Ligi kolmandik (31%) vastajatest oli väga rahul oma kodukohas teede korrashoiuga, sh teede remont, lumekoristus ja tolmuvaba hoidmine. Pool uuritavatest oli teede olukorraga enam-vähem rahul ning 18% ei olnud rahul. Teede korrashoiule antud hinnangud varieerusid suuresti maakondade lõikes (tabel 24). Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal oli teiste piirkondadega võrreldes rohkem naisi, kes olid sellega väga rahul (umbes 50%). Järva-, Lääne-, Jõgeva- ja Ida-Virumaa vastajate hulgas domineeris vastusevariant „enam-vähem rahul“ (60-80%). Rapla- ja Jõgevamaa naiste seas oli enim neid, kes ei olnud teede korrashoiuga üldse rahul.
Teede korrashoiuga väga rahul vastajad kirjutavad enamasti, et teede hooldamine on läinud ajaga järjest paremaks, enamik teid on asfalteeritud või tehtud muul moel tolmuvabaks ning lumekoristus on kiire ja efektiivne (tabel 25).
Teede kvaliteediga enam-vähem rahul vastajad tõid välja nii häid kui ka halbu külgiteede korrashoiuga seoses (tabel 26). Paljud neist leidsid, et riigimaanteed on hästi hooldatud, kohalikud aga mitte või vastupidi. Mõned kiitsid suvist teehooldust ja laitsidtalvist lumekoristust, teised olid vastupidisel seisukohal. Osa siia rühma kuuluvaid vastajaid arvas, et teed on auklikud ning lõhuvad autot, lisaks veel tolmused, nii et õues kuivav pesu määrdub. Teiste meelest olikodukanti rajatud mitmeid kõvakattega teid või kruusateed muudetud tolmuvabaks. Teede remondiga on teed tehtud kitsamaks, rajatud sügavad kraavid ning kahanenud ala, kus saavad jalakäijad ja jalgratturid turvaliselt liigelda. Enam-vähem rahul vastajate selgitasid, et nad elavad maal ja ei saa kogu luksust eeldadaning aeg-ajalt tuleb leppidavajakajäämistega teede korrashoius.
„Valla teed on peaaegu korras, aga riigi teed on talvel lahti lükkamata ja auklikud.“
„Olen juba kogemustega läbi paksu lume sõitja, oman kõrget 4-rattaveolist autot just selliste lumetuisuste hommikute jaoks, mil traktor jõuab lund lükkama alles kell 12 päeval, aga meil on vaja kodust välja saada enne 8-t hommikul. Kruusateed loomulikult võiksid olla paremini hooldatud ja tolmuvabasid alasid ka külades rohkem.“
...
„Jalgsi või jalgrattaga on Koeru maanteed mööda väga ohtlik liigelda, maantee on kitsas ja väga sügavate kraavidega.“
Teede korrashoiuga rahulolematute vastajate kommentaaridest ilmnes peamiselt kriitika teede kvaliteedi, aastaringse hoolduse ja remondi suhtes (tabel 27).
Üksnes lumekoristus oli teema, millega vähesed olid rahul. Kommenteerijad kirjeldasid, kuidas kruusateede tolmuvabaks muutmine ei ole alati efektiine:pärast teehööveldust tolmab tee vanaviisi, asfaldipuruga katmine võib aga asendada kruusatolmu musta tolmu ja pigihaisuga. Pealegi on mõned vastajad pidanud ebarahuldava tolmutõrje eest ise maksma. Vähese teehoolduse tõttu on teed auklikud, metsatöömasinate poolt lõhutud, kevadel ja sügisel porised, talvel tuisuvaaludega või libedad.Kõik see muudab uuritavate arvates teed ohtlikus ning soodustab õnnetuste toimumist. Mõned vastajad nurisevad (asfalt)teede remontimise üle. Asfaldiaukudesse puistatav kiviklibu aukudes ei püsi ning võib möödasõitva auto ratta alt esiklaasi lennata. Hiline lumekoristus võib osutuda takistuseks hommikul autoga sõitma minna ning õigeks ajaks tööle ja kooli jõuda. Rahulolematute vastajate selgitustes kumab nördimus ja tunne, et (ääre)maainimestest ei hoolita. Nad nendivad, et ebakvaliteetne teehooldus ei motiveeri inimesi maal elama ega sinna tulema.
...
“Talvel ei hooldata meie teid, eriti siis kui on teed jääs. Olen ükskord selle pärast autoga põllule sõitnud väikesel kiirusel. Omavalitsuses öeldi, et liikluse vähese tiheduse tõttu me III kategooria teid ei liivatata ega soolata. Ehk enne ei tehta midagi, kui õnnetusi rohkem – kurb kogemus.”
„Ootame lubatud “musta katet” juba 10 aastat! Tolmuvabaks muutmine mingi niisutamise läbi kinnistute piiridel ei motiveeri kedagi maale elama tulema. Isegi töötajad ei ole nõus siia tööle tulema, kuna peavad mööda aukus ja tolmavat kruusateed sõitma!“
„...Sahk jõuab tavaliselt lükkama siis, kui lumi on juba kinni sõidetud. Pidevalt on teed väga libedad ja seda mitte ainult meie koduteel.“
https://enu.ee/pohiteemad/maapiirkondad ... e-olukord/
Ühistransport
Maal elavad naised kasutavad kaugemal asuvatesse kohtadesse jõudmiseks peamiseltsõiduautot (tabel 28). Enamik vastajatest (80%) sõidabautoga ise ja/või sõidutab neidkeegi pereliige või tuttav (21%). Kaugemal asuva kohana peeti uuringus silmas kohta, kuhu jala ei lähe, näiteks naaberküla, asula või linn. Kolmandik uuritavatest kasutab eemal asuvasse kohta minemiseks ühistransporti.Neist igal neljandal puudub võimalus liigelda enda või kellegi tuttava autoga, seega sõltub nende võimalus liikuda üksnes ühistranspordist. Ühistranspordi kasutajaid on eakamate (44% 60–79-aastastest) hulgas rohkem kui nooremate seas (25% 20–39-aastastest). Takso või invatakso kasutamine on uuritavate seas harv.
https://enu.ee/pohiteemad/maapiirkondad ... transport/