www.militaar.net

Jutt on tore ja tarbija seisukohalt loogiline.

AGA

Kui kõik lõpetavad 50 sendise elektri tarbimise siis langeb ära ka põhjus, miks elekter 50 senti maksab.

Ehk siis loogika asemel on absurdibörs.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Aug, 2022 19:31

Mitte ainult elektriarvesti taga oleva tarbija sisse ja/või välja lülitamise funktsioon, vaid olemas on ka ühe liini juhtimise süsteem. Ehk siis tarbija paneb paika selle ühe tüüritava liini, mille kontrollimise annab üle võrguoperaatorile.

Faasi kui täpne olla.

Korrigeerin oma teksti: ...vaid olemas on ka ühe ahela välise juhtimise süsteem. Kas see tüüritav ahel on 1F või 3F, see juba eraldi teema. Trummi poolt märgitud FAAS ei ole kindlasti selles kohas õige sõna. Meie kolmefaasilise elektriliitumise korral ei ole ohutustehniliseltki loogiline, et võrguettevõte hakkab omal äranägemisel tarbijatelt elektriarvesti kaudu terviklikult ühte faasi lahti ühendama. Ja kui mind ei usu, siis proovige saada oma liitumiskilbile milles on kõik kolm faasi eraldi 1F-ina (mitte paketnikuna 3-fna) kooskõlastus EE-lt, ja küsige tehnilist vastust miks seda ei saa.
Ja veel: meie võime siin arutada küll, et hakatakse nii või naa prioriteetide kaudu kliente grupitamise alusel tarkvaraliselt juhtima jne, aga ma ise pelgan küll, et kui ikka asi hapuks läheb, siis kriisijuhtimises enam mingite tarkvaraliste juhtimisteenustega aega mängida ei pruugi olla, ja siis nn dispetšer/korrapidaja peab otsused tegema konkreetselt ja kohe. Ja selle tulemuseks võibki olla, et läheb alajaam(ad) tervikuna välja ja siis hakkame klattima kuidas ja kes ja millal tagasi saab..... Et seda jällegi mõista, peab olema kokku puutunud selle kaughaldusega: küllalt on probleeme, kus ei-tea-millistel erinevatel probleemidel arvestitel suisa nädalate kaupa puudub side selle kaughaldajaga. Olen isegi ainult ühe KÜ haldusalas ikka päris mitu korda pidanud tegelema sellega, et ainult mingi ühe kaugema (kaabelduse mõistes) nurga arvestiga on EE-l ühendus, ülejäänud on kadunud. Ossi peal on ilusasti näha häire kauglugemise spektriosas. Ja selle põhjuseks on kõige tavalisemalt üks ärakoolenud kondekaga impulstoite plokike kuskil korteris või mujal. Vahetad selle 5 või 9 või 12 voldise ploki ära ja maja jälle tervikuna taga! Ja niimoodi oli nädalaid enne kui Ericsoni tehnikud kohale jõudsid. Sest sellist tööd olevat palju... Ja kui on vaja sel perioodil arve teha, siis pannakse tuimalt prognoosarve, küll pärast andmepaketi kättesaamist tegeleme. Kui mina oleksin sellises kriisimeeskonnas, siis mina hääletaksin selle poolt, et kriisiolukorras ei hakkataks mängima ja veel hullem arvestama, et kõik need vajalikud 10tuhanded arvestid ikka saavad selle personaalse käsu KOHESELT (mitte mingisuguste järgmiste ei-tea-millal-pakettidega) kätte ja hakkavad seda täitma või kaovad need käsud kuskile netirägastikku ajutiseltki jalutama... Läheb otsekäsuga alajaam välja ja pärast klatime. Seda enam, et see liigne koormus on vaja maha saada kohe, mitte hakata arvutis mängima, et kas ikka "EE-küberrünnak" läks ikka õigete arvestite pihta, milledel ka reaalselt koormus taga oli, või juhtumisi tabas väljalülimiskäsk hoopis neid, kellel hetkel mingit olulist koormust taga polnudki. Mingisse prioriteedigruppi kuulumine või mittekuulumine ei tähenda ju kohe seda, et just selle arvesti just sel hetkel tarkvaraline väljalülitamine vabastab vajaliku puuduoleva võimsuse. Lisaks veel see aspekt, et nt Annelinna või mõne muu kivilinna või eramajaderajooni tuhandete arvestite väljalülitamine ei anna hoopiski soovitud effekti, küll aga näiteks mõne alumiiniumivalutehase või sama keskpingealajaama all istuva Luunja kurgikasvatuse või krst veel mille välja lükkamine....

isakene kirjutas: ↑24 Aug, 2022 17:54

Peeter kirjutas: ↑24 Aug, 2022 17:32 Lisaks on olemas ka lahendus, mille puhul tarbija määrab hinna, millest all pool seade töötab, aga seda etteantud määra ületades lülitub ise välja. St protokollid on olemas ja lahendus elektriarvesti sees on olemas, aga lihtsalt meil siin aktiveerimata. See info oli juba 2013 aastal. 2017 pidi juba rakenduma tunnipõhine arvestus. Sellega tegeles üks Eesti tarkvarafirma. Tellijaks ja partneriks neile oli EE ja Ericson Eesti. Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

Lahendus täiesti olemas ja saadaval. Juhitavad pistikupesad, kilbimoodulid jne. Hinna vaatab apastraat ka ise netist järele.

https://stiigo.com/index.php?page=products

Kasutatavad komponendid on neil mõlemil lahendusel põhimõtteliselt samad aga "otstarbe idee" ja eesmärk on kardinaalselt erinevad, kuigi lõpptulemusena viivad sama lõpptulemuseni - "elektrihinna kõikumiste kadumiseni".

Lihtsustatud erineva loogika seletus tootja/tarbija perspektiivist, (ilma PV tootmiseta):

Tarbija poolt juhitava energiatarbimise kasutamine - Tarbija püüab oma seadmetega saavutada tarbimist madalama hinnaga tundidel hinnasäästuks ja kui lõpuks kõik hakkavad oma tarbimist ajastama, siis kaob ka hinnavahe erinevate tundide vahel, sest on pidevalt stabiilne tarbimine.

Elektritootja/-jaotaja poolt juhitava energia kasutamine - Elektritootja püüab saavutada stabiilset tarbimist, et oleks võimalik optimeerida elektrienergia tootmise stabiilsust tarbitava energia (suuremate tarbijate) juhtimisega.
Lõpptulemusena, kui suuremat energiat tarbivad seadmed suudavad "seadmete vahelise suhtluse võrgu" kaudu, anda elektrijaamale teada oma energiatarbe soovist, siis kaob hinnavahe erinevate tundide vahel kuna elektrijaamad saavad töötada optimaalsel koormusel.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Aug, 2022 16:37 Kes veel ei tea, siis kaugloetavate voolumõõtjate ajastul ei olegi vaja kaubanduskeskuse rubilnikut keerama, vaid see käib arvutist ja kui ettevalmistused on tehtud, siis teatud kriteeriumite järgi jäävad pimedaks täpselt need kohad, mis nimekirja pandud on. Vähemalt nii mulle tundub. Kui täna jääd elektri eest võlgu, siis keegi füüsiliselt sinu peaautomaati liitumiskilbis lülitama ei tulegi, lihtsalt sinu voolumõõtja on ühel hetkel pime ja see pannakse juhtimiskeskusest tööle siis, kui võlg makstud. St Elektrilevi suudab ka distantsilt seda teha.

KOV-ide lõikes elutähtsate tarbijate määramine oli juba paar aastakest tagasi. St põhimõtteliselt peaks need nimekirjad "arvutis" juba olemas olema. Et keegi teeb paugust kõik pimedaks ja hakkab siis näpp suus mõtlema, keda panna ja keda mitte, ei ole usutav.

Prioriteetsete tarbijate nimekiri paistab toimivat, sest selle "staatuse" juurde käib ka see, et plaanilised katkestused kooskõlastatakse sinuga, tavatarbijale saadetakse lihtsalt nädal aega teade ja mingit läbirääkimisruumi sul pole. Ma kogemata kooskõlastan neid.

Kirjutasin, "et kui tekkib eksistensiaalne oht võrgu toimimisele, siis lülitatakse välja alajaamad piirkondade kaupa".
"Eksistensiaalse ohu" all pidasin silmas seda, kui näiteks veremaa katkestab etteteatamata liinid ja äkkitselt kaob sageduse hoidmine.
Kui meie võrgu sagedus väljub lubatud piiridest, siis on vägagi tõenäoline, et riknevad hetkel töös olevad alajaamade trahvod, kõik muud trahvod klientide seadmetes ja töös olevad eraldi kaitsmata elektrimootorid. Ja sellise ahelreaktsiooni ärahoidmiseks pole kellelgi aega hakata "vallavanemaga väljalülitamise plaani" kooskõlastama.

Energiaarvesti kaudu saab välja lülitada just väiksemaid tarbijaid (kodud ja väikeettevõtted), sest suurtarbijate voolu mõõtmine toimub läbi mõõtetrahvode ja nendel saab katkestada elektri alajaama fiidri koormuslüliti väljalülimisega.

Energiajulgeolukuga lõdvalt seotud kaasfoorumlaste individuaalsed lahendused liikusid: viewtopic.php?p=749506#p749506

Palun nendega edaspidi seal teemas jätkata.

OLAVI kirjutas: ↑25 Aug, 2022 9:09

Kasutatavad komponendid on neil mõlemil lahendusel põhimõtteliselt samad aga "otstarbe idee" ja eesmärk on kardinaalselt erinevad, kuigi lõpptulemusena viivad sama lõpptulemuseni - "elektrihinna kõikumiste kadumiseni".

Lihtsustatud erineva loogika seletus tootja/tarbija perspektiivist, (ilma PV tootmiseta):

Tarbija poolt juhitava energiatarbimise kasutamine - Tarbija püüab oma seadmetega saavutada tarbimist madalama hinnaga tundidel hinnasäästuks ja kui lõpuks kõik hakkavad oma tarbimist ajastama, siis kaob ka hinnavahe erinevate tundide vahel, sest on pidevalt stabiilne tarbimine.

Elektritootja/-jaotaja poolt juhitava energia kasutamine - Elektritootja püüab saavutada stabiilset tarbimist, et oleks võimalik optimeerida elektrienergia tootmise stabiilsust tarbitava energia (suuremate tarbijate) juhtimisega.
Lõpptulemusena, kui suuremat energiat tarbivad seadmed suudavad "seadmete vahelise suhtluse võrgu" kaudu, anda elektrijaamale teada oma energiatarbe soovist, siis kaob hinnavahe erinevate tundide vahel kuna elektrijaamad saavad töötada optimaalsel koormusel.

Vat see vajaks nüüd selgitust. Seda sama Smartgrid promo jura aeti juba pea 10 aastat tagasi. Iseenesest on see ju väga tore nutika lahenduse projekt ju! Aga juba siis tekitas see promojutt mitmeid küsimusi. Workshopil patsiga poisid rääkisid õhinaga kuidas tehnika areng ja äpindus arendab juhtimisteenust ja selle jaoks tuleb miljonite eurode eest tarkvara osta. Ja vat siis teeme innovatsiooni: vaske polegi enam vaja investeerida. Investeerime tarkvarasse ja asi OK. Elektri tootjatele-müüjatele see jutt meeldis! Ei peagi reaalsete ehitusprojektidega jahmeradama, edasi piisab ainult virtuaalmaailmast. Ette oli nähtud aastaks 2017 minna tunnipõhisele energitarbimise arvestusele kõigi klientidega ja panna kõik kliendid ostma energiat elektribörsilt. Selleks tuli välja vahetada kõik arvestid, muuta kliendilepingu tingimusi õiguste üleandmise osas ja investeerida tarkvarasse. Samas oli ka finatsistide ettekanne: nemad nägid tunnipõhise energiamüügi tehnilises võimekuses omakorda võimalust orgunnida äri ja osaleda elektribörsis ja teenida sealt kasumit, nagu igalt teiseltki börsilt. Kui meile promoti siis, et süsteem stabiliseerib olukorda ja võimaldab säästa nii tarbijatel kui tootjatel, siis ärimeestele oli kohe selge: süsteem võimaldab samas ka võtta igalt kliendilt täpselt nii palju, kui ta maksta jõuab või tahab (või ka rohkem). Vat seda sama aspekti küsisingi mina selle projekti ühe lõiguga tegelevalt isikult. Ja vastus oligi, et seda ei käsitleta, et eks tulevik näita. Ja mina ütlesin, et see ei saa ju nii olla välja mõeldud ja ellu viidud, et lihtinimene ei saagi omama infot palju siis miski talle maksab, et teha endale selgeks, kas ta saab lastele 18-20 suppi keeta, või peab lastel õhtusööki serveerima öösel kella 3-4 ajal. Üksikud tehnikaentusiastid või nuti-plutihuvilised ei lähe arvesse, küsimus on massilahendustes. Need samad küsimused mis tänaseks on laiemat kajastamist leidnud, et tark pesumasin (või täna inimene ise) jätab pesu pesemata, sest hind oli kas liiga kõrge, või hoopis piirataksegi tarbimist tehniliste meetmetega, sest vaske on jäetud investeerimata ja nüüd peab hoopis see juhtimisahelatesse paigutatud papp koormuse piiramisega kastanid tulest välja tooma? Väljendub selline asi hommikul avastatud mustades trussades pesumasinas jne, teate nüüd juba ise küll. Kusjuures oli äriosameestel sellel workshopil esitatud materialides (st äriplaani koostamisel) koormuskõverad ja hinnakõverad märgitud erinevatele aegadele ööpäeva jooksul- nagu bisnessis ikka, võtame sealt kust võtta annab. Vastus sellele oli lihtne- ette on nähtud, et päevase tarbimise enamuse moodustavad suurtarbijad, kes sõlmivad erikokkulepped mis ei kajastu börsil. Sellest vastusest oli juba siis aru saada, et selle instrumendi abil saab hakata koorima omal äranägemisel neid kliente, kel pole mõju börsile-hinnastamisele . Et süsteem annab (aga ei käsi!) võimaluse hakata tarbijaid koorima stiilis "võta või jäta" ja seda ju finantsistide jutust on ka aru saada. Siis peeti neid minu küsimusi vandenõuteooriateks. Tänaseks see kõik ongi nii läinud. Lõpuks on selgunud isegi, et on paljudel klientidel on rakendatud seda kaalutud keskmist hinda... Asjaga pinnapealselt kursis olevale inimesele tähendas/b see asi lahtiseletatult, et kulutasid küll jah kella vahtides, aga meie võtame ikka kuidas heaks arvame, maja võidab alati.
Mitte keegi ei taha rääkidagi, kes on need Nord Pooli optsioonid meie piirkonna tootmisvõimekustele selle talve kõrge hinnaga elektri müümiseks Nasdaq-i börsil kokku ostnud? Kuskil kohmas keegi EE juhtkonnast isegi korra mingis intervjus, et "aga me ei saa seda odavat "riigielektrit" tootagi, sest meil on pikaajalistele klientidele tootmisvõimsused ära planeeritud". See lause kadus ajakirjandusest ruttu, AGA MIDA SEE LAUSE IKKAGI SIIS TÄHENDAB MEILE, EESTI TARBIJATELE? Viimases Vikerraadio saates pühapäeval tõi Anvar Samost välja kaks mõttekäiku, mis vajaksid samuti kaasa- või edasimõtlemist. (annan edasi vabas vormis oma sõnadega)
* kui elektribörsi volatiivsus on võimalik 0-st 4000 euroni (ja nüüd on juba selle hinnapiiri ülemmäära ka veel tõstetud seoses hinnalae saavutamisega), arvutage ise kuidas tahate seda protsentuaalsust, ja selle hinna kujunemise mehanismi ei ole võimalik arusaadavalt ja kellelegi konkreetselt viitavalt suutelised selgitatama, siis ükski finatsist ei ole valmis rahastama investeeringuid sellise oletusliku või bluffitud äriplaani alusel täiendavate energiatootmisvõimekuste rajamiseks. Ehk selleks loodud instrument (börss) on ise nende paljukõlavate uute tootmisvõimekuste turule tuleku blokeerijaks hoopis? Lisan siia enda ääremärkuse , et ilmselgelt ei käi jutt mingist mikroüksusest, vaid ikka sellisest energiatootmisvõimekusest, mis ka reaalselt olukorda mõjutaks.
* ükski endast lugupidav börss ei lase toimuda niivõrd suuri indeksikõikumisi, sest seab sellega ohtu iseenda usaldusväärsuse, stabiilsuse, turvalisuse ja läbipaistvuse. Kui toimuvad anomaalsed ja põhjendamatud sündmused, siis börss sulgub asjaolude selgumiseni. Nord Poolil sellist asja ei ole ja seda juba korduvalt. Ja korduvalt ei suudeta ka selgitada mismoodi või kelle süül need anomaaliad tekkivad. Millist moodi saab selline börss tagada stabiilsust, usaldusväärsust?

Gaasist: Läti ja Leedu gaasijaamade tõsisemal käimapaneku puhul on reaalne võimalus, et meie piirkonnas tekib gaasidefitsiit. Kuidas peaks see omakorda gaasi hinnale mõjuma, ja kuidas see gaasi hind siis omakorda mõjub sellest toodetud elektri hinnale, eks see selgu elu käigus.

Baltikumi gaasipuudusest kirjutatakse tõesti - https://majandus.postimees.ee/7591141/b ... asisalvega

OLAVI kirjutas: ↑25 Aug, 2022 9:58Energiaarvesti kaudu saab välja lülitada just väiksemaid tarbijaid (kodud ja väikeettevõtted), sest suurtarbijate voolu mõõtmine toimub läbi mõõtetrahvode ja nendel saab katkestada elektri alajaama fiidri koormuslüliti väljalülimisega.

Alajaamas kasutatakse väljuvatel fiidritel kas sulareid või siis harvemal juhul kaitseautomaate.
Keskpinge poolel kasutatakse koormuslüliteid. Juhul kui tarbijal on keskpinge liitumine siis on liitumispunktis koormuslüliti koos sulavkaitsmega. Muidu jah tänapäeval paigaldatavaid koormuslüliteid saab eemalt juhtida.

Täpsustaks, et kui tekib eksistentsiaalne oht siis rakenduvad alajaamas releekaitsmed.
Muidugi õigus on selles, et võrk on pidevalt jälgitav võimaliku ohu korral hakatakse osasid väljalülitama. Vastasel juhul võib kogusüsteem kokku kukkuda ja selle uuesti tööle saamine on pikk ja keerukas protsess.

Aus olla siis energia ja julgeoleku alal toimuv teeb pisut murelikuks mõned Eesti elanikud.
Ma näiteks kardan paari stsenaariumi ja esimene on see, et kõigile gaasi ei jätku ja mis sellega kaasneb.
Üks variant on, et gaasi puudujääk jagatakse kuidagi elanike peale ära igas riigis ja kõik oleks muidu hästi kui vaid hind oleks meile vastuvõetav.
Saksamaa ja Eesti vahel on päris karm keskmise palga erinevus ja seega kui Sakslane suudab selle eest maksta, siis meie ei suuda ka siis kui ainult kütmise nimel terve talv töötada.
Ei pea vist lisama, et see viib kosmilisse kõrgusesse ka teiste energiakandjate hinnad, kuna vaevalt meil õnnestub nüüd, kui kõik on kuulutanud, et meil on vaba turg ja nüüd siis teeb peaminister otsuse, et me hakkame hinnatõusu ohjeldamiseks piirama puidu ja elektri väljamüüki...
Kas meil lastaksegi sellist otsust teha?

Teine murekoht on, et Sakslastel on ilmselgelt oma huvid esikohal ja neil on väga tõsine tööstus mis toorainet vajab ning on saadetud välja erinevaid signaale, et nad on nõus päris kaugele minema et seda püsti hoida.
Näiteks teise gaasitoru avamine, Ukrainale abi andmise pidurdamine ja muidugi oma sõjaväe kasutamine liitlaste kaitseks.

Kui nüüd selgub talvel, et nad on nõus oma majanduse nimel ohverdama 44 miljonise rahva, siis mina isiklikult olen väga mures, et 1,2 miljoni pärast see kuidagi teisiti on.

Peeter kirjutas: ↑25 Aug, 2022 11:11

OLAVI kirjutas: ↑25 Aug, 2022 9:09

Kasutatavad komponendid on neil mõlemil lahendusel põhimõtteliselt samad aga "otstarbe idee" ja eesmärk on kardinaalselt erinevad, kuigi lõpptulemusena viivad sama lõpptulemuseni - "elektrihinna kõikumiste kadumiseni".

Lihtsustatud erineva loogika seletus tootja/tarbija perspektiivist, (ilma PV tootmiseta):

Tarbija poolt juhitava energiatarbimise kasutamine - Tarbija püüab oma seadmetega saavutada tarbimist madalama hinnaga tundidel hinnasäästuks ja kui lõpuks kõik hakkavad oma tarbimist ajastama, siis kaob ka hinnavahe erinevate tundide vahel, sest on pidevalt stabiilne tarbimine.

Elektritootja/-jaotaja poolt juhitava energia kasutamine - Elektritootja püüab saavutada stabiilset tarbimist, et oleks võimalik optimeerida elektrienergia tootmise stabiilsust tarbitava energia (suuremate tarbijate) juhtimisega.
Lõpptulemusena, kui suuremat energiat tarbivad seadmed suudavad "seadmete vahelise suhtluse võrgu" kaudu, anda elektrijaamale teada oma energiatarbe soovist, siis kaob hinnavahe erinevate tundide vahel kuna elektrijaamad saavad töötada optimaalsel koormusel.

Vat see vajaks nüüd selgitust. ....

.... Gaasist: Läti ja Leedu gaasijaamade tõsisemal käimapaneku puhul on reaalne võimalus, et meie piirkonnas tekib gaasidefitsiit. Kuidas peaks see omakorda gaasi hinnale mõjuma, ja kuidas see gaasi hind siis omakorda mõjub sellest toodetud elektri hinnale, eks see selgu elu käigus.

Võeti eeskujuks juba ammu Saksas toimiv süsteem, kus erakliendil saab olla 3 elektriarvestit aga taheti seda süsteemi teha arvutiga juhitavaks ning kahepoolse infoliikumisega.
Saksa kodutarbija üheaegselt kasutatavad võimalikud arvestid:
1 arvesti - tavaline tarbimine võrgust,

2 arvesti - omatoodetud PV elektri müük võrku, selle pealt arvestati müüjale toetusi (ja võimaldas osavatel 1 arvestist ostetud energiat läbi trahvo kallima hinnaga võrku tagasi müüa),

3 arvesti - millega mõõdetakse, energiafirma poolt paigaldatud ja juhitud mooduli kaudu, salvestavaid või tsükliliselt kasutatavaid elektriseadmeid.
Selle arvesti poolt tarbitav elekter oli oluliselt odavam või suisa tasuta ajal kui võrgus jäi energiat üle.
Selle arvesti taha ühendatakse boilerid, soojuspumbad, basseinikütted, põrandakütted jne.
(Ka meil müüdavatel EU nõuetekohastel (maa)soojuspumpadel on võimalik ühendada kahte toitesisendit ja emaplaadil olemas pesa relee kontaktide ühendamiseks. Kusjuures Eestikeelses kasutusjuhendis pole seda kirjeldatud aga kui uurida Saksa keelset paigaldusjuhendit ning seadme emaplaati on kõik näha. Seadmete galvaanilise lahtisidestamise pärast kasutatakse releed, mitte andmesidestust ja oma maasoojuspumbal olen seda juhtimisvõimalust juba aastaid kasutanud.)

Meil soovitakse sama süsteem ehitada kasutades moodsat arvutivõrku, erinevate nutilahenduste abil ja edaspidi müüa sellise süsteemi rakendamise tarkust teistele riikidele.
Kusjuures selle süsteemi arendamise ja kasutuselevõtu maksumuse "suur hinnanumber" on plaanis läbi võrgutasutõusu tavatarbijate tasuda jätta, kuna võrgutasud on meil ju Konkurentsiameti poolt kinnitatud ja kulupõhised.

Gaasist Eestis hetkel.
Enne käesoleva kvartali lõppu teatati suurematele gaasitarbijatele, et nad peavad oma selleks kvartaliks broneeritud ja juba kinnimakstud gaasikogused ära kasutama, muidu jäävad ilma nii broneeritud gaasist kui ka ettemakstud rahast. Ja nii käivitatigi gaasikatlad, kuu lõpuni.

kordus

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Aug, 2022 16:10 Korrigeerin oma teksti: ...vaid olemas on ka ühe ahela välise juhtimise süsteem. Kas see tüüritav ahel on 1F või 3F, see juba eraldi teema. Trummi poolt märgitud FAAS ei ole kindlasti selles kohas õige sõna. Meie kolmefaasilise elektriliitumise korral ei ole ohutustehniliseltki loogiline, et võrguettevõte hakkab omal äranägemisel tarbijatelt elektriarvesti kaudu terviklikult ühte faasi lahti ühendama. Ja kui mind ei usu, siis proovige saada oma liitumiskilbile milles on kõik kolm faasi eraldi 1F-ina (mitte paketnikuna 3-fna) kooskõlastus EE-lt, ja küsige tehnilist vastust miks seda ei saa.

Muud moodi see "juhtimine" olla ju ei saa.
See eeldab kõik, et sul pole majas tegelikult kolmefaasilisi tarbijaid, sest ühe faasi kadumine (sest sellel faasil on boiler ja parasjagu nordpool on laes)
teeb kolmefaasiliste tarbijatega imelisi asju.

Mismoodi faasi kaupa juhitakse, ma eespool kirjutasin -peale liitumiskilpi on veel üks kilp, kus näiteks automaadid on juba faasikaupa eraldi.
Muidugi on hea tava koormata faase võrdselt, mitte nii, et panen suured tarbijad kõik ühe faasi alla (sest siis on lahe nordpooli spottida), tulemuseks võib olla antud faasi pinge langus mitte ainult sinu majas, vaid ka kogu külas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Aug, 2022 16:10 ...
(jälle see sama faasijutt)

Stop-stop-stop! Mitu korda peab ütlema, ei ole eraldi ühe faasi põhist välja lülitamist! Aitab juba, rappa lähed. Tehnilises lahenduses oli arvesti kaudu ühe KOORMUSAHELA, mitte FAASI! Mitu korda peab ütlema! Faasipõhist väljalülitamist ei ole ette nähtud ohutustehnika nõuete pärast ja punkt! EE ei tee ega tegele oma liitumiskilbis sellise asjaga . Kui sinu oma edasine elektripaigaldis sellist faasikaupa kommuteerimist võimaldab ja samas vastab ka elektripaigaldisele kehtestatud nõuetel, siis on see juba sinu kui elektripaigaldise haldaja asi, aga EE oma liitumiskilbis selle asjaga nagu faasikaupa kommuteerimine ei tegele. Lihtsalt selle pärast, et tal ei ole infot millised tarbijad millisel kujul ja kuidas võivad kliendi elektripaigaldises selle elektripaigaldise koostaja või haldaja poolt ühendatud olla. Punkt. Jutt käis eraldi tüüritavast lisaahelast. Punkt.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Aug, 2022 16:10

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Aug, 2022 16:10 Korrigeerin oma teksti: ...vaid olemas on ka ühe ahela välise juhtimise süsteem. Kas see tüüritav ahel on 1F või 3F, see juba eraldi teema. Trummi poolt märgitud FAAS ei ole kindlasti selles kohas õige sõna. Meie kolmefaasilise elektriliitumise korral ei ole ohutustehniliseltki loogiline, et võrguettevõte hakkab omal äranägemisel tarbijatelt elektriarvesti kaudu terviklikult ühte faasi lahti ühendama. Ja kui mind ei usu, siis proovige saada oma liitumiskilbile milles on kõik kolm faasi eraldi 1F-ina (mitte paketnikuna 3-fna) kooskõlastus EE-lt, ja küsige tehnilist vastust miks seda ei saa.

Muud moodi see "juhtimine" olla ju ei saa. ...

Saab küll.
Soojapumpa tuleb kliendi kahest eraldi voolumõõtjatest (Saksas), 2 eraldi 5 soonelist kaablit ja võrguettevõtja poolt plommitud seadmes on relee, mille kontaktid juhivad soojuspumba tööd.
Kasutaja saab valida, et kumma voolumõõtja poolt mõõdetud ja millise hinnaga elektrit tahab saada oma elamise kütmiseks.
Kui ikka sooja vett on vaja ajal, kui odavat elektrit ei anta, siis saab lülitada kalli elektri peale.
Meil tahetakse seda teha digitaalselt juhitavaks ja ühe voolumõõtja ning "targa maja lahenduste" kaudu.

Trumm: Muud moodi see "juhtimine" olla ju ei saa. ...


Olavi jõudis juba ette.
Variant 1) Elektriarvesti sees istub veel üks lisa relee, täpselt samasugune, nagu seegi relee, mis kogu arvesti tarbijapoolse osa välja lülitab. Väliselt pole mingit erinevust. (Mul ei ole hetkel infot, kas see relee on juba meie arvestites tehases paigaldatud või on ainult tühi koht plaadil).
Variant2) Elektriarvestist tuleb välja üks juhe, mis tüürib voolumõõtja väljundisse paigaldatud kontaktorit. Ahelad plommitud loomulikult. Selle kontaktori väljund (nii 1F kui 3F, võta kuidas tahad) ongi eraldi kaughalduri poolt tüüritavad.
Selles dokumentatsioonis, mida mina nägin, oli plokkskeemis joonistatud lihtsalt eraldi joon, sellest polnud võimalik aru saada kumma variandiga on tegemist.