www.militaar.net

Jah. Ma ei aktsepteeri kui mu internetipakkuja otsustab kuuks ajaks remonti minna ja neti välja lükata, miks peaks elektriga teisiti olema?

Ei ole vaja nõuda just investeeringut salvestusse. Vaja on nõuda, et N% ajast oleks M% tootja nominaalvõimsusest saadaval (näiteks 60% ajast 60% nominaalvõimsusest). Seda sõltumata tootmisviisist. Kas seda tagatakse salvestuse või tellitava võimsusega, ei oleks enam nii oluline. See tagaks mittejuhitava elektritootmise ausa hinnastamise. Aeg hakata aru saama, et ebastabiilne roheenergia on oluliselt kallim, kui rohelised väita püüavad. Kallim just oluliselt suuremate nõuete tõttu võrgule (päikesejaam näiteks surub ~80% oma toodangust võrku ~20% ajavahemikul - aasta peale taandatult).
Põlevkivile paneme arbitraalse hinnaga CO2 maksu peale aga roheelektri täiesti selgelt mõõdetava lisakulu osas on suu vett täis?

2korda2 kirjutas: ↑17 Okt, 2022 21:29 Ei ole vaja nõuda just investeeringut salvestusse. Vaja on nõuda, et N% ajast oleks M% tootja nominaalvõimsusest saadaval (näiteks 60% ajast 60% nominaalvõimsusest). Seda sõltumata tootmisviisist. Kas seda tagatakse salvestuse või tellitava võimsusega, ei oleks enam nii oluline. See tagaks mittejuhitava elektritootmise ausa hinnastamise. Aeg hakata aru saama, et ebastabiilne roheenergia on oluliselt kallim, kui rohelised väita püüavad. Kallim just oluliselt suuremate nõuete tõttu võrgule (päikesejaam näiteks surub ~80% oma toodangust võrku ~20% ajavahemikul - aasta peale taandatult).
Põlevkivile paneme arbitraalse hinnaga CO2 maksu peale aga roheelektri täiesti selgelt mõõdetava lisakulu osas on suu vett täis?

Asi pole sugugi nii lihtne kui alul võib paista.
Kui panna paneelimeestele nõue, et müüa ka öösel elektrit, siis võivad paneelimehed seljad kokku panna ning osta juhitava elektri tootjatelt öised tootmisfutuurid ette ära ja müüa seda öösel tarbijatele.
Elekter on nagu muud energialiigid tootjatebörsil kaubeldav kuigi lõppkasutajal puuduvad võimalused hinna kujunemises kaasa rääkida.

Need juhitavad jaamad või nende tootmisüksused vast kõik korraga remondis või hoolduses pole erinevalt päikesepaneelidest koostatud tootmisüksustest , millised täies üksmeeles pimedas mitte üht W elektrit ei tooda .
Elektri tootmine peab olema hajutatud nii piirkonniti kui ka tootmisviiside järgi ning ühelgi tootmisviisil ei tohi olla riigi poolset rahalist tuge .

Olavi,
nüüd palun selgita, kus probleem on?
Hetkel on probleem, et roheenergia ebastabiilsus ei ole hinnastatud. Kui roheenergia peab ostma endale stabiliseeriva reservi, siis on roheenergia õiglaselt hinnastatud. Kas pannakse endale ise akud juurde (selleks peab muide elektrituru seadust muutma, kehtiv regulatsioon seda ei võimalda - mu oma naine kirjutab nüüd ühe tootjate ühenduse tellimusel uut eelnõud kokku) või lüüakse kampa mõne tellitava võimsusega tootjaga või ostetakse tellitavat võimsust turult, pole oluline.

Taaniel Tina kirjutas: ↑17 Okt, 2022 12:48 Aga mis siin vaielda, parem arvutame.
1 tonnist põlevkivist saab suurusjärgus 850 kWh elektrit.
Küsimus on palju põlevkivi maksab.
Kui võtta aluseks killustiku hind, siis Väo Paas müüb fraktsioneeritud killustikku hinnaga 14 €/tonn.
Sellise hinna juures oleks elektri kWh hind 14/850*100=1,64 s/kWh.

Tegelikult ma ei usu, et põlevkivi hind on sama omad, kui killustikul, pigem kallim. Kuna tööd on selle saamiseks rohkem ja põlevkivi on kergem kui killustik.
Näiteks aastal 2015 ostis VKG põlevkivi EE-lt hinnaga 31,74 €/tonn. Sellise hinna juures tuleks elektri hinnaks 3,73 s/kWh.

Edasi võivad kõik ise arvutada ja oletada, kas 3 s/kWh on võimalik või mitte.

Lisan juurde, et see on ainult põlevkivi osa elektri hinnast. Kõik muud tegevuskulud ja maksud lisanduksid sinna juurde.

Ämber.

Enefit 280.

Põlevkiviõli mille kaasprodukt on elekter. Kõige optimaalsem põlevkivi kasutus. Kalkullid sellepõhjal ringi.

Tänan tähelepanu eest.

https://www.err.ee/1608754609/eestisse- ... 35-aastaks
Kahtlustan, et isegi hiljem kuna

Kui küsida Eesti võrgu suuruse mõttes, ei ole välja valitud konkreetset reaktorit, aga käib debatt sellisest reaktorist, mis maailmas esimene rajatakse aastal 2028," ütles Michal.

Järeleproovimata tehnoloogia. Positiivsema poole pealt

Kuni neljast moodulreaktorist koosneva jaama koguvõimsus võiks olla 1200 megavatti.

Töörühm lähtub seisukohast, et Eesti loobub 2030. aastal elektri tootmisel põlevkivist ja Narva elektrijaamade tööiga ammendub. Vaid päikese- ja tuulenergiast elektritootmiseks ei piisa, mistõttu on vaja uusi juhitavaid tootmisvõimsusi ehk elektrijaama.

Hakkab ka meie valitsusametnike kõvavõitu peadesse midagi kohale jõudma?

Aruande järgi rajaksid tuumajaama erainvestorid. Fermi Energia on juba mitu aastat teinud ettevalmistusi tuumajaama ehitamiseks Eestisse.

Vahearuande järgi läheks nende projekt koos võrguehitusega maksma ligi kaks miljardit eurot.

"Hinnanguliselt on ta natuke üle miljardi koos omaniku kuludega. Elektri hind tänasest universaalteenusest peaks tulema kindlasti üle kahe korra soodsam. Milline ta tegelikult saab olema, me saame nendest pakkumiskutsetest teada ja peame ka arvestama, et 2028. aastaks, kui me võib-olla ehitusse jõuame, millised saavad olema selleks ajaks toormete hinnad, millised intressimäärad, millised tööjõuhinnad," rääkis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.

Pisut ka võimalikust hinnast juttu.

Gideonic kirjutas: ↑05 Okt, 2022 13:02 Vau, kui see asi läbi surutakse tekib mul väikene lootus Saksaamaa osas! (see on küll analoogiline sellega kui alkohoolik tavapärase nädalase tsükli asemel vaid 3 päeva jõi, aga progress seegi!).

https://twitter.com/c_lindner/status/15 ... 1878329344

Nimelt räägib saksa majandusminister Christian Lindner, et mitte ainult ei peaks kolme tuumajaama tööle jätma vaid panema tööle ka 2 detsembris suletut (kokku 5). Vähemalt ühel on kütusevaru aastaseks opereerimiseks kohe olemas.

Tundub et kõigi kolme hetkel töös oleva tuumajaama lahtijätmine on otsustatud:

https://www.dw.com/en/germany-extends-l ... a-63466196

Ülejäänud kahe taasavamine (millele majandusminister kutsus) on veel ebaselge.

Ämber.

Enefit 280.

Põlevkiviõli mille kaasprodukt on elekter. Kõige optimaalsem põlevkivi kasutus. Kalkullid sellepõhjal ringi.

Elekter on siin kaasprodukt, mis aitab põlevkiviõli hinda alla viia ja vähendab keskkonnamõju ning kadusid.

1 tonnist põlevkivivst saab:
a. 850 kWh elektrit
b. 125 kg õli ja 35 m³ gaasi. Õli läheb müüki ja gaas katlasse elektri tootmiseks.

Netist leidsin, et selle gaasi kütteväärtus on ~12,8 kWh/m³, seega 35 m³ gaasi sisaldab energiat 35x12,8=448 kWh. Põletades seda katlas, et saada auru ja sellest elektrit, siis kasutegur elektri tootmisel on ikka sinna 35%, ehk me saame sealt kätte mingi 156 kWh elektrit.

All olevas dokumendis või uurimustöös on märgitus, et gaasi hind elektrijaamale on 7,73 €/MWh (aastast 2015 - ei usu, et hetkel ka see nii odav on, aga las olla.)

chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://energiatalgud.ee/sites/default/ ... 022014.pdf

Tootes sellest gaasist elektrit kasuteguriga 35% saame 7,73/35% = 22,1 €/MWh ehk 2,2 s/kWh.

Selle baasil saab öelda, et ENEFIT 280 baasil gaasist toodetud elektri hind on 2,2 s/kWh, millele ikkagi lisanduvad üldkulud, elektrijaama amortisatsioon jne.

Ehk siis, teoreetiliselt oleks võimalik odavamalt elektrit toota, aga põlevkivi kulu oleks 5,5X suurem. Kuidas see selle keskkonnahoiuga kokku käib?????
Ja seda 3 s/kWh nad ikkagi kätte ei saa.

PS. Mingi osa energiat lahkub protsessist ka suitsugaasidega. See juhitakse jääksoojuskatlasse, kus sellest ka toodetakse auru ja elektrit, aga mis selle hulk on, seda ei osak ma hinnata. Ja hetkel ei leidnud ka kuskilt sellist infot.

2korda2 kirjutas: ↑17 Okt, 2022 22:55 Olavi,
nüüd palun selgita, kus probleem on?
Hetkel on probleem, et roheenergia ebastabiilsus ei ole hinnastatud. Kui roheenergia peab ostma endale stabiliseeriva reservi, siis on roheenergia õiglaselt hinnastatud. Kas pannakse endale ise akud juurde (selleks peab muide elektrituru seadust muutma, kehtiv regulatsioon seda ei võimalda - mu oma naine kirjutab nüüd ühe tootjate ühenduse tellimusel uut eelnõud kokku) või lüüakse kampa mõne tellitava võimsusega tootjaga või ostetakse tellitavat võimsust turult, pole oluline.

Kui hakata rohelist elektrit õiglaselt hinnastama (st lisada sinna stabiliseerimine) ja kaotada senised toetused, siis kaob ka müüt "odavast elektrist".
Tegelikult on asi hullemgi, see roheelekter kätkeb endas lisakulu neile, kes peavad võrgu sagedust hoidma.
Seni, kuni selle osakaal on vähetähtis, annab seda (poliitiliselt) kuidagi riikliku elektritootja kraesse määrida, aga mida suuremaks see osakaal kasvab, seda suuremaks muutub ka probleem. Ühel hetkel kasvab see lahendamatu suuruseni.

Gideonic kirjutas: ↑18 Okt, 2022 8:22 Tundub et kõigi kolme hetkel töös oleva tuumajaama lahtijätmine on otsustatud:

https://www.dw.com/en/germany-extends-l ... a-63466196

Ülejäänud kahe taasavamine (millele majandusminister kutsus) on veel ebaselge.

Eesti keeles ka:
https://www.err.ee/1608754774/ametlik-s ... ama-eluiga

Tundub et lahti jäetaks muidugi ainult aprillini Siis arvatavasti tehakse roheliste poolt asi ruttu ära, ennem kui jälle talv käes ja rahvas ikalduse tõsidusest aru hakkab saama.

Germany's nuclear phase-out
German Environment Minister Steffi Lemke promised that Germany would stick to its nuclear phase-out by the end of April 2023.

"There will be no extensions and no new fuel rods," said the Greens' politician on Twitter following Scholz's announcement.

Kurb et need saksa rohelised ikka sellised usuhullud on. Muudes teemades (nagu näiteks Ukraina) tunduvad juba täitsa mõistlikud

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Okt, 2022 8:33

2korda2 kirjutas: ↑17 Okt, 2022 22:55 Olavi,
nüüd palun selgita, kus probleem on?
Hetkel on probleem, et roheenergia ebastabiilsus ei ole hinnastatud. Kui roheenergia peab ostma endale stabiliseeriva reservi, siis on roheenergia õiglaselt hinnastatud. Kas pannakse endale ise akud juurde (selleks peab muide elektrituru seadust muutma, kehtiv regulatsioon seda ei võimalda - mu oma naine kirjutab nüüd ühe tootjate ühenduse tellimusel uut eelnõud kokku) või lüüakse kampa mõne tellitava võimsusega tootjaga või ostetakse tellitavat võimsust turult, pole oluline.

Kui hakata rohelist elektrit õiglaselt hinnastama (st lisada sinna stabiliseerimine) ja kaotada senised toetused, siis kaob ka müüt "odavast elektrist".
Tegelikult on asi hullemgi, see roheelekter kätkeb endas lisakulu neile, kes peavad võrgu sagedust hoidma.
Seni, kuni selle osakaal on vähetähtis, annab seda (poliitiliselt) kuidagi riikliku elektritootja kraesse määrida, aga mida suuremaks see osakaal kasvab, seda suuremaks muutub ka probleem. Ühel hetkel kasvab see lahendamatu suuruseni.

"Probleem" on selles, et tavalise kodaniku senine elukogemus ei luba veel tunnistada "energia õiglasest hinnastamisest" tulenevaid tulevasi muutusi meie regiooni energiaturul ja sellega ei oska tarbijad arvestada.

(Veel suvelgi irvitati avalikult "akende toppimise" ja muu elamiskulusid vähendava energiasäästu teemal aga täna anti raadios teada, et edaspidi võivad teatrikülastajad saalis oma kasukaid kanda, sest teatri ruumid on edaspidi jahedad.)

Näiteks eile said esimesed paneeliomanikud/mikrotootjad kätte teated, et nende poolt võrku müüdud elektri müügimarginal tõuseb mõnel juhul isegi üle 4000%.

Miks ikkagi börsihind ei sobiks juhitamatut tootmist reguleerima?
Ilusal päikeselisel suvepäeval 7 ja külmal tuulevaiksel talveööl ongi 700 EUR MWh näiteks.
Kõigile börsihinna soovijatele.
Kes kindlust tahab, ostab rajatavast tuumajaamast 10 või 20 aastaks elektri ette. Soomes ju nii toimub ja kõik on rahul.

Sest sedasi ei oleks elektrivõrku. Elektri puudujäägi puhul kukub kõik kokku ja selle jama käimaajamine võtab päris pika aja. Samas pöörlevat massi(inerts) omavad jaamad ei ole rentaablid selle rohelise kraami kõrval. Sestap ei tohiks võrku lubada tootjaid mis ei suuda oma tootmistvõimsust pidevalt tagada.

No olgu, jätame taastuva juurdearendamise hetkeks kõrvale. Elektriturg on EL aluslepingutega avatud.
Suvel Soome "sõidab hinnaga sisse" ikkagi oma varem valmisehitatud tuumajaamadega.
Talvel aga laiutab käsi, ei jätku omalegi elektrit.
Kuidagi oleks vaja EL tasemel baasvõimsus vabaturust lahutada.