3. leht 9-st
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 12:15
Postitas Illike
Siin algab jutt legeerivate elementide mõjust
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 12:16
Postitas Kapten Trumm
Üks rahvalikke tarkusi on, et ära kunagi osta mutrivõtmeid, millele on peale kirjutatud "drop forged". Kuigi see tähendab nagu "sepistatud", on see praktikas sellisest hapravõitu terasest, mis suurema jõu rakendamisel kipub murduma. Tuleb osta sellised, mille peale on kirjutatud "chrome vanadium", neid ka sepistatakse, aga natuke paremast terasest.
Kui kevadel õues oma jalgratast parandate, saab sellistega hakkama, aga kui parandate autot, kus tuleb ette rohkem jõuvõtteid (nt haamriga võtmele peale löömine või torust tehtud pikenduse kasutamine), võib see drop forged odav võti lõppeda traumaga.
Antud tarkus pärineb muidu TTÜ autotehnika õppetoolist. Pean tunnistama, et see tarkus maksab, mul on garaazis ka hiina võtmeid ja padruneid (Tööriistamarket müüb neid), kuid isegi löökmutrikeeraja otsa neid käsivõtme padruneid pannes pole jõud neist veel üle käinud.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 12:24
Postitas Kriku
Kuidas see rahvalik tarkus teemasse puutub?
Re: Sõnaseadja
Postitatud: 03 Apr, 2023 12:36
Postitas isakene
Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Apr, 2023 10:17
Seepärast, et valumaterjalis on poorid, mis muudavad toote nõrgemaks. Pehmele toorikule surve avaldamisel (nt pressiga) pressitakse nii need poorid kokku kui ka kristallvõred paiknevad ringi selliselt, mis muudab detaili tugevamaks.
Need olid retoorilised küsimused.
Mulle endale on metallide tehnoloogiat kunagi päris pikalt loetud. Mitte et ma sellest tänaseks väga palju mäletaks, aga raua oleku- ja struktuurdiagrammid, nende muutumine, austeniit-perliit-tsementiit-jne, karastamine-sepistamine-lõõmutamine-valtsimine-stantsimine ja nende temperatuurirežiimid on siiani veel päris tuttavad mõisted. Ühesõnaga, kogu see käesolev teema on päris lõbus lugemine.
Re: Sõnaseadja
Postitatud: 03 Apr, 2023 12:41
Postitas Kriku
isakene kirjutas: ↑03 Apr, 2023 12:36Ühesõnaga, kogu see käesolev teema on päris lõbus lugemine.
Just nimelt.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 13:19
Postitas Walter2
Ärge nüüd rikkuge mängu ilu ära..
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 13:19
Postitas Kriku
Vabandust
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 13:46
Postitas Madis Reivik
Illike, sa võid samahästi Selveri reklaamlehte pildistada, proovi parem teemas püsida.
Mis seos neil raamatulehtedel on teemaga ja milliseid minu argumente need ümber lükkavad ??
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 13:56
Postitas Madis Reivik
// Seda ju selleks, et nad üle ei karastuks, st. liiga rabedaks ei läheks?
Liiga kiire karastamise puhul tekib väga palju sisepingeid - kuna metall pinna pealt jahtub kiirelt aga metalli soojusjuhtivus on piiratud, siis "keskelt" jääb pehmem ja ühtlasi tekivad sisepinged.
Vees karastamisel on häda ka aurumullidega, hõõguva terase ja vee kontakt halveneb kõvasti.
Võtame nt ülimalt hea noaterase Vanadis 8.
Koostis C Si Mn Cr Mo V / 2.3 0.4 0.4 4.8 3.6 8.0 ehk siis väga legeeritud ja eks hind ole vastav...
Karastamine ja termotöötlus on täiesti eraldi teadus sellel - õhu või gaasijoaga, limiteeritud alumise temperatuuriga. Enne tuleb veel pingevabastus teha 650 kraadi juures.
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... qZKA9ID21f
Peale karastamist tuleb kolm korda lõõmutada..
Ei ole nii et suskad vette, teritad ära ja lähed siis orke raiuma
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 13:56
Postitas Illike
Ma ei ole veel siiamaani aru saanud, missugustele materjalidele Teie teadmised tuginevad, kui TTÜ poolt koostatud materjalid ei sobi, nn "Mehaaniku piibel" ei sobi. Missugused teatmeteosed siis sobivad?
Ma enam ei taha vaielda teemadel. Jäägu õigus.
Mina lõpetan.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 14:05
Postitas Madis Reivik
Sürrealistlik loogika. Sealsamas TTÜ pahnas on ju kogu info olemas, miks sa ise ei võiks lugeda ja miks sa välja mõtled ise asju ?
Isegi selles sinu pildil olevas graafikus on paar kriipsu mis näitavad et su väited on ekslikud.
Aga noh, ega ma ei tahagi et sa minu metalldetaile karastaks nii et las ta siis olla.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 14:09
Postitas davidsoniharald
Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Apr, 2023 12:16
Üks rahvalikke tarkusi on, et ära kunagi osta mutrivõtmeid, millele on peale kirjutatud "drop forged". Kuigi see tähendab nagu "sepistatud",
Ei tähenda.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 14:24
Postitas Kapten Trumm
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 14:25
Postitas Lemet
Manufacturers now use many different techniques to forge metal. Four of the most common include:
Drop forging - Hammering hot metal into dies.
Press forging - instead of forcing hot metal into a die with a hammer blow, it is pressed into the die with hydraulic pressure.
Roll forging - The hot metal is pressed between two rollers.
Cold forging - For smaller pieces, the metal can be pressed into the die without heating it significantly ahead of time.
Re: Metallide kuumtöötlemine
Postitatud: 03 Apr, 2023 14:32
Postitas Kapten Trumm
Madis Reivik kirjutas: ↑03 Apr, 2023 14:05
Sürrealistlik loogika. Sealsamas TTÜ pahnas on ju kogu info olemas, miks sa ise ei võiks lugeda ja miks sa välja mõtled ise asju ?
Isegi selles sinu pildil olevas graafikus on paar kriipsu mis näitavad et su väited on ekslikud.
Aga noh, ega ma ei tahagi et sa minu metalldetaile karastaks nii et las ta siis olla.
Ära ärritu, Illike paistab mind trollivat.
Mereväe teemas üritas ta ka selgeks teha, et raketikaatrilt lastav rakett kannab hetkeliselt oma jõumomendi üle laskvale alusele (mis eeldab, et rakett saavutab stardialuselt lahkudes kohe maksimaalkiiruse). Oleks päris jube vaatepilt, kui näiteks Javelin kannaks hetkeliselt oma jõumomendi üle laskeseadmele (ja seda hoidvale inimesele)
Igatahes tundub, et on ikka sedamoodi, et sepistamise kasutegur väljendub ikkagi metalli "tagumises", mitte niipalju kuumutamises. Kui kõik need sepistatud kolvid ja kepsud (räägime autoasjandusest) oleksid tehtavad nii, et valad tooriku ja karastad seda korra, siis poleks ju see ressursi- ja ajamahukas "tagumine" üldse vajalik.