Militaartehnikale mõeldud sildadega tehakse nii, et nende ette pannakse statsionaarselt üles spetsiaalsed sildid, kus peal MLC klass ja vahe meetrites. Samas selle asjaga harjumine ja tegelemine ning vaidlemine nõuab meilt aastakese või isegi paar.
Sildade kandevõime on nii salajane info, et isegi kaitseväe kaartidele pole viitsitud peale kanda. Vene topokaartidel olid aga kandevõimed ja muugi teeinfo olemas, mis oluliselt hõlbustas planeerimist. Ehk siis tuleb jätkata vaidlust selle info pealekandmise üle topoteenistusega. Lisaks muule on kaitseväekaartidel märgatav viga magnetilise vs tegeliku põhjasuuna arvestuses. Aastast magnetilist muutust pole üldse pandud.
Inimene ongi üks probleemide alus. Sealhulgas kaitseväes. Teine lähtekoht on raha. Kokkuvõttes pole raha, et häid inimesi palgata. Paljud kaitseväe tehnoprobleemid ongi ilmselt kinni inimestes, kuid sinna saab kõige vähem parata, sest rahakoormate lisamisega mõistust ega andekust juurde ei tekita ega uusi juhte kiiremini ülespoole ei eduta. Lisaks on kaitsevägi nii väikese riviliste üksuste arvuga, et selktsiooni ehk valikut juhiametitesse ja staapidesse praktiliselt pole. Miniarmees on ka juhtidel väiksem silmaring ja kogemus. Kala mädaneb peast, kuid roogitakse sabast.
Seega tuleb arvestada, et protsessid võtavad aega ja närve. Soomusväe loomisel oleksid ka paratamatult paljud probleemid laiemas mõttes süsteemi ehk inimeste taga kinni, kuid inimeste vahetamine ei tule esialgu ka kõne alla.
Siiski saab asjast lõpuks asja, kui vaikselt ja vähehaaval pihta hakata, aga ei maksaks kohe liiga suurt tükki hammustama rutata. Uue relvaliigi loomine on keerukas protsess igas riigis.
Enne CE auto rooli (või suisa selle sõiduinstruktoriks) asumist tasuks B juhilubadega ja veel parem, kui C lubadega hakkama saada. Vastasel juhul on tegevuse käigus nii moraalsed, kui materiaalsed kahjud märgatavalt suuremad. Algse süsteemikogemuse saamiseks on Leo 1 igati kasulik lähtemasin, sest ei maksa suurt midagi ega tehnilisest kogenematusest või ka teadmatusest põhjustatud vead või vigastused pole nii skandaalsed ega kallid.
Panen siia ühe õpetliku artikli suurtükiväe arendamisest.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/64B6C9 ... B3003EF79D
Et seal kirjutatu kõik tõsi oleks, ei saa kindlasti öelda. Samuti ei selgu artiklist probleemide tegelikud tehiolud ja põhjused. Euronõuded ei puutu näiteks üldse asjasse, remontimine ei olnud teatud põhjustel sel hetkel Eestis veel lubatud jne. Paljud mured algasid kõrgemalt tasandilt. Siiski on see haige artikkel heaks näiteks, et uue tehnikaga tuleb rahulikult pihta hakata. Probleeme (mis artiklis ei kajastu) oli aga kuhjaga ja lahendused teadmata. Võiks öelda, et uuel tasemel reaalse know-how ja rahuldava võimekuse saavutas suurtükivägi alles tagantjärele 3-4 aastat peale antud hanget. Mõned asjad ootavad siiani lahendamist. Poleks me aga sommidelt 1998 105mm saanud ja nendega mõned aastad töötanud, oleks asi aga nii tehniliselt, kui taktikaliselt päris hullumaja olnud.
Suurtükiväe tegevus ja protsessid on küll palju keerukamad, kui soomusväel, kuid selle eest on tank palju keerulisem aparaat ülal pidada, kui välisuurtükk.