Loomulikult on, sest süsinikku seovad ainult rohelised osised (roheliseks teeb klorofüll, mida saadakse CO2 ja valguse toimel ja mille tekkimisel vabaneb hapnik (sama mis CO2 koostises leidub). Mida vähem on rohelisi osi, seda vähem süsinikku seob.Eesti teadlaste uuring: efektiivsed süsiniku sidujad on noored ja keskealised metsad
Aga mändidel muutub rohelise osa suurus suhteliselt vähe läbi puu kasvutsükli (võrreldes nt lehtpuudega).
Seepärast raiepiirangute rakendamine CO2 vähendamise vankri ette on väga variserlik.
Muide antud artikkel on ehe näide, kuidas käib rohepropa teaduslike meetodidega. 110-aastane männik on ju alles raieküpseks saamas. Männi raieküpsus saabub 100-120 aastaga. Seega see CO2 bilanss on juba võetud ekslikel alustel. Siia hulka tuleb panna ka aeg peale raieküpsust, kui metsa ei raiuta (nt 140 aastaselt kukub see mänd tormiga ümber). Mis saab tema puidust (ehk seotud süsinikust)? Vastus on, et see mädaneb ära ja vabaneb uuesti atmosfääri. Miks peab seda laskma juhtuda, kui võiks selle raieküpselt maha raiuda? Näiteks pannes puidu ehitusse (selle asemel, et teha palju suurema jalajäljega tsemendi põhist kivimajaehitust?