On veel mõned nüansid. Olen vabasurma küsimustega kokku puutunud nii isiklikult kui ametialaselt.OLAVI kirjutas: ↑10 Okt, 2024 10:06Raske mõista, aga meie seas on inimesi, kellel juba aastaid puudub või on nad unustanud, et mida tähendab "vaba aeg millegisse panustamiseks", sest nad on juba niigi olnud väga pikka aega "millegiga koormatud".Kriku kirjutas: ↑08 Okt, 2024 11:01Hoiatus lollaka kommentaari eest._dumbuser_ kirjutas: ↑08 Okt, 2024 10:57 Mis te olete lollakad või ainult mängite ? Kogu selle asja nimi on motivatsioon. Kui seda ei ole siis ei aita mitte miski. Ja seda motti tambib ülihästi see praegune valitsus oma täiesti lollakate põhjenduste ja tegudega mudasse. Siin vähemalt üks tegelane julgeb seda ka öelda ja saab kohe pasunasse. Ta ütleb üsna selgelt, et tal pole mingit vahet kas see on vantide valitsus või mitte aga igasugu lollustest on ülimalt siiber ja selle tõttu ta ei saagi aru mida või keda ta siin kaitsma peaks.
Eesti keeles on ütlus, et: "Valu on nii suur, et võtab mõistuse".
Olgu see valu siis kehaline või vaimne.
Minul isiklikult on vähemalt 3 tuttavat meesterahvast valinud vabasurma, sest lähedased ei saanud aru inimese valu suurusest.
Inimesed ise leidsid, et "Parem on õudne lõpp, kui lõputa õudus".
(Lahkamisel ei leitud selliseid (lihtsalt ravimatuid) tervisehädasid, mis oleks nende edasist elu takistanud, ehk tunnistati füüsiliselt terveks.)
Eestis valib vabasurma 1 naise kohta 3 meest.
Tuleb õppida märkama, mitte "nuga haavas keerama" ütlemisega: "Harju ära, ela edasi".
Teemakohane vestlus tänasesl, Ülemaailmse vaimse tervise päeva Vikerhommikus:
https://vikerraadio.err.ee/1609486223/m ... otsige-abi
Olen jõudnud arusaamisele, et kui mees võtab vastu saatusliku otsuse siis absoluutses enamuses viib ta selle täide viisil, mis garanteeritult letaalne on. Naiste puhul on enamasti tegemist Suure ja Meeleheitliku Hingekarjega ehk appikarjega, et "vaadake ometi, kast te siis ei näe, ma olen lootusetus hädas, aidake ometi keegi..." Valitakse tihti üsna ebaratsionaalne tee, nt neelatakse megakogus mingit sorti rahusteid vm tablette.
Need minu enda elu ja töökogemused. Ahjaa, ühe tabletineelaja suutsin päästa... oli õnne. Nagu hiljem selgus ka temal.
Jah, keeruline teema on. Ise kaotasin oma parima sõbra pealt 10 aastat tagasi. Kurb, et isegi ei tea, mis täpselt oli põhjuseks sellisele otsusele, sest elas minust ca 200km taga ja just viimasel aastal harva kohtusime. Vaevab siiani...