www.militaar.net

Tartus olid ju Tu-22-d. Need teevad pauku kõvasti.

Marvin kirjutas: ↑31 Aug, 2023 15:15 Tartus olid ju Tu-22-d. Need teevad pauku kõvasti.

Tu-22 pole Tartus kunagi olnud. Olid Tu-4, Tu-16 ja Tu-22M ja Tu-22M3 tüüpi lennukid. Kaks viimasr on aga kõlalisele sarnasusele tükkis erinevad lennukid Tu-22st. Transporteritest baseerusid voimases otsas pidevalt Il-76 tüüpi lennukid

Lõuna-Eestis paugutasid Rakvere kandist startinud lennukid.

Lemet kirjutas: ↑31 Aug, 2023 16:35 Tu-22 pole Tartus kunagi olnud. Olid Tu-4, Tu-16 ja Tu-22M ja Tu-22M3 tüüpi lennukid. Kaks viimasr on aga kõlalisele sarnasusele tükkis erinevad lennukid Tu-22st. Transporteritest baseerusid voimases otsas pidevalt Il-76 tüüpi lennukid

Jah, õigus. 22M tehti selle nimega puhtalt relvastuskontrolli silmamoonduseks.

22M tehti selle nimega puhtalt relvastuskontrolli silmamoonduseks.

Mitte relvastuskontrolli. Et Tu-22 oli äärmiselt ebaõnnestunud masin, siis võttis Patriarh Tu-22 modifitseerimiseks saadud rahastuse varjus sisuliselt uue masina projekteerida. Nii et puru aeti silma ikka omaenda riigi juhtkonnale. Relvastuskontrolli petmiseks monteeriti Tu-22M sarjalt maha õhus tankimise seadmed. Mistõttu sai strateegilise võimekusega masinad liigitada madalamasse klassi.

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Sept, 2023 7:39 Ei ole tõsi. Olen selle Haapsalu lennuvälja otsast otsani läbi kolanud, olid ettevalmistused ka mujal. Tõesti, lennukite remondiangaar oli kindlustamata. Kuid sõjaolukorras pole primaarne hooldusintervalli jälgimine. Olid varjendid isikkoosseisule, laskemoonale, oli sõjaoludeks ette nähtud lendude maa-alune juhtimispunkt soomusklaasist akendega torniga, kütuseladu asus 3 km eemal maa all jne.

Palun viidet või pildimaterjali maa-aluse kütuselao väitele.

No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf

Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:26 No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf

Päriselt?! Ole pai ja järgmisel korral vaata ka, mida sa paugutad.
Selle sama lingi pealt näeb täiesti edukalt ära, et mahutid olid maapealsed. See pisike reservuaar lk 16 nüüd küll mingi eriline maa-alune rajatis pole. Seda enam, et sama viite lõpus on ka pilt maapealsest 200m3 mahutist, mis võetud jääkreostuse likvideerimise raamatust. Nii et tehkem ikka paremat tööd allikatega.

zephys kirjutas: ↑01 Sept, 2023 14:06

Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:26 No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf

Päriselt?! Ole pai ja järgmisel korral vaata ka, mida sa paugutad.
Selle sama lingi pealt näeb täiesti edukalt ära, et mahutid olid maapealsed. See pisike reservuaar lk 16 nüüd küll mingi eriline maa-alune rajatis pole. Seda enam, et sama viite lõpus on ka pilt maapealsest 200m3 mahutist, mis võetud jääkreostuse likvideerimise raamatust. Nii et tehkem ikka paremat tööd allikatega.

Õpeta nagu oma last arvutis kasuta Ctrl+f telefonis otsingu logo selleks , kui koguteksti ei oska/suuda läbi lugeda vajaliku infosaamiseks.

Kütuse põhilaos paiknes maa sees kolm 200 m3 suurust, kuus 50 m3 suurust ja kolm-
kümmend kaks 20 m3 suurust mahutit.

Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 14:13

zephys kirjutas: ↑01 Sept, 2023 14:06

Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:26 No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf

Päriselt?! Ole pai ja järgmisel korral vaata ka, mida sa paugutad.
Selle sama lingi pealt näeb täiesti edukalt ära, et mahutid olid maapealsed. See pisike reservuaar lk 16 nüüd küll mingi eriline maa-alune rajatis pole. Seda enam, et sama viite lõpus on ka pilt maapealsest 200m3 mahutist, mis võetud jääkreostuse likvideerimise raamatust. Nii et tehkem ikka paremat tööd allikatega.

Õpeta nagu oma last arvutis kasuta Ctrl+f telefonis otsingu logo selleks , kui koguteksti ei oska/suuda läbi lugeda vajaliku infosaamiseks.

Kütuse põhilaos paiknes maa sees kolm 200 m3 suurust, kuus 50 m3 suurust ja kolm-
kümmend kaks 20 m3 suurust mahutit.

Ma siinkohal lõpetan. Maa sees vs maa all.
Moderatorid võivad kas kustutada või tõsta ehitiste alla.

Tartu lennuväli uputas Annelinna?

https://www.facebook.com/groups/1416062 ... &ref=notif

Peeter kirjutas: ↑29 Apr, 2024 15:19 [...]
Siis kuulsin ka ühest erilisest jurakast kaugpommituslennukist, mis hiljem sai tuntuks Tu-160-na. Et valitud kaugpommitajate lennubaase-radu ehitatakse võimsamaks. Siis öeldi mulle (Bogoduhhovis 1988), et ära pabla. Tartusse nad ei tule, kuigi Tartus toimub raja pikendamine. St isik, kes mulle seda rääkis, teadis nii seda, et kuskil mingis Tartus toimub raja pikendamine, kui ka seda, et seda tehakse ainult Tu-22M3 pärast, mitte, et Tartu lennuväli oleks arvatud Tu-160 kasvõi tagavara maandumispaigaks.

See paistab olevat lihtsalt kõlakas - nii Tu-160 kui Tu-22M on muutuvnoolsusega tiivaga, mis muuhulgas tähendab lühemat hoojooksu ja väiksemat maandumiskiirust kui noolja fikstiivaga eelkäijatel. Lisaks on mõlemal forsseeritavad mootorid, mida ei Tu-16 ega Tu-95l pole. Raja pikkuse määrab ära peamiselt pidurdusjooks, mis on tavaliselt 1/3 kuni poole pikem hoojooksust.

USA-s näiteks avastati kiirelt, et B-1 (mis on põhimõtteliselt Tu-160 vaimne esi-isa) läheb lendu lühemalt rajalt, kiiremini ja suudab kiiresti lennata kaugemale, mis muudab ta "põgenemisel" lähenevate VF rakettide eest märksa elujõulisemaks kui B-52.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Apr, 2024 8:56 See paistab olevat lihtsalt kõlakas - nii Tu-160 kui Tu-22M on muutuvnoolsusega tiivaga, mis muuhulgas tähendab lühemat hoojooksu ja väiksemat maandumiskiirust kui noolja fikstiivaga eelkäijatel...

Lihtsalt ääremärkus neile, kes arvavad, et muutuvnoolsusel on ainult eelised - kuna muutuva noolsusega lennuki puhul on kogu see mehhanism ja murtav tiivatala keeruline ja raske, siis see sööb suure osa saavutatud eelisest ära. Lisaks keeruline ja kallis hooldus, mis on üks peamisi põhjuseid, miks muutuvnoolsusega lennukeid enam ei tehta. Mujal maailmas v.a. Venemaa, kus lapatakse endiselt Tu-160-d kokku.

Tegelikult ei tehta muutuvnoolsusega lennukeid seepärast, et vahepeal teadmised aerodünaamikast ja mootoriehitusest on niipalju arenenud, et fikstiivaga on võimalik saada isegi paremaid stardi-maandumisomadusi kui muutuvnoolsusega (rääkimata suuremast kaalust, hooldusjamadest ja tegelikult ka G-piirangutest).

Aga tollal, kui neid teha tavatseti (eriti mis puudutab tervenisti pöörava tiivaga masinaid, olid ka "poolpööravad" nagu Su-17), siis võrreldes 1960ndate tehnika tasemega, pakkus see toona dramaatilist paremust võrreldes noolja fikstiivaga). Muutuvnoolsuse kasutuselevõtu üks peamine põhjus oli probleem, kuidas lennukid saaks lennata ilma korralike lennuväljadeta (mis võidakse hävitada) - vaja oli lühendada vajamineva raja pikkust.

Klassikaline näideks oleks ehk MiG-29 vs MiG-23. Lennushow konfis MiG-29 tõuseb lahti rajast seal 250+ m kandis (alates pidurite päästmisest). Tehes sama katse MiG-23ga (muutuvnoolsus), siis on sama vahemaa vähemalt kaks korda pikem. Tuleneb see fenomen MiG-29 palju paremast aerodünaamikast (integraalplaaner, tiivamehhaanika) ja võimsamatest mootoritest (lennuk saavutab õhkutõusukiiruse rutem, kuna kiirendus rajal on parem).

Aga kui keerame aega tagasi sinna, kus loodi muutuvnoolsusega raskepommitajad, siis ei tundu väga usutav, et need vajaksid pikemaid radasid kui nende noolja tiivaga eelkäijad. Küllap see radade pikendamine tuli mingitel muudel põhjustel ja põhjendus on samaväärne kui Raadi pommitajatega jutuga, kuidas peale Raadi tuumapommitamist esimesed elus eluvormid alles Tõraverest leiab.

Vähemalt ameeriklased on öeldnud, et kui läheb kiireks, on B-1 võimalused palju paremad B-52st, lihtsalt ajakulu lendutõusuks on tunduvalt lühem ja lennuk eemaldub lennubaasist (kuhu hakkavad tuumalõhkepead sadama) palju kiiremini - löögi alt pääsemise võimalused on paremad. Seejuures B-1B, mis reaalselt tootmisse läks, ei olnud ju eriti suure kiirusega (võrreldes algse B-1A ja Tu-160ga) - konstruktsioon oli optimeeritud kiireks, Mach1+ lennuks madalatel kõrgustel ja radari jalajälje vähendamiseks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Apr, 2024 12:05 ...

Aga kui keerame aega tagasi sinna, kus loodi muutuvnoolsusega raskepommitajad, siis ei tundu väga usutav, et need vajaksid pikemaid radasid kui nende noolja tiivaga eelkäijad. Küllap see radade pikendamine tuli mingitel muudel põhjustel ja põhjendus on samaväärne kui Raadi pommitajatega jutuga, kuidas peale Raadi tuumapommitamist esimesed elus eluvormid alles Tõraverest leiab.

...

Aga kes seda on väitnud?