www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:37 ...
Ei, päris nii, et "as is" Eestis ei saa. Vastupidist usun, kui näen viidet seadusele või kohtupraktikale.

Suur osa kinnisvara puudusi on sealjuures sellised, millest müüja teadis või pidi teadma. Sel juhul välistab VÕS § 221 lg. 2 otseselt niisuguse kokkuleppe.

Ei saa jah. Sellise klausli võib ju lepingusse panna, aga kuna see on seadusevastane, sõidab seadus lepingust üle ja ikkagi peab müüja vastutama. Just müüsin kinnisvara nädal aega tagasi. Terve nimekirja teadaolevaid puudusi panime notariaalsesse lepingusse sisse ja ostja käis enne veelkord koha peal asju üle vaatamas. Notar ka korduvalt toonitas, et "Eesti seaduste järgi 2 aastat müüja vastutab nimetamata jäänud puuduste eest". Praktikas tähendab see siiski ainult neid puuduseid, mida:
1. Lepingus välja ei toodud
2. Vaatlusel näha ei ole
3. Sellise maja puhul võiks eeldada, et on just sellises seisukorras (no näiteks ei saa eeldada, et 20 aastat vana maja fassaad särab nagu uus vms.). Teisisõnu normaalne kulumine ei lähe sinna varjatud puuduste alla nii palju, kui mina aru saan.

Sestap tuleb kõik teadaolevad hädad notariaalsesse lepingusse kirja panna. Pigem olgu neid rohkem kui vähem.

Ah ära tule nüüd välja demgoogiavõttega, mille nimi on Argumentum ad populum

Hea küll, doktor, milline on ravi diaphimisticophobia all kannatajale?

Erureamees kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:52

Ah ära tule nüüd välja demgoogiavõttega, mille nimi on Argumentum ad populum

Hea küll, doktor, milline on ravi diaphimisticophobia all kannatajale?

Endise Äripäeva reklaamide projektijuhina soovitaksin sul lasta perearstil välja kirjutada venlafaksiini

Mul iseenesest pole reklaamide vastu midagi, kui neid on mõistusega lisatud ja leht hea välja näeb. Lisaküsimus veel sellest, et ma tegelikult maksan pea kõikide eesti meediakanalite eest, lisaks veel youtube ja spotify jne... Ehk siis reklaamide vaatamine tundub mõnes mõttes topeltmaksustamisena.

Olen inimene, kes teab, mis on depressioon, nagu psühhopaat teab, mis on empaatia. Muide Sinu pakutud äpp on Chrome`is ära bännitud. Küllap on liiga hea.

Ma kasutan androidis GChrome asemel juba pikemat aega Opera brauserit. Seal on sisse ehitatud nii VPN kui reklaamide blokkija. Kui VPN välja lülitaud, saab kasutada veel ka sisseehitatud andmemahu säästjat, mis osa spetsiifilist paska välja roogib.

Windows arvutitega (samuti üldjuhul ei kasuta GChrome) kasutan NoScripti ja uBlock Origin-i või Adblock Plus-i, kuidas kusagil ja kuidas kunagi.

Hmm, uBlock Origin paistab ikka veel olemas olevat. kuigi hoiatusega, et varsti koristatakse ära... Lite versioon paistab ilma hoiatuseta olema. AdBlock ise paistab ka piiranguteta saadaval olevat, kasutab sama listi.

Hmm, uBlock Origin paistab ikka veel olemas olevat. kuigi hoiatusega, et varsti koristatakse ära...

Kus see hoiatus on? Kusagil GChrome "webstore"-s vms kohas?

Jah. Tegin lingi lahti, ütles, et lisa laiendus. Klõpsasin ja ütles, et on eemaldatud blä- blä rikkumise tõttu.
Aga sügav kummardus , kamraad Fucs, see Opera install ja andmete ülekanne käis välgukiirusel Kunagi kasutasin Operat, kuid siis loobusin.

OK. Google igasugused "asjad" (mitte kõik muidugi) on IMHO saatanast
Ma olen ikka üritanud oma seadmeid nendest puhas hoida (ja puhtaks teha)

Some kirjutas: ↑05 Mär, 2025 13:38 Hmm, uBlock Origin paistab ikka veel olemas olevat. kuigi hoiatusega, et varsti koristatakse ära... Lite versioon paistab ilma hoiatuseta olema. AdBlock ise paistab ka piiranguteta saadaval olevat, kasutab sama listi.

uBlock Origini kohta niutsus ainult Chrome. Et ma ei kasuta võimalusel reklaamimüüja tehtud brausereid, siis see mind väga ei puuduta. Firefox elab Manifest 2 otsas rõõmuga edasi ning seega ei kao uBO sealt lähiajal mitte kuhugi.

Eks ta laiskus oli. Inimene ju pole eriti aldis asju muutma kui parajat müksu tagumikku ei saa. Seda siis Chrome`i tarvitamise koha pealt.

Kriku kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:37

AMvA kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:13

Kriku kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:06

Ei ole Eestis võimalik.

Rääkisin just ühe notariga ja ütles, et täitsa võimalik

Ei, päris nii, et "as is" Eestis ei saa. Vastupidist usun, kui näen viidet seadusele või kohtupraktikale.

Suur osa kinnisvara puudusi on sealjuures sellised, millest müüja teadis või pidi teadma. Sel juhul välistab VÕS § 221 lg. 2 otseselt niisuguse kokkuleppe.

Võib olla abiks kui müügilepingusse märgitakse "remonti vajav". Ka siis kui kõik on hoolega üle kontrollitud, tundub et remonti ei vaja ja ostetakse puudusteta kaubana.
Kasutatud autode müüjatel on ammu praktika et auto võib olla ükskõik kui heas korras, esinduses üle vaadatud ja lepingusse märgitakse ikka "vajab kapitaalremonti" . See on just niisuguste ostjate vastu kaitsmiseks kes pärast tulevad ja hakkavad rääkima puudustest. Hinda see ei mõjuta ja ostja teab et pärast pole suurt millegi üle kaevata.

Lollikindlat asja pole, kuna lollid on leidlikud.
Kui sa paned lepingusse, et on kapitaalremonti vajav, siis ütleb sulle ostja, et miks sa 100 tuhat küsid, et ma maksan siis ka 15 tuhat.

vanahalb kirjutas: ↑05 Mär, 2025 14:51

Kriku kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:37

AMvA kirjutas: ↑05 Mär, 2025 12:13

Rääkisin just ühe notariga ja ütles, et täitsa võimalik

Ei, päris nii, et "as is" Eestis ei saa. Vastupidist usun, kui näen viidet seadusele või kohtupraktikale.

Suur osa kinnisvara puudusi on sealjuures sellised, millest müüja teadis või pidi teadma. Sel juhul välistab VÕS § 221 lg. 2 otseselt niisuguse kokkuleppe.

Võib olla abiks kui müügilepingusse märgitakse "remonti vajav". Ka siis kui kõik on hoolega üle kontrollitud, tundub et remonti ei vaja ja ostetakse puudusteta kaubana.

Ma vahel huvi pärast ikka lappan kinnisvaraportaale ja eriti maamajade puhul kohtab juba sageli väljendeid "elamiskõlbmatu" või "sobiv lammutamiseks".

Üldiselt varjatud puuduste regulatsioon on eriti KV puhul üks neist asjust, mis esimesel korral kuuldes kõlab täitsa mõistlikult, aga kui järele hakkad mõtlema, on hullu koera unenägu .

Kui sa paned lepingusse, et on kapitaalremonti vajav, siis ütleb sulle ostja, et miks sa 100 tuhat küsid, et ma maksan siis ka 15 tuhat.

Lepingusse paned sa +- numbri, mille hindaja on kokku kopipeistinud, mitte ei määra ise. Pangad, üldjuhul, ei finantseeri tehinguid, kus hindamisakt puudub. Ja usutavasti siis ka, kui hindamisakti ja küsitud number koledasti erinevad on. Kui seoses ülatoodud kohtupraktikaga, on kapremonti vajavate majade turuhind(funktsioon, viimase aja, antud piirkonna, tehingu hindadest) kerkinud 100 tuhande peale siis on see 100 tuhat. 15 võib põõsastesse minna, parafraseerides tuntud anekdooti. Muidugi, kui panka vahel pole siis saab ükskõik mis numbritega tehinguid teha.