks nii nagu peab.

https://www.err.ee/1609652033/riik-otsi ... eramaadelt

Riik on viimasel aastal hankinud draakonihambaid, üks „hammas“ kaalub poolteist tonni.
https://www.delfi.ee/artikkel/120367871 ... s-eramaale

Leedu kulutab 1 miljard eurot, et ehitada kaitseliin orkistani ja Valgevene piiridele.

Lithuania proposes a €1 billion defense line on the border with Russia and Belarus — named after Vytautas the Great

According to Delfi, the conservative Homeland Union party suggests building fortified lines with anti-personnel mines, anti-tank ditches, mobile armored units, and long-range artillery to counter potential threats.

Europe is digging in. The Baltics are preparing for the worst.

https://x.com/nexta_tv/status/1919363006212747391

Läks kraavikaevamiseks.

Kaitsevägi alustas koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskusega kagupiirile Balti kaitsevööndi rajamist, praegu kaevatakse tõkestuskraave. Veel selle aasta lõpuks loodetakse paika saada kuni 28 punkrit ja kümme ladustamisala.

Vinski külas kaevab kopp umbes kolme meetri sügavust tõkestuskraavi, mis on osa Balti kaitsevööndi esimesest katselõigust, mida riik on rajamas. Maastikul jääb see kraav täpselt viivitusaia ja piiripostide vahelisele alale.

"Antud juhul tankitõrjekraav, millest me räägime, peatab vastase – see aeglustab nende tegevust ja kui nad sellest nii-öelda läbipääsu rajavad, siis nad on väga head sihtmärgid meie relvadele. Kraav on suures pildis neli meetrit lai ja kolm meetrit sügav. See pannakse enamasti nii-öelda omade poolele, et oleks veel lisatõkestus," sõnas kaitseväe diviisi pioneerijaoskonna ülem kolonelleitnant Ainar Afanasjev.

https://www.err.ee/1609726044/kaitsevag ... rajamisega

Siin kah natuke, kuid tasuline ..

https://lounapostimees.postimees.ee/827 ... e-rajamist

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12038 ... orjekraavi

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12038 ... orjekraavi

"Väljakaevatud pinnase vall jäetakse oma poolele ja moodustab täiendava tõkke".
Ei tundu hea mõte, selline 3-4 m kõrgune vall, mis kasvab tulevikus ka rohtu, pakub head varjet vastase sapööridele, kes kraaviga toimetavad.
Ei ole küll kuulnud, et kuskil tankitõrjekraave sedasi "lisatõkestataks".

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Juun, 2025 9:07Ei ole küll kuulnud, et kuskil tankitõrjekraave sedasi "lisatõkestataks".

Esimeste otsingumootori vastete hulgas: https://www.thinkdefence.co.uk/2025/01/ ... k-ditches/ .

Pilt

Aga ma muidugi pole spetsialist.

kui eelpool olnud fotol taamal paistval aial on mingi seos piiriga,
siis võiks arvata, et vall on tibIa poolel.

diesel kirjutas: ↑20 Juun, 2025 10:01 kui eelpool olnud fotol taamal paistval aial on mingi seos piiriga,
siis võiks arvata, et vall on tibIa poolel.

Ülal, Postitas Porutšik » 19 Juun, 2025 21:35 ERR viites:

Vinski külas kaevab kopp umbes kolme meetri sügavust tõkestuskraavi, mis on osa Balti kaitsevööndi esimesest katselõigust, mida riik on rajamas. Maastikul jääb see kraav täpselt viivitusaia ja piiripostide vahelisele alale.

See on muidugi üldse hea küsimus, miks ta otse piiri peal peab olema. Sõjalises mõttes adekvaatsem oleks ju mõne km. kaugusel...?

Kriku kirjutas: ↑20 Juun, 2025 9:23 ...

Aga ma muidugi pole spetsialist.

Ma ka ei ole spetsialist, aga mis hakkas silma on, et tõusev nõlv on kaldu, mitte vertikaalis. Kaks nõlva saavad põhjas kokku, kus nende vahel on jämedalt võttes täisnurk. Sellest peaks tankil olema võimalik läbi roomata.

IMHO on tõkestuskraavi mõte selles, et tank sinna sõites kohtuks vastu tuleva nõlvaga nii, et sellest üles sõita ei ole võimalik. Praeguses lahenduses - isegi, kui see ei ole koheselt ületatav, päästab väike haokubu kraavi põhjas.

Valli paigutuse osas ei oska arvamust avaldada. Selle koha pealt võiksid pioneeriasja praktikud sõna võtta.

www.militaar.net

Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin