T-34, kui hea või halb ta siis oli?

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Postitus Postitas wudu »

WotS kirjutas:
wudu kirjutas:
WotS, 26 Aug, 2008 20:04, kirjutas:.

1. Ma valiks ka Pantri,Tiigri kui peaksin ise lahingusse minema!
Kahju,et sa ainult 1 pisikest lauset kasutad ning jätad muu välja. Toome näite: nii sina ja mina tahaksime jalaväelasena magada hoopis kuskil korralikus majas ning käia igal hommikul pesemas ja mitte öösel magamise asemel külmetada vahipostil jne aga,et sellise väega sõda võita on ääretult kulukas ning võimatu kuna selle tagamine nõuab palju asjatuid resursse!
Sa vahel võrdled, tank versus tank nagu näiteks siin
Panther tank läks mõttest rauda ääretult pika ajaga,tervelt 2.5 aastaga ning siis saadi ka suhteliselt kahtlaste omadustega tank
ja räägid kui hea oli T 34 üksiku tankina võrreldes saksa tankidega (kuigi läheksid just sellise KAHTLASE tankiga lahingusse???), kuid samas sa hüppad massidesse ja kujutad ette, et oled žukov.
Sa pane oma juttus parameetrid paika. Mida sa otseselt hindad.


jackpuuk
:?: :?: :?:
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 821
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Postitus Postitas Wots »

wudu kirjutas:
WotS kirjutas:
wudu kirjutas:
Kahju,et sa ainult 1 pisikest lauset kasutad ning jätad muu välja. Toome näite: nii sina ja mina tahaksime jalaväelasena magada hoopis kuskil korralikus majas ning käia igal hommikul pesemas ja mitte öösel magamise asemel külmetada vahipostil jne aga,et sellise väega sõda võita on ääretult kulukas ning võimatu kuna selle tagamine nõuab palju asjatuid resursse!
Sa vahel võrdled, tank versus tank nagu näiteks siin
Panther tank läks mõttest rauda ääretult pika ajaga,tervelt 2.5 aastaga ning siis saadi ka suhteliselt kahtlaste omadustega tank
ja räägid kui hea oli T 34 üksiku tankina võrreldes saksa tankidega (kuigi läheksid just sellise KAHTLASE tankiga lahingusse???), kuid samas sa hüppad massidesse ja kujutad ette, et oled žukov.
Sa pane oma juttus parameetrid paika. Mida sa otseselt hindad.


jackpuuk
:?: :?: :?:
Erm,keegi meist ei taha ju surma saada :P

---

Antud teema juures hindan tervikut,mitte killukest siit ja sealt.

Ma võtaksin nüüd tõesti terve oma jutu ning mõtted kokku seoses käesoleva teemaga: Loogiliselt/tagantjärgi võttes oli Sakslastel viimane aeg IIMS veel võita aastatel 1942 kui ta oleks suutnud vallutada ära NSV Liidu. Lühidalt ning tehniliselt polnud tol ajal peale kaputäie T-34 jaoks konkurentsi võimelise tanki Saksamaa suuteline välja panema ning kõik uued projektid valmisid nii kaua,et vahe peal suudeti sõda kaotada ning nemad täielkult kaotasid oma tähtsuse!

Ajal,mis oli kõige kriitilisem Barbarossa jaoks ei suudetud kasutada lihtsaid ning olemasolevaid lahendusi vaid unistatavalt ehitati heas usus tanke,mis kunagi "võidavad" sõja!

Panzer 4 puhul kulus praktiliselt 2 aastat,et lihtsalt pikendada kahurit ning toota rohkem kui 1000 eksemplari "pikaraudseid" variante.

Näiteid on veel teisigi.

Vat selles mõttes T-34 oligi maailma parim tank,ühtegi suuremat puudust ei esinenud ning mis kõige tähtsam ta oli just saadaval kõige raskematel hetkedel ning suurte numbritena! Kuni Panthri,Tiigri vähegi massilisema levikuni oli ta jämedalt võttes võrdne Saksa tankidega.
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Postitus Postitas denis23 »

Ja mis ajast nüüd parima tanka tiitel omistatakse poll-i läbiviimise teel tankistide keskel?

Panter oli hinna ja kvaliteedi suhtes üsna küsitav masin. See oli üsna kallis, keeruline ja kvaliteetne, kuid, näiteks, oli sellel üsna keskpärane soomuskaitse ning lausa 85% juthumitel väheeffektiivne kahur. Viimase fraasi põhjendan. Pantri pika toruga kahur oli küll ülihea soomustatud sihtmärkide vastu, kuid selle HE mürsk oli selgelt nõrk. Kuna surve toru kanalis oli niivõrd suur (ülivõimas kahur), siis mürsu kest pidi olema väga paksude seintega, seda sisu arvelt.

Panter maksis nagu 2 T-IV, kuid kindlasti ei olnud see T-IV kaks korda parem.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
represseritu
Liige
Postitusi: 198
Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas represseritu »

T-34 oli kahtlemata Vene-saksa sõja esimesel poolel sõdivate riikide parim kavandatud tank. Omas hea soomuskaitse (Saksa jalaväe põhiline 37mm tankitõrje kahur selle soomusega hakkama ei saanud), omas tugeva 76 mm kahuri, omas head laiad roomikud, millised koos võimsa tankimootoriga tagasid hea ja kiire maastikuläbivuse ja diiselmootori tõttu omas ühe tankimisega suuremat tegevusulatust ning ei süttinud põlema nii hästi kui bensiinimootoritega tankid. Nõükogude Liit oli
kaasaegsete relvade loomisel küllaltki esirinnas. Ta lasi esimesena mass-
tootmisele sissetõmmatava telikuga monoplan hävituslennuki I-16 ja võttis kasutusele rakettrelva, juba 1941 aasta sügisel tuleristsed
saanud Katjusha. Ja minu vana idarindel võidelnud tuttav pidas parimaks relvaks trofeena saadud Vene poolautomaatvintpüssi SVT-40.
fossiil
Liige
Postitusi: 3637
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Jajah, kahtlemata...., omaaegse N.Liidu propagandaosakondade juhid võivad selliste juttude peale veel nüüdki teineteisele tunnustavalt õlale patsutada, sest nende töö ei ole mitte raisku läinud.
Aga milleks siin sellist tugitoolitargutamist jätkata - näha ju, et see kuhugi ei vii - kui juba sai mainitud idarindel sõdinud mehi, siis võiks ju uurida, et mida arvasid T-34 -st, need, kes nendel tankidel ka reaalselt sõdisid või siis nendest masinatest koosnevaid üksusi juhtisid:
1942 aasta alguses said T-34-d uue mehaaniku luugi, milles oli kaks "laugudega" suletavat prismat, meenutab S.L.Arija: "Juhi luugi tripleksid olid kujuteldamatult halvad. Nad olid valmistatud ebameeldivalt kollaka või roheka tooniga orgaanilisest klaasist, mis edastasid täiesti moonutatud, lainelise kujutise. Eristada midagi läbi sellise prisma oli täiesti võimatu, eriti veel maastiku konarustel hüplevas tankis. Seepärast mindi lahingusse peopesa laiuse jao võrra avatud luugiga".

Nüüd veidi ka Kurski lahingu teemal, sõna annaks seal tankivägesid juhtinud P.A.Rotmistrovile: "Meie konstruktorite ja tootjate konservatiivsus ja iseteadlikkus on viinud selleni, et meie tankid T-34 ja KV on kaotanud esikoha, mida nad õigustatult omasid sõdivate maade tankide seas sõja esimestel päevadel"
Need read pani ta kirja peale Kurskit, seega siis 1943 aastal juuli keskel.
Siin on olnud täiesti arusaamatut poleemikat, et kes võitis või kaotas Kurski lahingu - ei maksaks unustada, et Kurskis toimuvaga samal ajal tungisid liitlasväed Sitsiiliasse ja suundusid edasi Itaaliasse - ja see oli juba Euroopa, mitte enam mingi kauge Venemaa stepp... Heidutus oli nii tugev, et Saksa pool oli lihtsalt sunnitud tagasi tõmbuma, nõuka poole propaosakondadel oli see-eest jällegi hea võimalus pooltõdesid ja lausvalesid kultiveerida. Tasub kasvõi meenutada, et kuhu saadeti Kurski all end üsna haavatavana näidanud "Ferdinandid"? Õige, neid moderniseeriti veidi ja saadeti Itaaliasse....
Kas asi ka paranes? Seesama Rotmistrov kirjutab 30.augustil 1944 - aga see on juba aeg, kus T-34-85 hakkas juba tugevalt ilma tegema: "Nagu soomuse, nii eriti ka relvastuse poolest on tankid T-34 ja ka T-44 (!) tänaseks päevaks moraalselt täiesti vananenud ja jäävad saksa "Pantrist" igas mõttes maha".
Aga need read kirjutas mees, kes lihtsalt pidi olukorda tundma.

Kas on üldse mõtet edasi kirjutada? Ilmselt mitte, need kelle ajud on ikka tugevalt pestud, nende silmi ei ava arvatavasti miski...

Urmas.
lamjak
Liige
Postitusi: 490
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas lamjak »

fossiil kirjutas:Jajah, kahtlemata...., omaaegse N.Liidu propagandaosakondade juhid võivad selliste juttude peale veel nüüdki teineteisele tunnustavalt õlale patsutada, sest nende töö ei ole mitte raisku läinud.
Samad mõtted on siit teemast juba läbi käinud. Aga ärme unustagem seda, et N. Liit oli võitjate pool ja vajas elutuid kangelasi. Elusad kangelased kippusid palju lobisema ja olid ohuks legendidele. Märtrid ja tehnika sobisid ideaalselt uuteks iidoliteks. T34 sobis selleks nagu kangelaslik lendur Gastello, vapper partisan Kosmodemjanskaja või alistumatu linn Leningrad.
Ka oli seda raudmürakat toodetud piisavates kogustes, et jätkus igale postamendile. Järelikult oli vaja ainult sobivat legendi tanki ülimusest. Tänapäeval nimetatakse seda turunduseks.
Kui ka konstruktorid ei teinud T34-st parimat tanki lahinguväljal, siis ajalookirjutajad tegid tast parima tanki ajaloos.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

fossiil kirjutas:Jajah, kahtlemata...., omaaegse N.Liidu propagandaosakondade juhid võivad selliste juttude peale veel nüüdki teineteisele tunnustavalt õlale patsutada, sest nende töö ei ole mitte raisku läinud.
Aga milleks siin sellist tugitoolitargutamist jätkata - näha ju, et see kuhugi ei vii - kui juba sai mainitud idarindel sõdinud mehi, siis võiks ju uurida, et mida arvasid T-34 -st, need, kes nendel tankidel ka reaalselt sõdisid või siis nendest masinatest koosnevaid üksusi juhtisid:
1942 aasta alguses said T-34-d uue mehaaniku luugi, milles oli kaks "laugudega" suletavat prismat, meenutab S.L.Arija: "Juhi luugi tripleksid olid kujuteldamatult halvad. Nad olid valmistatud ebameeldivalt kollaka või roheka tooniga orgaanilisest klaasist, mis edastasid täiesti moonutatud, lainelise kujutise. Eristada midagi läbi sellise prisma oli täiesti võimatu, eriti veel maastiku konarustel hüplevas tankis. Seepärast mindi lahingusse peopesa laiuse jao võrra avatud luugiga".

Nüüd veidi ka Kurski lahingu teemal, sõna annaks seal tankivägesid juhtinud P.A.Rotmistrovile: "Meie konstruktorite ja tootjate konservatiivsus ja iseteadlikkus on viinud selleni, et meie tankid T-34 ja KV on kaotanud esikoha, mida nad õigustatult omasid sõdivate maade tankide seas sõja esimestel päevadel"
Need read pani ta kirja peale Kurskit, seega siis 1943 aastal juuli keskel.
Siin on olnud täiesti arusaamatut poleemikat, et kes võitis või kaotas Kurski lahingu - ei maksaks unustada, et Kurskis toimuvaga samal ajal tungisid liitlasväed Sitsiiliasse ja suundusid edasi Itaaliasse - ja see oli juba Euroopa, mitte enam mingi kauge Venemaa stepp... Heidutus oli nii tugev, et Saksa pool oli lihtsalt sunnitud tagasi tõmbuma, nõuka poole propaosakondadel oli see-eest jällegi hea võimalus pooltõdesid ja lausvalesid kultiveerida. Tasub kasvõi meenutada, et kuhu saadeti Kurski all end üsna haavatavana näidanud "Ferdinandid"? Õige, neid moderniseeriti veidi ja saadeti Itaaliasse....
Kas asi ka paranes? Seesama Rotmistrov kirjutab 30.augustil 1944 - aga see on juba aeg, kus T-34-85 hakkas juba tugevalt ilma tegema: "Nagu soomuse, nii eriti ka relvastuse poolest on tankid T-34 ja ka T-44 (!) tänaseks päevaks moraalselt täiesti vananenud ja jäävad saksa "Pantrist" igas mõttes maha".
Aga need read kirjutas mees, kes lihtsalt pidi olukorda tundma.

Kas on üldse mõtet edasi kirjutada? Ilmselt mitte, need kelle ajud on ikka tugevalt pestud, nende silmi ei ava arvatavasti miski...

Urmas.
Kordan ennast veelkord: on TÄIESTI VALE panna nii sakslaste kui venelaste edusammud või hävingud mingi üksiku tehnilise elemendi arvele. Olgu selleks siis mehhaaniku luugi prisma või kahuri kaliiber. Ka lahesõdu ei võidetud mitte tankide üleoleku tõttu ehkki see mängis seal väga olulist rolli. Toon näiteks siin RAND-i toodud põhjendused, miks Saddam nii kiiresti Lahesõja kaotas:
1. Saddam’s strategic miscalculations and preoccupation with internal
threats
2. the flawed Iraqi strategy, poorly managed and executed battlefield
operations, and inferior equipment
3. the poor motivation and morale of the Iraqi Regular Army and
Republican Guard forces
4. the superior firepower and other warfighting capabilities of U.S.
forces.

Any one of these shortcomings might have compromised an effective
Iraqi defense; collectively, they ensured a monumental rout.
Tehnika erinevused on tugevalt üle tähtsustatud kõikide konfliktide puhul ja see on tõepoolest propagandistide ennastsalgava töö tulemus. Ja see propaganda langeb viljakale pinnale. Mäletan väga hästi, kuidas minu ajalooõpetaja pingutas, et küsimusele "miks mingi pool mingi sõja kaotas" ei järgneks alati vastus: "neil olid kehvemad relvad"

Sakslaste suur edu Barbarossa plaani esimesel aastal oli tingitud perfektselt sooritatud välkrünnakutest, millega hõlmati terveid venelaste väekoondisi. Hilisem kaotus sõjas oli tingitud sellest, et sakslaste logistika venis nii pikaks (valdav osa logistikast tegeles logistika enda toetamisega) ja kandis nii palju kaotusi, et välksõja rünnakuid ei olnud enam võimalik tõhusalt planeerida. Selle asemel kujunes välja kurnamissõda kahel rindel, mille kaotus oli juba majanduslikku potentsiaali vaadates ette määratud.

Kurski kaare lahingu kaotuse PEAMINE PÕHJUS oli pikaajaline planeerimine ja vägede koondamine, mis võimaldas venelastel kasutusele võtta piisavalt tõhusad vastumeetmed.

Julgen väita, et kui sakslased oleksid suutnud säilitada oma dünaamilisuse üle 41. aasta talve, oleksid nad sõja võitnud. Selleks aga ei piisanud neil enam logilistilisest võimekusest ning nad olid kaotanud initsiatiivi ja üllatamise võime. Praktiliselt kõik suuremad lahingud pärast 41. aastat, kus sakslased olid ründajaks pooleks olid ette nähtavad ning nendeks ka valmistuti.

Relvastus ehk võimekus anda mingi relvaliigiga lahinguid on ainult üks komponent kogu valemist. Selle ära kasutamine on hoopis midagi muud.
fossiil
Liige
Postitusi: 3637
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Antud hetkel võiksid siiski veidi pidurit tõmmata - see teema sai loodud silmas pidades otseselt T-34 väidetavat tehnilist üleolekut silmas pidades. Kui oled kogu teemat kasvõi poole silmaga jälginud, siis oled ehk ka märganud, et üksikuid detaile ja sõlmi on siiski võimaluse korral püütud lahata põhimõttel - üks tehniline lahendus versus teine, mitte et keegi oleks üritanud mõne lahenduse arvele kirjutada erinevate operatsioonide edu või ebaedu, nii et pea ikka veidi hoogu ja ära kipu ennast kordama ... :wink:

Urmas.
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 821
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Postitus Postitas Wots »

Üldiselt.


Fossiil sa kuidagi kipub minema ikka väga Pantrite/Tiigerite ajastusse kuid samas unustad ära,et terve Ida kampaania otsustati esimese 1-2 aastaga kus polnud nendest veel "kolinatki"! OK väike arv Tiigreid tegutses Leningradi rindel juba 23.sept 42(et sa hiljem nähvata ei saaks :D ).

Kurski kaar oli arvestades venelaste/Sakslaste kaotusi ning fakti,et venelased said mitu kuud hoolikalt valmistada "kadalippu" ette on suurepärane näide Sakslaste heast sõjapidamist võimest kuid sellest jäi väheks.

Pealegi,milleks risustada teemat mingite Nõuka propaganda kirjutistega,et siis need põrmustada? Sellega kahjuks sa pigem näid rohkem totrana kui üldse jätta need välja toomata :(

------

Kui jätta nüüd poldi ja mutri arutlus kõrvale hetkeks siis läheb jällegi suur pluss logistilises mõttes just T-34le. Tunduvalt lihtsam oli varustada ühesuguste kuluosadega Punaarmeed kui saja erineva lahinguliikuriga Saksa Wehrmachti! Näiteks oli T-34 kütuse tarve liitrites umbes 30%-40% väiksem kui Saksa tankidel seega jällegi on varustamine kergem.

Njah raske on rääkida tankide headusest kui nad pidi kütuse nappuse tõttu seisma,mis oli jällegi tingitud vähestest korralikest tranpordi vahendidest ja ääretult pikkadest vahemaadest millel tegid laastavat tööd nii partinsanid/sabotöörid ja kõik muu.


-------

Puht mõtlikult küsin,et miks siin "muretsetakse" kuidas ikka T-34 sai Panthrite vastu? Aga selleks oli venelastel olemas hoopis JS-1/2,SU-122/152/85/100 . Sama hästi võiks küsida kuidas sai massid nagu P3/P4/Stug jne Punaarmee uuema tehnika vastu?

Näiteks algselt lihtsalt jalaväe toetuseks mõeldud Stug kujunes sõjas vägagi heaks vahendiks millel suhteliselt hea kahur/soomus ning ka natukene leevendas jalaväe transpordi probeelmi ja kasutati igal võimalikul juhul augutäitena kuna "päris tanke" nappis!Kuigi Stugi pole päris paslik võrrelda tolle ajastu tankidega siis paratamatult pidid nad lahingus kohtuma. Punaarmee võis nö teise põse keerata ning kasutada läbimurretel jne rasketanke kuid Sakslastel polnud seda võimalust ning sõja lõpus pigem saadeti seda mida oli.

Jällegi ütlen,et uurime natukene kuupäevasid millal miski ilmus.
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 821
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Postitus Postitas Wots »

To Fossiil

Mis jama sa üle paari postituse ajama hakkad? Kõige rohkem oled sa ise propaganda küüsis. Kas sa nimetad Osprey, Squadron-Signal,Airconnetcion jne kirjastusi rämpsuks,ajaloo võltsijateks ning tõe varjajateks? Kuna minu info pärineb enamasti sealt.

Lausa lust on sinu postituste üle muiata kus tuleb välja,et TEGELIKULT oli kõik hoopis teistmoodi. Hah T-34 oli vilets nagu sa ülted kuid PAREM kui samaväärsed (kaal,aasta arv,mõnes mõttes toodangunumbrid) Saksa tankid! u cant beat that
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 821
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Postitus Postitas Wots »

To Kilo Tango

Vabandan OT pärast.

Muuseas vaatamata nö pehmetele väärtustele oli koalitsiooni(USA,UK) poolel kvaliteetne ülekaal ning vägesid umbes kaks korda rohkem! Et täitsa üks vapper Jänki seal riiki vallutanud :wink:

Kuid sinu poolt toodud põhjused olid muidugi määravamad.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Häda on selles, et on raske võrrelda lahingutehnika omadusi, seda peaks tegema umbes nagu autoajakirjades autode suhtes. Aga lahingutehnika puhul on hulga lisanüansse. Sellest saaks mõni mees terve doktoritöö, mis võtaks aastaid aega. Põhiasjad minu silmis oleks sellised :(mitte küll tähtsuse järjekorras, ka tuleb need andmed välja tuua aastate lõikes)
1. Relva võimekus vastase põhiliste lahingmasinate suhtes.
2. Sama vastupidi+ vastase tt relvade võimekus antud masina suhtes.
3. Sel aastal toodetud ühikut+eraldi töökorras ühikut(meeletu töö, usaldusväärsete andmete leidmine)
4. Kasutusmugavus (st. laadimine, juhtimine, sihtimine, remont), ikka aasta lõikes.
5. Ühiku hind võrreldes sama aasta vastase põhiühikute suhtes.
6. Kütusekulu, mis on tegelikult väga tähtis. (usaldusväärsete andmetega jälle probleemid).
7. Reaalne kiirus, mis erineb max kiirusest, nagu siin korduvalt mainitud.
Sellise uurimuse lugemine annaks adekvaatsema pildi sellest teemast. Loodan, et midagi meelest ei läinud :)
sitt päev, kellele kurdad
mad mats
Liige
Postitusi: 196
Liitunud: 23 Jaan, 2007 20:44
Kontakt:

Postitus Postitas mad mats »

Härrad kas siin on ikka tehnika alafoorum,kui on,siis tehnika koosneb poltidest ja mutritest,mida tehnika juures võrreldakse tavaliselt aga mitte läbiloetud raamatute kogust või kui halb või hea kellegi logistika oli.Omaltpoolt pakun võtta paar tankki pulkadeks,näiteks T-34 versus M-4 kasutades selleks tehnilisi manuaale,sest meiesuguseid spetse vaevalt keegi oma masina kallale laseb, sest mine tea mis pärast kokkupanekut välja võib kukkuda,nt. Marsi kulgur ja ongi ajalooline masin p...s WARRING antud varjandi puhul on ka oluline paktiliste kogemuste omamine,mis ei piiruks ainult oma giguli tuunimisega.
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 821
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Postitus Postitas Wots »

jackpuuk kirjutas:Häda on selles, et on raske võrrelda lahingutehnika omadusi, seda peaks tegema umbes nagu autoajakirjades autode suhtes. Aga lahingutehnika puhul on hulga lisanüansse. Sellest saaks mõni mees terve doktoritöö, mis võtaks aastaid aega. Põhiasjad minu silmis oleks sellised :(mitte küll tähtsuse järjekorras, ka tuleb need andmed välja tuua aastate lõikes)
1. Relva võimekus vastase põhiliste lahingmasinate suhtes.
2. Sama vastupidi+ vastase tt relvade võimekus antud masina suhtes.
3. Sel aastal toodetud ühikut+eraldi töökorras ühikut(meeletu töö, usaldusväärsete andmete leidmine)
4. Kasutusmugavus (st. laadimine, juhtimine, sihtimine, remont), ikka aasta lõikes.
5. Ühiku hind võrreldes sama aasta vastase põhiühikute suhtes.
6. Kütusekulu, mis on tegelikult väga tähtis. (usaldusväärsete andmetega jälle probleemid).
7. Reaalne kiirus, mis erineb max kiirusest, nagu siin korduvalt mainitud.
Sellise uurimuse lugemine annaks adekvaatsema pildi sellest teemast. Loodan, et midagi meelest ei läinud :)
Kasutame siis sinu poolt ette antud küsimustikku T-34/76 puhul.

Ma tõesti ei viitsi pikalt kirjutada ning igat lauset lahti seletada,kes tahab otsigu täpsustusi ise.

1. Kuni aastani 1942 läbistas 76mm kahur KÕIK Saksa tankid suvalisest kohast! Kiiresti hakati P3,P4 kaitstavust parandama kuid kahjuks paksendati ainult esiosa ning kõik muu jäi sama haavatavaks kuni sõja lõpuni.

2. Kuni 1942 aasta sügiseni kui hakkasid laialt levima pikad 7.5cm ja 5cm kahurid siis osutus soomus õhukuseks.Ennem seda hävitati tanke pigem heitelaengute ja jumal teab veel mis käepäraste vahenditega.

3. Jään tõesti vastuse võlgu kuna võin ainult mõne üksiku arvu välja tuua mille põhjal järelduste tegemine on kaunis mõtetu...

4. "Piruka tornis" pidavat laadimiskiirus üpriski madal olema kuid kasvas jällegi "mutri torni" kasutuse võtuga. Samas kuna T-34 oli massirelv siis on võimalik üleüldist laskekiirus kõrgel hoida(ehk kui 5 tanki lasevad 1minuti jooksul 2 mürsku või 10 tanki ainult 1 mürsu siis kogu arv on ju sama) . Juhtimine oli sama ajastu tankidega võrreldes füüsiliselt raskem ning keerulisem. Sihtimisega oli kõik korras kui ainult läbi kehvakeste vaatlusseadmete avastati ikka vaenlane ning ta polnud kaugel. Hmm remont oli lihtsalt teostatav hea kujunduse tõttu kuid küsitav on kui palju seda pidi tegema?

5. Jällegi on praktiliselt võimatu mingeid järeldusi teha kuna nii Saksamaa ja NSV Liit omasid siukest majandussüsteemi kus polnud otseselt rahal tähtsust vaid pigem materjalidel ning töölistel.Siin on kindlasti suur eelis T-34 kuna tema valmistamine oli kiire ja materjali säästlik.

Kui jätta konkreetne tank välja siis väga palju omab ka tähtsut tootmisviis,venelased kasutatasid konveier meetodid ning Sakslased alles sõja lõpuks kolisid üle selle peale!

6. Kahjuks jah peaks seda lausa ise testima,et saada täpne tulemus. Kuid enamasti kippus see kõva kattega teel jääma 140-160 liitri kanti.

7. Reaalne on tegelikult väga teoreetiline kuna kõik mis pole enam tasane asfalt hakkab ääretult palju rolli mängima ning siis peab kõiki tanke katsetama ühes kohas.Paljudes kohtades tuuakse välja off road vms kiirus aga kas selle all mõeldakse näiteks kuiva stepipõldu või sood jääb selgusetuks :S Ja teooria=praktikaga kui arvestaks absoluutselt kõiki tegurid(seda on praktiliselt võimatu teha)!

Üks viis kuidas tead saada palju mingisugune aparaat "välja jookseb" on arvutada mootori pöörded ning ülekanne. Peast täitsa panen,et keskmine T-34 pidi umbes 55km/h sõitma siis tal pöörded 2100 peal kuid mootorile oli ette nähtud 1800 pööret nagu diislitele ikka.Ehk siis reaalne võis jääda midagi 40-45km/h juurde,mis ka iseeneset vähe pole tanki kohta tol ajal.

Iga tahes mobiilsusega polnud probleemi,piisavalt kiire ja hea läbivusega.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

jackpuuk kirjutas:Häda on selles, et on raske võrrelda lahingutehnika omadusi, seda peaks tegema umbes nagu autoajakirjades autode suhtes. Aga lahingutehnika puhul on hulga lisanüansse. Sellest saaks mõni mees terve doktoritöö, mis võtaks aastaid aega. Põhiasjad minu silmis oleks sellised :(mitte küll tähtsuse järjekorras, ka tuleb need andmed välja tuua aastate lõikes)
1. Relva võimekus vastase põhiliste lahingmasinate suhtes.
2. Sama vastupidi+ vastase tt relvade võimekus antud masina suhtes.
3. Sel aastal toodetud ühikut+eraldi töökorras ühikut(meeletu töö, usaldusväärsete andmete leidmine)
4. Kasutusmugavus (st. laadimine, juhtimine, sihtimine, remont), ikka aasta lõikes.
5. Ühiku hind võrreldes sama aasta vastase põhiühikute suhtes.
6. Kütusekulu, mis on tegelikult väga tähtis. (usaldusväärsete andmetega jälle probleemid).
7. Reaalne kiirus, mis erineb max kiirusest, nagu siin korduvalt mainitud.
Sellise uurimuse lugemine annaks adekvaatsema pildi sellest teemast. Loodan, et midagi meelest ei läinud :)
Muretsetagu tankid. Ma kasutan oma kontakte TM-s ja need on valmis suurima heameelega II MS aegsete tankide testisõidu tegema ja selle põhjal ajakirjas testiraporti kirjutama. See oleks siis vist esimene kord, mil seda ajakirja müüdaks Saksamaal ja Venemaal rohkem kui Soomes.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist