www.militaar.net

Mind tõeliselt häirib osade tegelaste süstemaatiline trollimine, kus täiesti ebaoluliste pisiasjade üle vingutakse. On tõestatud, et plaat kannatab välja 3 salve M80 kuuli, see on siis olukord, mida reaalselt ei saa tekkida ning samuti mitu lasku M855, mis on raskem kui venelaste automaadi kuul. Seega on täiesti loomulik, et AK kuul teeb veel väiksema süvendi. Tänaseks on suhteliselt kahtlane, kas vene AP moona üldse Eestis leiab, sest PPA seda ei kasuta. Terasplaat on väga jäik materjal, seega on sisemine trauma ka oluliselt väiksem kui kevlarist vestiga, sest kuul lihtsalt ei painuta kaitseplaati oluliselt, meenutame, et mitme riigi standardid lubavad kuni 25 mm süvendit, jänkidel isegi 44 mm, mis ei ole veel eluohtlik, nii et vigiseda minfi 1 või 2 mm mullide üle plaadi taga on ikka täielik lollus.

AP moona massilist kasutamist ei ole mõtet üle müstifitseerida, reaalselt seda kasutatakse ikka suhteliselt harva, näiteks kes konkreetselt on sellist ise lasta saanud kodumaal või missioonil? Mina olen KLis saanud peotäie Rootsi musta otsaga AP moona ja trasserit provida, mis juhuslikult ühest pakist kätte tuli. Seal oli 200 padruni pakendis 20 tk APd ja 20 trasserit, hiljem räägiti, et see oli põhimõtteliselt KP moon, et saaks vaheldumisi tavalisega linti ajada. Soomes on ka AP ja trasserit nii automaadile, KPle kui täpsuslaskuritele olemas, kuid RA tingimustes neid kasutatakse ainult demolaskmisel väikeseid koguseid, et võitleja üldse teaks sellise moona olemasolust. Soomlastel jagatakse SA tingimustes iga 6 salve kohta 20-30 padrunit trasserit ja APd, kui seda saada on ja soovitatakse hoida neid helikopterite tõrjumiseks. Olukorras, kus automaadi efektiivne tuli saavutatakse sellega, et üksus külvab lühikeste valangutega vastase suunas tuhandeid laskusid, ei ole tõesti erilist mõtet jagada massiliselt AP moona. Volframsüdamikuga padrunid on kallima kuuli tõttu kuni 3x tavamoonasta kallimad ja karastatud terasest AP moon on samuti oluliselt kallim, sellepärast sellega RA tingimustes närutataksegi, sest suurte koguste puhul on oluline vahe, kas mis padrunit ette antakse. Ma pooldan AP ja API moona jagamist peamiselt täpsuslaskuritele, sest siis on sellest rohkem kasu, need lasud lähevad ikka enamvähem sinna, kuhu vaja. Ei usu, et venelastele ka AP moona automaatidele massiliselt ette antakse, seega on nimetatud terasplaat hea küll.

7N10 ei ole mingi AP erimoon.
terasplaadi läbistab mitte kuul vaid kuulis asuv südamik.
7N10 südamiku mass on M855 omast suurem.

....M80 moonal ei ole üldse südamikku. Kuidas see vene kuulivesti 7mm plaadist läbi läks?
....Gustavi moonal ei ole südamikku, on vaskplönn. Kuidas see tanki soomusest läbi läheb?
....miinil M 14 ei ole südamikku, on vaskplönn. Kuidas see BMP külje läbi lööb?


M855 moonal on raudsüdamik ja selle taga plii mass.

7N10 ei ole veel sellest plaadist läbi läinud, ega ole ka minemata jätnud. Milleks ette hüsteeritseda? Saame teada siis räägime.

madiss, sul on olnud võimalus testida, sina oled kõige skeptilisem, nüüd võta oma supermoon ja 18 tolline AR ja tule testimisele, lõpetame selle lälina ära, kaua võib...süda on paha juba.

cedric kirjutas:Võtsin kaks plaati ligi ning kui keegi juhuslikult tahab ka plaadikandjat osta siit - http://www.uktactical.com/ - võiks ostmise ühildada, saab saatekulusid kärpida.

Brittide käest varustuse tellimine suhteliselt kallis. Saksa ASMC pakub Tasmanian Tigeri plaadikandjaid palju soodsamalt. Alates ca 65 eurot tk+saatekulu ca 17 eurot.
EDIT Lisandus veel brittide Viper toodangut Recon Company lehele-alates 50-st eurost+saatekulu.

Tere.

Siin fotol on sinise ringiga märgitud lohud lastud vene 5.45x39 teraspenetraatoriga laskemoonaga 7N6, 25 meetri kauguselt.
Raua pikkus 16 tolli (Kalashnikov), kuuli suudmekiirus keskmiselt 867 meetrit sekundis.

Märkimata lohud on lastud 5.56x45 M855 (SS 109) teraspenetraatoriga moonaga, 25 m kauguselt. Hea võrdlus.

Plaadist läbi ei ole läinud kumbki.

Siin sama plaat lastud 5.56x45 M 855 (green tip) 20 tollise rauaga.
Sinisega märgitud lasud on 5.45x39 (7N6 )
Märkimata lohud on M855 lastud 16 tollise rauaga.
Ilmselget ja mõõdetavat vahet nendel tabamustel ei ole kuigi 20 tollise rauaga peaks kuuli algkiirus ca 100 m/s kiirem olema.

Tabelis vene kaitsetasemed. Venelastel on SVD terassüdamikuga 7.62x54 näidatud kõrgema tasemega kui AK74 5.45x39 7N10.
Seega katsetades SVD ga 7.62 moona saab ka väita 7N10 läbivuse kohta.
Agelin terasplaati on katsetatud SVD-ga (terassüdamikuga moon) ja peab sellele vastu.

SVD 7.62x54 keskmine tabamus on kaks ühes augus, seega peab ka topelttabamuse.
Kalashnikov AK 47 lohkusid plaadi pinnale ei tekitanud, nagu ka Kalashnikov AK74 ei tekitanud lohke. Nii ka vene gost tabelis on need relvad võrdselt samas kastis näidatud, klass 3.

SVD 7.62x54 ja Nato M 80 plaadipinna kahjustused ei erine. Seega on need võrdse jõuga kuigi vene moonal on terassüdamik.

SVD katsega on tõestatud ka AK 74 5.45x39 7N10 tabamuskindlus - see ei lähe sellest plaadist läbi!

AGL kirjutas:SVD katsega on tõestatud ka AK 74 5.45x39 7N10 tabamuskindlus - see ei lähe sellest plaadist läbi!

Tõestatud ei ole veel midagi, mis markeeringuga moona sa PK-s, SVD-s kasutasid?
Millisest 20 tollisest relvast sa selle M855. välja lasid?

Ja isegi Makarov ei löönud läbi..

Aga selle eest, Makarov, joonistab pinnale imeilusa mustri.

Ära muretse madiss, kõik markeeringud olid need mis olema pidid ja ka relvad olid need mis vaja.
Ka katsel osalejad olid igati pädevad (nad tunnevad sind ja ka sina tunned neid).

Aga ega sa ju ometi tõsiselt arva, et pärast seda kui absoluutselt kõik sinu poolt välja toodud arvamised osutusid lihtsalt sodiks, et pärast seda hakkan sinuga siin detailidesse laskuma. Minu silmis on sinu autoriteet "ballistikaeksperdina" null, või isegi paar kriipsu allapoole selle.
See siin vähe tõsisem teema, nalja võime mujal teha.

Mulle meeldib, mida te teete. Õige ettevõtmine. Küsisin ka ennist selle sertifikaadi kohta. Sain ammendava vastuse.

Nüüd tekkis uus küsimus. Tore on vaadata, et erinevad moonatüübid ei läbista seda. Siit ka küsimus. Kuhu see energia kõik läheb? See kuuli kineetiline energia, kui ta sihtmärki tabab? Näiteks vormelid on ehitatud niimoodi, et nina laguneks kokkupõrkel, ehk neelaks energiat, et seda ei peaks tegema piloot. Kas siinkohal ei oleks mõistlik mõelda, et mis kasutajast saab, kui see igat moonatüüpi peab?
Jätkuvalt, mitte, et teid mustata, lihtsalt küsimus.

kuul puruneb ja energia hajub plaadi pinnale, isik saab löögi rindu, tööohutuse seisukohalt on karm lugu, aga see olukord, kus ta seda kannab on kõike muud kui turvaline:)
mida isik täpselt tunneb, on teadmatta, katseid ei julge läbi viia