Gümnaasiumite edetabelis on kõik kohad ülalpool 30-t väga head. See, kuidas mingi kool selles grupis paikneb tuleneb juba peamiselt sellest kui suurest hulgast kandidaatidest saab kool omale õpilased valida. Reaalid ja Leesikoolid on siinkohal kindlasti "rahakoolidega" võrreldes eelisseisus.
Minu arusaam haridusest on muidu selline, et ei peaks eriti tolereerima neid "rahakoole" (mis süvendavad vaid teatud seltskonna vati sees sirgumist ja mitmekiiruselist Eestit)
Minu näited olid toodud selleks, et näidata, et need "vati sees olevad rahakoolide lõpetajad" mitte millegi poolest teistest kehvemad. Mida sina väita üritad jääb mulle arusaamatuks.
36 Eurogümnaasium 71,20
92. MTÜ Kool 21.sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium 65,33
137. Audentese Erakool 61,71
207. Rakvere Eragümnaasium 53,94
211. Audentese Spordigümnaasium 53,32
Erakoolid võivad olla loodud ka hoopis muudel põhjustel. Näiteks selle pärast, et piirkonnas on aktiivsed lapsevanemad, kes loovad kooli suletava riigikooli asemele selleks, et tagada gümnaasiumihariduse säilumine piirkonnas. Üldiselt on kõikide nende alumise otsa erakoolide puhul asi nii, et need ei peaks õigupoolest oma väikese lõpetajate arvu tõttu seal tabelis figureerima. Praegune "min 5 lõpetajat" on statistiliselt täiesti mitterepresentatiivne määr.
Aga võtame ükshaaval:
36. koht ei ole häbenemist väärt. Samas on tegu väikese kooliga, mille tulemus tiksub siia-sinna nagu teistelgi pisikoolidel.
Haabersti Vene Eraümnaasium sai halva koha sel aastal inglise keele pärast, mille eksami tegi ilmselt 1 õpilane, kuna tegu on väikese kooliga. Kõrval muide Haabersti Gümnaasium, mis on tabelis 225 kohal.
Audentesesse pannakse tihti lapsi, kes mujal hakkama ei saa.
Rakvere eragümnaasiumi esilehelt leiame lause: "Ära jäta pooleli oma haridusteed!", mis viitab otseselt, et kool on suunatud õpilastele, kes mujal hästi hakkama ei saa.
TSIK-is ei ole kunagi õppeedukus olnud asi, millega kiidelda saab. Nimetatagu seda kooli kuidas tahes. Selle kooli eesmärk on hoopis mujal.
Mis puutub Väike-Maarja kooli, siis oli seekordne tulemus ka neile endile üllatus. Põhjuseks see, et tehti ainult emakeele eksamit ja saadi seal kesmiselt väga head hinded. Eelmisel aastal oldi 100 kohta madalamal. Ka Karlova oli eelmisel aastal 97 nii, et pole seegi mingi kool, kust stabiilselt kõrget tulemust tuleb.
Keegi pole väitnud, et tasuline kool tagab hea tulemuse, kuid samas ei maksa arvata, et tasuline õpe toob kaasa alati ka kehva hariduse. Põhjuseid, miks erakoole luuakse on väga erinevaid.
Üldiselt ei maksa arvata, et lapsevanemad on idioodid. Lapse erakooli panek on keerulien valik ja seda ei tehta kergekäeliselt.
Aga mis puudutab seda sinu "vati sees" stereotüüpi, siis ma tean küll, kust see pärit on. See sai alguse siis kui Rocca koolis juurutati ühena esimestest Eestis kord, kus esimeses klassis hindeid ei panda. Selle asemel annab õpetaja vanematele detailset tagasisidet selle kohta, kuidas lapsel läheb. Nüüdseks on see haridusinnovatsioon laienenud praktiliselt kogu Eesti peale. Roccast on ka muud head tulnud.
Teisest poolaastast pidavat 3 ka mängu tulema kui ma nüüd õieti mäletan.
