Aga võta nüüd teistpidi - eluasemelaenudeta oleks nõudlus korteriturul minimaalne - paljudel meist on finantsi korter kohe välja osta? Väga paljud majad jääksid ehitamata. Väga palju tööd jääks tegemata. Väga suur maksutulu jääks tulemata. Eluasemelaenu võtmine ei ole ka ühiskonna lõikes ühekordne asi - seda antakse ja võetakse täna pidevalt.
Teisalt eluasemelaenudega, kus paar milli laenu oli võimalik igal normaalsema palgaga paaril saada, on ka tekitatud olukord, kus paljud on valinud endale elamismudeli, mis on kallis nii subjektile endale, omavalitsusele, riigile ja lõppeks ka keskkonnale. Isikuvabadus on muidugi püha asi, aga las siiis need valglinnastujad siis maksavad enda kulusid ka omast taskust - nende otsus, nende valik, nende kulud. Ma ei vaidle selle üle, kas on õige põllule kolida, vaid selle üle, kas selle planeerimisfiasko peavad nüüd ka teised maksumaksjad kinni maksma?
Täna on see laev asunud normaalsemale kursile - hästi lähevad kaubaks linnakorterid ja hinnad muudkui tõusevad (täna uuselamu 3-toaline linnakorter -130-160 tuhat eurot) ning põllukülad virelevad endiselt. Põldude virelemine tähendab ühtlasi seda, et arendajatel pole ka rahavoogu seda keskkonda inimväärsemaks muuta ning seda hakkab lõppeks tegema omavalitsus EL-i ja eelarve (st maksumaksja) rahadega.
Taolist probleemi suudeti enne 90ndaid siin efektiivselt vältida, eramuehitus oli kanaliseeritud tiheasumitesse, millel oli ka mingi loogiline seos muu sotsiaalse infraga. Täna meenutab tüüpilise Tallinna kuldse ringi valla asutus tihtipeale tuvide täis kakatud kaarti.
Küsimus on mitte selles, kas laenu või mitte (ilma ei saaks selgelt), vaid selles, kui odav või millega see peaks piiratud olema.
Et piiranguid polnud, see oli ka üks masu sügavuse põhjus ja ka selle Tallinna ümbruse põldudel lokkava porno põhjus.
Nüüd küsimus, kuidas seda pidanuks mõjutama? Meil ei mõjutatud, buumi ajal kallas keskvalitsus lisaeelarvetega veel õli tulle ning kärbetega muutis masu veel raskemaks.
Ilmselt olnuks teatud tasemest alates õige selle laenubuumi ohjamine maksupoliitiliste vahenditega.
Üks põhjus, miks aga ehitati sellist p**** ümber Tallinna on ka ehitus- ja planeeringunormatiivide puudumine.
Viimaste puudumisest on iseäranis huvitatud suured tegijad, sest reguleerimata keskkonnas on sedasi võimalik suuremat kala püüda, ehitada siia oludesse sobimatuid asju ja lollitada muul viisil võhikust ostjat. Naljakas küll, aga ehitustegevus käib Eestis tänini kas otseselt Soome või siis Soomest kopeeritud normatiivide alusel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.