Kertši sild 8.10.2022 ja hiljem

[Kriku]

See on väga tubli, aga Dr.Sci on meil siin siiski jätkuvalt juhtiv sillaekspert ja teda tasub kuulata.

Vastan: Ma ei kirjutanud silla tänasest/homsest päevast. Olen nõus kõigega, mis siin kirjas on olnud.
Kirjutasin võimalikest tuleviku arengutest. Mida toovad ( või ei too) sügistormid, mis on tollel merealal eriti võimsad. Katkestatakse isegi laevaühendused. Aastaid on nii olnud. Ja 2 eelmist silda samas piirkonnas on just tormidega ära vajunud, "ujunud".
Seega jälgime, mis juhtuma hakkab ... Või ei hakka.

2019. aastast saadik on sügistorme juba päris mitu korda olnud.

[Peeter]

See on väga tubli, aga Dr.Sci on meil siin siiski jätkuvalt juhtiv sillaekspert ja teda tasub kuulata.

Vastan: Ma ei kirjutanud silla tänasest/homsest päevast. Olen nõus kõigega, mis siin kirjas on olnud.
Kirjutasin võimalikest tuleviku arengutest. Mida toovad ( või ei too) sügistormid, mis on tollel merealal eriti võimsad. Katkestatakse isegi laevaühendused. Aastaid on nii olnud. Ja 2 eelmist silda samas piirkonnas on just tormidega ära vajunud, "ujunud".
Seega jälgime, mis juhtuma hakkab ... Või ei hakka.

2019. aastast saadik on sügistorme juba päris mitu korda olnud.

Eks Kunksmoor pidas silmas rohkem ikka seda, et ka siin teemas on juba läbi jooksnud info, et sündmuse keskmes fikseeriti mingi päris korralik maavärinalaadne mitmemagnituudine litakas.Kui palju see tõele vastab, ei seda me siin tea, aga 6-7 km kaugusel Kertšis majad kõikusid. Ja ammugi siis seda keegi ju veel ei tea kas ja kui palju ja millistel tugipostidel sai kannatada tugipostide alune vundament, täpsemalt siis kas ja kui palju need sügavale puuritud piigid kannatada said. Kui mõni post peaks ujuma pääsema, siis võib see kogu sillakese laiali raputada selles lõigus. Midagi ju kuskilt kuhugile on ju tõmbamised toimunud, mitu posti eemalt on ju juba silla pealisehitise riiglitelt maha tõmmanud. Kas toimunu on jääv, või oli lihtsalt lainetus, seda selgitavad juba geodeedid.

[Peeter]

Veel üks pilt raudteelt

https://twitter.com/nexta_tv/status/1579081695546183681

Kui nüüd seda pilti vaadata, siis paremalt esimes vaguni kaugem rattapaar, see mahajooksnud, on justnimelt silla tugiposti peal, nn. talade liitekohal. Ka vasakul teel on pea samas kohas näha külgsuunaline nihkumine, jõnksuke on sees. Kas ka vertikaalis, seda pole siit võimalik öelda. Parempoolsel teel on selle pildi ulatuses näha oleval rööpal ilmselge allapoole laine sees, mis klapib silla alt põlemiskohast fikseeritud läbivajumisega. Vähemalt selle tee alt tundub, et silla tala on tule käes kõveraks läbi vajunud. Sillalusel turvakaamera salvestusel on näha, et peale põhipauku toimub justkui sillaposti peal, seal talade vahealal kõrge temperatuuriga põlemisprotsess, mida ühel versioonil kommenteerib hääl: tundub justkui oleks seal veel teine lõhkekeha. https://twitter.com/Osinttechnical/stat ... DTzifv_3Lw (See oli ka siin juba, 3.ndal lehel)

[Jyrinaut]

Palun võtta järgnevat kui „tugitoolikindrali“ analüüsi. Minu sõjaline taust piirneb ajateenistusega . Kuid oma töö tõttu pean vastaspoole skeeme lahendama ja nägema puude taga metsa.

V lasi silla, ehk false flag op.

Võimalik ettekääne eskaleerimiseks ja minna üle sõja-opilt terrorismivastaseks sõjaks (vahendite ja massi mobiliseerimisel on värskem/kaalukam argument). Kuid tegelikult on ikka tegemist sama tagumiku teise kannikaga.

Samuti saab kasutada ettekäändena, et viia läbi need raketirünnakud, mis ka tehti. Eesmärk – vastupanu ja lääne moraali murdmine (et lääs tunneks „saaks see ükskord läbi“ ja hakkaks U-d moosima alla andma). Psyops? Rakette võiks ka niisama lasta, selleks ei pea oma silda lõhkuma, aga kui on võimalik selle päästiku süü panna U-le on V-l kasud sees.

Miks oli turvaline oma sild lasta? U põhirõhk on praegu teisest suunast. Krimm pole U-le soodsas löögiulatuses, et minna nii konkreetselt koos jalaväega nagu praegu näeme ida suunal. Oli piisavalt aega, et kalkuleerida löögi võimsus, et asi oleks parandatav ning aegsasti valmistada ette rekonstrueerimiseks vajalik.

Video koha pealt veel tähelepanekuid:

• Rong seisab plahvatuse ajal - Kuna V kontrollib alasid mõlemal pool, on neil oluliselt lihtsam korraldada sellist akti, mida me nägime. U tingimused selleks on minu hinnangul keerulised. Kui, siis ainult mõni iseseisev U-meelne punt (ei välista venelasi), kes suutis sellisel tasemel midagi ellu viia.

• Kamikazest rekkajuht - Ei saa välistada U poolset tankisti kasutamist (eesmärk pühitseb abinõu) või mõnda tehnilist lahendust (püsikiirus, juhiabisüsteemid, saateauto juhi üleskorjamiseks). Kuid V teatavasti ei hooli omadest.

• Kaaderhaaval vaadates tuleb hele sähvatus enne plahvatust – Kas auto plahvatas ise või oli see sihtmärk?

Kui lähitulevikus sillal transiit taastub, siis võtaks Krimmi silla paugu kokku järgmiselt. Tehti pauk aga piisavalt lahja, et liigseid kahjustusi ei tee, seega moona veame edasi; Liiguti uude faasi ning saab kasutada rohkem ressurssi ja hävitada rohkem; Mida rohkem hävitust ja paanikat, seda rohkem tahab lääs sõja lõppu. Kui sild tõesti jääb kasutusest välja, siis kas pandi kalkulliga mööda või oli U selle taga.

Põhimõtteliselt sarnaselt eeltooduga saab käsitleda ka NS 1 ja 2 plahvatusi ja ka tänast Bornholmi elektrikatkestust (kas see põhjus on kinnitust saanud, ei tea). Mis teenivad kõik ühte ja sama eesmärki läänele – teeme mis vaja, et saada lääs survestama sõja lõppu.

Kas tuumanupu näppimine oleks ka V huvides? Minu hinnangul võimalik, aga ebatõenäoline.
Kas „terrorismivastane sõda“ annab piisava vabanduse, et seda nuppu kasutada? Selle kasutamine tooks kaasa NATO lubatud reageerimise (ei maksa kõike suure suuga lubada, isegi kui oled valmis). Võimalik liitlaste vastukäik võib tekitada neile soovitud casus belli, et minna veel üle järgmistele tasanditele. Kas neil selleks ka ressurssi jätkub, see on muidugi iseasi küsimus. Ma ei usu, et ühe strateegia osana on V-l olnud see, et näidata ennast nõrgana ja siis kui päris asi käes võtame asja tõsiselt. Aga ajaloo huvides oleks huvitav see siin ääremärkusena kirja panna.

P.S. ei olnud aega piisavalt toimetada, aga loodan et on piisvalt loetav.

[Kilo Tango]

...

V lasi silla, ehk false flag op.
...

1. Absurdne idee. Tegemist on selleks liiga suure sihtmärgiga ja liiga suure negatiivse mõjuga tulemusega. Umbes sama tobe idee, kui endal jalg kirvega otsast lüüa, et ennast korralikult vihaseks ajada.
2. Ei TOHI lasta endale kõhu alla pugeda seda "Venemaa mängib mingit eriti kavalat malemängu" mõtteviisi
3. Ketrtši silla kohta on omaette teema (ehkki IMHO oleks võinud selle kolida "Venemaal plahvatab ja põleb" teemasse). viewtopic.php?t=52020

[Kriku]

Kertši sild ei ole Venemaa.

[Dr.Sci]

Kuna on tööpäev siis hetkel teen lühidalt.
- eeltoodud rööpad on jah kõverad tsipa, tõenäoliselt tulekahjust. Tala enda kõverusse väga ei usu, aga kui ongi natuke, ajavad natuke paksema ballastikihi sinna.
- Sammastest.Uuringud muidugi tehakse (juba käivad). Mingit ohtu praeguste piltide järgi sammastele väga ei usu. Vajadusel (kui midagi kahtlast leitakse), piiratakse sillale lubatava koormuse suurust. Raudteesilla sambad on üldse eraldi, nendega ei juhtunud midagi.
- Küsimus autosilla natuke kaugemas osas toimunud katkestuse kohta... enda arust juba seletasin. Proovin siis natuke pikemalt. Igasugune muutuva temperatuuri mõjualas olev objekt muudab oma mõõtmeid. Pikad sillatalad veel eriti, seepärast tehakse sildade otstesse ja ka vahepealsetesse lõikudesse deformatsioonivuugid ning sammastele, mis tahaks tegelikult oma kohhal olla - pannakse talade alla tugiosad mille peal tala saab pikisuunas (mõnikord ka ristisuunas) liikuda. Ja mitte kõikidele sammastele, mõne samba peal tuleb tala ka ära fikseerida. Tõenäoliselt oli just sellel sambal kus katkemine toimus, talade vaheline vuuk ja liikuv tugiosa ja plahvatuskoha poolne sektsioon tõmmati sellelt ära sest ka järgmisel sambal oli ilmselt liikuv tugiosa. Kas selle tõmbamisega ka sammas ise liikus - tõenäoliselt mitte. Nende tugiosade liikumine peab olema võimalik ka siis kui sillal on oluliselt suurem koormus ja hõõrdejõud mis liikumisega kaasneb on projekteerimisel arvesse võetud.

Tõenäoliselt saaksin täpsemalt vastata kui rusud on sillalt koristatud ja keegi lekitab sellejärgseid pilte ja skeeme - aga väga ei usu et lekitatakse, see pole enam ju rahvale huvitav, pigem ikka jagatakse pilte millel on põlevad või söestunud vagunid jms.

[Madis Reivik]

https://www.delfi.ee/artikkel/120080204 ... -ummisjalu

putlerinäru ajalugu tundes ei ole seal kolonnis väga ohutu. On karta et "UA ründab" kasutades selleks vene territooriumilt tulevat raketti. Ja oh üllatus, langebki ära probleem et Krimm kahurilihast tühjaks jookseb.

[Kilo Tango]

Kertši sild ei ole Venemaa.

Venemaa arvates on.

[Peeter]

Tala enda kõverusse väga ei usu, aga kui ongi natuke, ajavad natuke paksema ballastikihi sinna.

Tõenäoliselt saaksin täpsemalt vastata ....

Ole hea mees palun vasta mulle siis, millega seletada asjaolu, et antud lisatud pildil ei õnnestu mitte kuidagi moodi panna neid minu pandud punaseid punkte ühe sirge peale? Iga identitava liini peale on 4 punkti. No ei moodustu ühestki neist ju ühte sirget. KÕIK liinid on kõverad. Samas sellessamas videos kõrval olevad kaks kahjustamata sambavahet on sama trikiga kontrollituna kõik liinid kenasti sirged. Kui nüüd hakata umbmäärasemaltki arvutama tala(de) (teine pool ju kah nagu sirgetest näha!) läbipainde sügavust, siis võttes arvesse kaugust objektini ja deformatsiooni ulatust juba ka ekraanil nähtavana, siis lambist no nii minimaalseimalt 40-50 cm ehk sellel põlengupoolsel talaosal. Umbes samat suurusjärku toetab ju ka sillaplaadil tehtud foto relssidest ja nende peal olevaist vaguneist. Vähemalt see külg on lihtsalt kuumaga kõveraks ja laiali vajunud.
P.S. Mul on käsi kipsis (juba pikalt ja pelgan, et ka veel pikalt), hiirega töötan teise käega ja vägagi saamatult, kirjavigugi... Ärge minu selle käega punktide paneku täpsust arvestage, pange ise uuesti kui vaja on.

Võtke ise kasvõi suvaline kaader sellest videost ja veenduge ise: litaka kohast kaks sektsiooni on kõverad, kaks järgnevat kahjustamata tala on sirged. Uskumise või mitteuskumisega pole siin midagi pistmist. https://twitter.com/666_mancer/status/1 ... 8157995009

[MadMan]

Kiire guugel andis vasteid põlengute mõjust sildadele.
https://www.researchgate.net/figure/Rel ... _310386742
Iga vähegi suurem põleng lõpetas silla kasutuse kas ajutiselt või täielikult. Ajutiselt tähendab siis kahjustatud sillatalade väljavahetamist mitte paari koormatäie killustiku lisamist.
Põlesid kütust vedanud vagunid ja põlev materjal voolas mööda silda.

2) Fires caused by tanker trucks cause the most damage, being the most harmful accidents those caused by tankers carrying gasoline, being the fuel quantities carried in the tankers in the cases analyzed between 30-35 m3.
3) Higher damage levels occur when flames and hot gases come into direct contact with the structure. This can happen when the fire is in materials stored under the bridge, when a tanker catches fire under the bridge or on top of the bridge with subsequent fuel spillage accumulating under the bridge.

[Runkel]

Mõned pildid veel rongi/raudtee põlengust. 1. näitab ulatust (võrdluseks vagunite suurus) ja suunda, 2. pilt näitab, et midagi põles ka vees. Plahvatus on juba toimunud, autotee on kokku kukkunud ja "puhas". Kas midagi lendas (sõiduauto, veoauto, midagi muud?) vette? Kui autoteelt, siis ju üle raudteetasandi (või tasandi alt). Kuid põleb sama musta suitsuga kui kütusetsisternid.


https://www.gettyimages.com/search/2/im ... ge%20Blast

[Dr.Sci]

Tala enda kõverusse väga ei usu, aga kui ongi natuke, ajavad natuke paksema ballastikihi sinna.

Tõenäoliselt saaksin täpsemalt vastata ....

Ole hea mees palun vasta mulle siis, millega seletada asjaolu, et antud lisatud pildil ei õnnestu mitte kuidagi moodi panna neid minu pandud punaseid punkte ühe sirge peale? Iga identitava liini peale on 4 punkti. No ei moodustu ühestki neist ju ühte sirget. KÕIK liinid on kõverad. Samas sellessamas videos kõrval olevad kaks kahjustamata sambavahet on sama trikiga kontrollituna kõik liinid kenasti sirged. Kui nüüd hakata umbmäärasemaltki arvutama tala(de) (teine pool ju kah nagu sirgetest näha!) läbipainde sügavust, siis võttes arvesse kaugust objektini ja deformatsiooni ulatust juba ka ekraanil nähtavana, siis lambist no nii minimaalseimalt 40-50 cm ehk sellel põlengupoolsel talaosal. Umbes samat suurusjärku toetab ju ka sillaplaadil tehtud foto relssidest ja nende peal olevaist vaguneist. Vähemalt see külg on lihtsalt kuumaga kõveraks ja laiali vajunud.
P.S. Mul on käsi kipsis (juba pikalt ja pelgan, et ka veel pikalt), hiirega töötan teise käega ja vägagi saamatult, kirjavigugi... Ärge minu selle käega punktide paneku täpsust arvestage, pange ise uuesti kui vaja on. Inkedkõver tala punktidga.jpg Võtke ise kasvõi suvaline kaader sellest videost ja veenduge ise: litaka kohast kaks sektsiooni on kõverad, kaks järgnevat kahjustamata tala on sirged. Uskumise või mitteuskumisega pole siin midagi pistmist. https://twitter.com/666_mancer/status/1 ... 8157995009

Pildil olevate (roheliste) joonte kalled foto geomeetriast mõjutab kasvõi optika. Aga kui ka optika välja jätta, siis selliste pikkade , ~45 m talade korral on läbivajumine talade alumises pinnas 140 mm ... omakaalust ja raudteekoormusest 1:320-le mis on täitsa ok, kui talad pole tehtud eeltõusuga... ja selliseid pikki terastalasid mis avalikus ruumis silma ei paista ei pruugi (eriti Venemaal) keegi eeltõusuga teha. Nii et paanikaks pole põhjust, ei juhtu selle sillaga midagi. See kahjustus mis talade ülemises osas... see vaadatakse üle ja sealsed deformeerunud kohad (olid tulekahjule oluliselt lähemal) loomulikult remonditakse. Ja tõenäoliselt puudutab see ainult seda silla osa mis jäi põlenud vagunite alla, teisele pole ilmselt isegi vaja koormuspiirangut.

[Poti soldat]

Soome majori kommentaar kasutatud lõhkeaine kohta:
https://threadreaderapp.com/thread/1579 ... 87104.html

[NGolf]

Soome majori (r) Tyry kommentaarid:

Tyry hinnangul oli lõhkeaine tõenäoliselt paigutatud veoautosse ja plahvatatud silla tekil. Venemaa ametivõimud on samuti öelnud, et rünnaku põhjuseks oli veoauto pomm.

- Paistab, et plahvatus toimus silla tekil, kusjuures lõhkeainete ja teki vahel oli vähe õhku. Lihtsalt näiteks veoauto kõrgus, hindab Tyry.

Ekspert tugineb oma hinnangus sellele, kuidas plahvatus näib olevat toimunud, tuginedes foto- ja videotõenditele. Tyry sõnul võib plahvatust sillal võrrelda kivi langetamisega vaiksesse tiiki.

- See tekitab lainetuse, mis levib kõikjale. Samamoodi levisid plahvatuse tagajärjed silla eri osadesse, nagu näitab näiteks sillateki kokkuvarisemine mitmes kohas.

Tyry töötas kaitseväes kuni 2020. aastani. Tal on enam kui 20-aastane kogemus lõhkekehade kahjutustamise alal ning sama kaua on ta töötanud ka lõhkeainete eksperdina kuriteopaiga uurimisel.

Tyry märgib, et kõik tema hinnangud põhinevad meediast saadud teabel ja fototõenditel. Tal ei ole täiendavaid siseteadmisi toimunu kohta.

Rünnakus kasutatud lõhkeainete kvaliteeti ja kogust on Tyry sõnul raske hinnata ainult fotode ja videote põhjal.

- Ligikaudse hinnangu kohaselt võis kasutada üks kuni kaks tuhat kilogrammi lõhkeainet.

Ta ütleb siiski, et plahvatuses on tõenäoliselt kasutatud väga kvaliteetset lõhkeainet.

- Seega ei olnud tegemist tavapärase kütteõli ja ammooniumnitraadi seguga, vaid millegi palju kõrgema kvaliteediga," ütles Tyry.

Plahvatus oli ka muus osas ebatavaline. See ei olnud lihtsalt üks suur tulekera ja tekkinud gaaside põhjustatud tulekahjud. Selle asemel olid Tyry sõnul pärast plahvatust õhus leegitsevad tõrvikud.

- See viitab põlevate metallide, nagu alumiinium, magneesium või termiit, kasutamisele plahvatuse võimendamiseks.

- Plahvatuses levivad põlevad metallid palju laiemale alale kui ainult tavaline suur tulekera. See seletaks, kuidas kümnete meetrite kaugusel asuv rong plahvatusest põlema läks.

Tyry sõnul võis veoauto vedada näiteks vene süütepommi, nn termiitpommi.

Avalikkuse seas on spekuleeritud, kas plahvatuse võis põhjustada midagi muud kui veoauto. Näiteks võis lõhkeaine olla paigutatud sillakonstruktsioonidesse või sillateki alla.

Härra Tyry usub siiski, et kõige tõenäolisemaks plahvatuse põhjuseks on veoauto pomm. Ta ütleb, et foto- ja videotõendid ei toeta teisi avalikkuse poolt esitatud teooriaid.

Kui lõhkeaine oleks paigutatud sillakonstruktsioonidesse, oleks plahvatus härra Tyry sõnul tekitanud veeskulptuuri. Nüüd ei mullita merepinda isegi mitte selle sündmuse ajal. Vesi liikus küll rahutult, kuid see on tüüpiline veepinnast kõrgemal toimuvate plahvatuste puhul.

- Kui lõhkeaine oleks taas asetatud silla teki alla, siis ei oleks plahvatuse tagajärjel tekkinud põletusjälgi kõrvalasuva autotee piirdeseinte juures olnud. Samuti oleksid raketid lennanud ülespoole, mitte alla ja küljele, nagu plahvatuse ajal.

https://yle.fi/uutiset/74-20000988