www.militaar.net

Eestit ähvardava mitmesaja miljoni eurose metsanduse ja maakasutuse (LULUCF) trahvi oleksid meie eurosaadikud ja valitsus saanud ära hoida, aga nüüd tullakse peagi trahviraha võtma otse või kaude Eesti perede rahakotist, kirjutab Cambridge'i ülikooli vanemteaduer Annela Anger-Kraavi.

Olen olnud pea viisteist aastat läbirääkijana nii ÜROs kui nõustanud ka erinevaid suurriike. Tulles oma koduriigile appi, arvasin, et Eestis on puudu teadmistest ja oskustest, et meie riigi huve Euroopas edukalt esindada. Seega hoiatasin kaks aastat tagasi nii Eesti poliitikuid kui ametnike, et LULUCFi eesmärkidega nõustumine annab tagasilöögi Eesti majandusele ja maksutulule. Minu arvamusele järgnes nii mõnegi poliitiku kui Eestit esindava ametniku raevukas rünnak.

Mind hämmastas, kui otsesõnu väitsid toona Eesti huve kaitsma pidanud poliitikud, et taoliste kohustuste võtmine on joondatud keskkonnaorganisatsioonide maailmavaatest ning ettevõtete, majanduse ja Eesti riigi majanduskeskkonnaga arvestamine peabki olema teise-, kui mitte kolmandajärguline. Nii põrkusidki minu soovitused ja kontaktid liitlaste leidmisel või läbirääkimiste sisuliste parandusettepanekute tegemisel vastu Eesti riigi esindajaid, kes leidsid alati mingi põhjuse, miks meile paremate tingimuste saamine ei ole mõistlik. Nii jõudsimegi läbirääkimistega olukorda, kus Eesti sai endale kohustused, mille täitmine kuulub ulmevaldkonda.

Praeguseks on selgunud tõsiasi, et võetud kohustused, mis on proprotsionaalselt suuremad kui enamikul teistel riikidel, käivad meile üle jõu. Tuleb trahv ära maksta, selle vahemik on umbkaudu 100 kuni 750 miljonit, ehk umbes 577 eurot iga Eesti elaniku kohta aastas!

Väino kirjutas: ↑28 Mai, 2024 14:00 Valimised tulemas, kas keegi hea akf teab meie "kangelaste" nimesid?

Riho Terras, teie kõrval seisab inimene, kes peaministrina andis allkirja suurele rohepöörde leppele. Kõik need asjad, mida me praegu siin arutame, et kust leida raha LULUCF-i jaoks, kõik need kliimaeesmärgid, need on kokku leppinud peaministrina Jüri Ratas. Teie olete heidelnud selle vastu ja olete igapäevaselt sellega europarlamendis tegelenud. Mis tunde see teile tekitab?

RT: Vaidlen täiesti vastu, ma ei ole kunagi heidelnud ja mulle on sõnu suhu pandud siis, kui öeldakse, et mina olen selle vastu, et kliima on puhtam ja need lepped, mis sõlmitakse, tuleb täita. Mina olen selle vastu, et nende lepete täitmise meetodid on käsu korras, plaanimajanduslikud meetodid.

Väino kirjutas: ↑28 Mai, 2024 20:39 ... Eesti kohustused on proportsionaalselt suuremad kui enamikul teistel riikidel.
Tahtsin teada ainult nende nimesid, kes need ulmevaldkonda kuuluvad kohustused meile peale panid.

Meie - sotsiaalpartnerite, tööandjate ja ametiühingute esindajate ning ettevõtlusorganisatsioonide - hinnangul on äärmiselt muret tekitav, et Eesti ametnike ja poliitikute juhtimisel toimunud läbirääkimistel Euroopa Liidus on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Kui Eesti kohustus on siduda aastal 2030 -2,5M tonni süsihappegaasi, siis Läti eesmärk on vaid -0,6 M tonni. Soome on võidelnud endale tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks vajalikud erisused.

Eestile antud eesmärk -2,5 Mt CO2 ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori (sh põllumajandus-, metsa- ja puidusektori, turbatootmise) konkurentsivõimet. Eesti ei tohiks siin loobuda läbirääkimistest ja Euroopa Liidus meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest. Triloogide käigus peab Eesti võtma eesmärgiks viia arutelud tagasi Euroopa Nõukogusse. See on keeruline, aga meie arvates võimalik, viidates energiakriisile Euroopas.

Veebruaris pakkus Euroopa Komisjon välja, et 2040. aastaks võiks heitmevähendamise protsent jõuda 90-ni. See oleks järjekordne vaheetapp arvestusega, et 2050. aastal muutuks Euroopa Liit süsinikuneutraalseks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et 2040. aasta eesmärgi peavad kokku leppima liikmesriikide juhid. Võib-olla sünnib kokkulepe juunis, võib-olla sügisel, aga Eesti seisukohad peaks paika saama kolme nädala pärast.

Eesti võttis hoonete renoveerimise puhul endale ka Euroopas kohustuse ära renoveerida ca 14 000 kortermaja, ca 100 000 eramaja jne. Varasemalt on meedias räägitud, et tänastes hindades on selle maksumus ca 20 miljardit eurot, aga abirahaks on kasutada ca 300 miljonit eurot kvoodimüügi-raha, mis kinnitati ära 20/21 aastal - et kuidas riik plaanib siin selle eesmärgi ära täita? Kust see lisaraha tuleb? Kas tuleb veel kvoodiraha või midagi muud, et 20 miljardit kokku saada?

Täpsustan, et tänastes hindades on rekonstrueerimise kogumaksumus umbes 30 miljardit eurot. See hõlmab enamikku enne 2000. aastat ehitatud hoonetest, sealhulgas elu-, äri- ja avaliku sektori hooneid. Oluline on siin mõista, et kogu investeeringuvajadus ei võrdu riigi toetuse vajadusega. Rekonstrueerimine, nagu ka uute hoonete ehitus, on osa elukeskkonna arengust ja majandusest, millesse riik sekkub turutõrgete korral. [...]

Korterelamute renoveerimiseks on meil jätkuvalt kasutusel 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusraha. Täiendavalt on ligi 25 miljonit eurot kavandatud Ida-Virumaa korterelamutele. Väikeelamute rekonstrueerimiseks on jätkuvalt avatud 28 miljoni euro suurune toetus. Need toetused võimaldavad järgmise paari aasta jooksul täita hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias ja hoonete energiatõhususe direktiivis võetud eesmärke. Selle rahastusega rekonstrueeritakse umbes 700 korterelamut ja üle 1000 väikeelamu. Rohkem kui 50 000 inimest saavad oma koduelamud korda. Selleks, et jõuda 14 000 korterelamu ja 100 000 väikeelamu renoveerimiseni aastaks 2050, tuleb renoveerimismahte järk-järgult tõsta.

Euroopa Liidu ees võetud kohustuste puhul on ka teada, et reeglina on mittetäitmisega seotud trahvid. Meile on turuosalised rääkinud, et juba täna on teada, et Eesti ei suuda õigeks ajaks asju ära teha. Mis on siin teie hinnang, kui suur summa trahvirahaks tuleks?

Tänase seisuga ei saa öelda, et Eesti eesmärke õigeaegselt ei täida, seega pole mõtet spekuleerida trahvide või nende suuruse üle.

Siiski teame, et teatud hoonete (näiteks väikeste või miljööväärtuslike) puhul võib ehituskulude suurest osakaalust tuleneda elanikele igakuiste kulude tõus ning korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tasumine muutub raskeks. Sellisel juhul saab kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust. Samuti oleme 10 protsendi võrra tõstnud (aga kuni 50 protsenti) toetuse määra kuni 18 korteriga ja ka miljööväärtuslikele korterelamutele.

ahto42 kirjutas: ↑10 Juun, 2024 8:52 8 korteriga endised kolhoosikeskuse majad, paljudes ahiküte, osades ka soojuspump. Tavaliselt 50/50 noored/pensionärid. Tihti 40/60 suhtes. Kuidas neid maju renoveeritakse? Kuidas neile see abi jõuab?