Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Hiinas on sarnane asi juba juhtunud. Väidetavalt oli möödunud sajandi teise poole beebibuum tingitud sellest, et kogu toodetav kumm kulus eksporditavatele ketsidele ja muuks tarvilikuks lihtsalt ei piisanud...
[James] Acuna (57) on endine Luure Keskagentuuri (CIA) operatsioonide ohvitser, kes pälvis mullu siinmail väikestviisi tähelepanu sellega, et rajas droonide testimis- ja õppekeskuse Baltic Ghost Wing Center. Tal on USA riikliku lennuameti droonioperaatori litsents. Kui ukrainlased purustasid möödunud pühapäeval droonidega Venemaa hinnalisi lennukeid, võtsid temaga ühendust suured meediamajad Bloomberg ja Forbes, et küsida tema arvamust erakordse operatsiooni kohta.
Põhjus, miks Postimees Acunaga ühendust võttis, oli soov saada aru, kui keeruline on juhtida droone, millest on saanud ukrainlaste tõhusaimad ründevahendid nii rakettide, liugpommide kui kahurilihaga surma toovate venelaste vastu.
Pärisin, kui kaua võtab aega, et saada droonioperaatoriks, kes suudab teostada luuret ja rünnata vaenlase sihtmärke. Jah, olin kuulnud, et seda ei saa selgeks üleöö – kuid ikkagi, mida ülejõukäivat saab selles olla, eriti arvestades, et arvutimängudes vilunud poisikesed pidavat oskama droone vaat et mängeldes lennutada.
«Üks kuu vähemalt,» vastas Acuna küsimusele droonioperaatori väljaõppe kestuse kohta. Sellest 7–10 päeva, minimaalselt 40 tundi, tuleb harjutada simulaatoril, seletas ta. Siis teha esimesi pärislende tillukeste, peopesale mahtuvate droonidega, mille kaotamisest või allakukkumisest tekkiv kahju jääb alla kolmekohalise summa. Edasi liikuda oskuste kasvades – harjutades selleks näiteks läbi väravate lendamist – järjest suuremate droonide juhtimise juurde.
«Sellegipoolest 50 protsenti põrub,» lausus Acuna. Ehk teisisõnu: pooltest ei saa asja.
«Miks ikkagi nii kaua läheb?» jätkasin tema pinnimist.
«Sellepärast, et see on raske?» vastas ta.
«Mis seal nii rasket on?»
«Seda on lihtsam näidata, kui seletada,» kostis ta ja kutsus oma silmaga veenduma.
Veendusingi, kui ta Vene tankile Obriy simulaatoril pihta ei saanud. Teisel korral siiski saab. Aga kolmandal korral eksib taas.
«Ja see on kõige algelisem stsenaarium,» sõnab Acuna. Selline, mille üle kogenud droonipiloodid tema sõnul nalja heidavad. Ent mis kinnitab: et saada droonioperaatoriks, kellest vaenlaste hävitajana kasu, tuleb õppida nagu lenduriks – lennata, lennata ja veel kord lennata. Sadu tunde.
https://www.postimees.ee/8263565/ohtlik ... e-nadalagaOleks drooni küljes granaat, poleks seisva objekti tabamine midagi rasket, väidab Acuna. Sätid drooni sihtmärgi kohale ja lased granaadi lahti. Hoopis raskem, nagu tõestasid katsed simulaatoril, on hävitada liikuvat masinat. See on see, mida sõjavideod ei näita: et umbes 60 protsenti rünnakuist nurjub. Ja vaenlase üksikutele sõduritele pihta saamine – see on incredibly difficult ehk uskumatult raske, lausub ta.
Ometi tekitavad droonid tema andmeil Ukrainas lahinguväljal ligi 80 protsenti inimkaotustest.
Kõige raskem on Acuna sõnul võtta õhus väikse drooniga maha vastase suuri droone. Ta on seda simulaatoril harjutanud. Ainult viis protsenti üritustest ehk iga kahekümnes on õnnestunud. Sest esiteks, kui droon on taeva värvi, siis «õnn kaasa, et seda üldse näed», ütleb ta. Teiseks tuleb oma drooni kiirus timmida enam-vähem samaks, nagu on vaenlasel, ja kolmandaks arvestada, et vastase väärtuslikul droonil on ilmselt kaamera ka taga, nii et ta märkab su lähenemist ja hakkab eest ära põiklema.
Sageli on Acuna simulaatoridroonil akutoide enne otsa saanud, kui ta üldse vastase drooni ohustavasse kaugusse on jõudnud.
Täpselt sama mõtlesin ma hiljuti ise. Nendest "tamiilidest" saab ilmselt nuhtlus nr. 2 igasugu lõhkekehade järel. Looduses nad ei lagune (vähemalt mitte kiiresti), hakkavad ennast ümber mässima traktorite ja põllutöömasinate liikuvatele osadele, loomad võivad samuti sinna puntrasse kinni jääda või need hoopis koos rohuga sisse süüa. Kunagi ühel mu tuttaval näris kodus küülik interneti fiiberoptilise kaabli läbi. Tuli sellest kuidagi ühe IT-mehest sõbraga juttu. Too ütles, et jänksil siis ikka vedas kõvasti, kui temaga midagi ei juhtunud, et kuigi fiiberkaablist särakat ei saa, siis tänu teravatele kiududele on ta loomadele kaunis ohtlik. Ja erinevalt lõhkekehadest, ei saa seda kraami loodusest ühegi detektoriga otsida ka ega kuidagimoodi kahjutuks teha.Tarmo Männard kirjutas: ↑08 Juun, 2025 4:52 Niisugune näeb välja heinamaa peale droonide ülekendu. Keskurat selle laga ükskord küll ära koristab? Nojah, ilmselt see, kellele see maa pärast sõda jääb.
https://m.youtube.com/shorts/cVsjfxKE4KQ
. Siis tõenäoliselt saab mingi mehhaanilise purustaja eelnevalt peale saata..Ukraina droonioperaatorid avaldasid fotod uuest Venemaa kamikaze-droonist, mis on saanud koodnime "V2U".
Drooni paremale küljele on kinnitatud kas laserkaugusmõõtja või sihtmärgi lasersihitaja, tänu millele saab droon sihtmärgini teatud kaugust mõõtes aktiveerida lõhkepea, mis kokkupuutel kohe plahvatab. Sihtmärgi lasersihitaja võimaldab valida lõhkepea detonatsioonirežiimi: sihtmärgiga kokkupuutel või sihtmärgist väikese/teatud kauguseni jõudes.
Tänu pardal olevale modemruuterile, mis töötab Ukraina mobiilsideoperaatori SIM-kaardiga, on võimalik operaatoril drooni otse LTE-side kaudu juhtida. Sõjavägi teatab, et Venemaa droonioperaatorid kasutavad uut drooni peamiselt Sumõ suunas.
Miks see droon nii madalalt lendas.paadikapten kirjutas: ↑08 Juun, 2025 19:04 Üks fiiberoptika nõrkus, millest vist veel räägitud pole. Kui suudad varjus püsida ja vastase droon sind ei näe, aga sina tuvastad selle kaabli asukoha, siis... käärid pihku ja "tsöks".
https://x.com/wartranslated/status/1931386027026899025
Eks saab näha, kuidas see mahalaotatud niidistik mõjub. Igatahes tavaline õngetamiil on ka aastaid hiljem suur nuhtlus, kui kerib end näiteks jalgratta rummule nii, et hakkab ketiratta vabakäiku pidurdama. Vaid vanakurat teab, mis moodi see sinna haakub, aga vot haakub. Rattur märkab seda alles siis, kui väntade vabajooks on vähenenud või kadunud.
Ja me teame, kui keeruline on arvutitooli rattaid vabastada aastatega nende vahele kogunenud karvasodist. See on seal nii tihkelt kinni, et ka terava noaga annab seda lõhkuda.
See on nüüd offtopic, aga mõtlesin siin vahepeal, et ehk õnnestub droone tuvastada nii, et jälgida nende EM kiirguse müra. Viimane tekib elektrimootorite tööst (seal toimub ju poolide ergutamine) ja ümber ECM-i mootoritega ühendavate juhtmekimpude. Paraku on sedaviisi, et kiiratavad võimsused on madalate sageduste tõttu niivõrd väikesed, et isegi harmooniliste kuulamisest mingis vaiksemas sagedusalas ei tule midagi välja. Lihtsalt tegemist on nende sageduste jaoks sobimatute "antennidega" mistap on EM spektris kiiratavad võimsused üliväikesed.
https://x.com/clashreport/status/1932546750465654896A glimpse into the future: For the first time, an autonomous drone has outpaced elite human pilots in a global drone racing competition.
