Re: Habemest ja ajamisest žiletiga... kogemused
Postitatud: 26 Dets, 2023 19:57
Olen 2014. aastast tegelenud nn vanakooli habemeajamisega ja julgen soovitada seda ühe ziletiteraga "vanakooli" raseerijat igaühele, sest need on iga kell paremad mitmeteralistest kassetidest! (Elektripardlite koha pealt ma kaasa rääkida ei tea.) Minul keerasid kassetid ja poekeemia omal ajal näonaha päris tuksi.
Raseerijad näevad esmapilgul sarnased välja, kuid nende puhul tuleb arvestada mitme tulemust mõjutava faktoriga:
Esiteks - ja see on vast kõige olulisem - tuleb õppida raseerijat õigesti (!) hoidma ja üleüldse õigesti (!) habet ajama! Kuna ziletitera on fikseeritud ja erinevalt kassetist ei liigu kaasa, siis tähendab see teisiti käes hoidmist ja üleüldse käsitsemist. Siin kirjutati ka nn "õige nurga" ledimisest - pole midagi keerulist: lihtsalt lased raseerija lõikepea nii palju alla, kuni tunned, et tera lõikab - ja ongi vajalik nurk käes. Samuti on habemeajamiseks omaette tehnika selleks, et karvad eemaldada ilma (liigse) ärrituseta: kas "kahekäiguline" või "kolmekäiguline" raseerimine.
Teiseks on raseerijate lõikepead erinevad (umbes sama asi, nagu köögiski on erinevad noad koorimiseks ja lõikamiseks ning kuvaldaga lapse mänguasja ei parandata). Mõni on väga pehme ja raske nahka siledaks saada, teine on korralik "traktor" ja võtab ka pooleaastase- aastase habeme kergelt maha - soovi korral koos epidermisega. Kes ajab habet iga päeva-kahe tagant, kes vajab seda kord poolaastas. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Kolmandaks loeb väga palju, millist ziletitera kasutada: meist igaühel on erinev näonahk ja habemekasv. Üks ja sama tera on samaaegselt ühele õnnistus ja teisele jälle selline põrgu, et isegi surnut oleks sellega ebahumaanne raseerida.
(Igasuguse poevahu/-geeli asemel on märksa parem kasutada korralikku habemeajamisseepi. Minu näonahale ja habemeajamisele mõjus see kõige paremini.)
Ja ei tasu arvata, et vaid mitmeteralised kassetid annavad ainulaadse sileduse. Mina olen saanud (jällegi - õige tehnika kätte harjutamise järel) ka ühe teraga täpselt sama ultrasileda tulemuse, mida nt Gillette kassettide puhul reklaamitakse.
Ja lõpetuseks - nn vanakooli habemeajamine on kordi odavam kassettidest ja poegeelidest-vahtudest. Kui ma nüüd kulutan aastas ca 30-40 eurot, siis suuresti ei ole see hädavajadus vaid nö raiskamiseks. Korralik "kivikõva" habemeajamisseep kestab nii kaua, et ise tüdined sellest ära ja tahad midagi uut proovimiseks osta.
Ning täismetallist raseerija näeb vannitoas hulga kenam välja plastikust nikerdisest ja korraliku habemeajamisseebi lõhn on poekeemiast palju parem.
PS: kui kellelgi huvi tekkis, siis võin kogemusi / soovitusi veel juurde kirjutada. Muidu läheb nagu artikliks "habemeajamine massidesse!"
PPS: akf Some soovis jõuluvanalt shavett habemenuga saada. Ma ei tea, kuidas jõuluvana soovi täitis aga soovitan selle asemel vaadata klassikalise raseerija poole. Habemenuga on üsna ohtlik, sisselõiked kerged tulema ja nõuab üsna treenitud kätt ja sellega on kohati raske habet ajada, sest käsi jääb ette ja ka tera on ebamugav liigutada. Samas raseerijat on märksa mugavam käsitseda. Mul on endal selline habemenuga olemas ning paar korda aastas saab selega omale (nii kaudses kui otseses mõttes) teravaid elamusi korraldatud, ent ... argipäevaks on sellised asjad (minu arvates) liiga ekstreemsed.
Raseerijad näevad esmapilgul sarnased välja, kuid nende puhul tuleb arvestada mitme tulemust mõjutava faktoriga:
Esiteks - ja see on vast kõige olulisem - tuleb õppida raseerijat õigesti (!) hoidma ja üleüldse õigesti (!) habet ajama! Kuna ziletitera on fikseeritud ja erinevalt kassetist ei liigu kaasa, siis tähendab see teisiti käes hoidmist ja üleüldse käsitsemist. Siin kirjutati ka nn "õige nurga" ledimisest - pole midagi keerulist: lihtsalt lased raseerija lõikepea nii palju alla, kuni tunned, et tera lõikab - ja ongi vajalik nurk käes. Samuti on habemeajamiseks omaette tehnika selleks, et karvad eemaldada ilma (liigse) ärrituseta: kas "kahekäiguline" või "kolmekäiguline" raseerimine.
Teiseks on raseerijate lõikepead erinevad (umbes sama asi, nagu köögiski on erinevad noad koorimiseks ja lõikamiseks ning kuvaldaga lapse mänguasja ei parandata). Mõni on väga pehme ja raske nahka siledaks saada, teine on korralik "traktor" ja võtab ka pooleaastase- aastase habeme kergelt maha - soovi korral koos epidermisega. Kes ajab habet iga päeva-kahe tagant, kes vajab seda kord poolaastas. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Kolmandaks loeb väga palju, millist ziletitera kasutada: meist igaühel on erinev näonahk ja habemekasv. Üks ja sama tera on samaaegselt ühele õnnistus ja teisele jälle selline põrgu, et isegi surnut oleks sellega ebahumaanne raseerida.
(Igasuguse poevahu/-geeli asemel on märksa parem kasutada korralikku habemeajamisseepi. Minu näonahale ja habemeajamisele mõjus see kõige paremini.)
Ja ei tasu arvata, et vaid mitmeteralised kassetid annavad ainulaadse sileduse. Mina olen saanud (jällegi - õige tehnika kätte harjutamise järel) ka ühe teraga täpselt sama ultrasileda tulemuse, mida nt Gillette kassettide puhul reklaamitakse.
Ja lõpetuseks - nn vanakooli habemeajamine on kordi odavam kassettidest ja poegeelidest-vahtudest. Kui ma nüüd kulutan aastas ca 30-40 eurot, siis suuresti ei ole see hädavajadus vaid nö raiskamiseks. Korralik "kivikõva" habemeajamisseep kestab nii kaua, et ise tüdined sellest ära ja tahad midagi uut proovimiseks osta.
Ning täismetallist raseerija näeb vannitoas hulga kenam välja plastikust nikerdisest ja korraliku habemeajamisseebi lõhn on poekeemiast palju parem.
PS: kui kellelgi huvi tekkis, siis võin kogemusi / soovitusi veel juurde kirjutada. Muidu läheb nagu artikliks "habemeajamine massidesse!"

PPS: akf Some soovis jõuluvanalt shavett habemenuga saada. Ma ei tea, kuidas jõuluvana soovi täitis aga soovitan selle asemel vaadata klassikalise raseerija poole. Habemenuga on üsna ohtlik, sisselõiked kerged tulema ja nõuab üsna treenitud kätt ja sellega on kohati raske habet ajada, sest käsi jääb ette ja ka tera on ebamugav liigutada. Samas raseerijat on märksa mugavam käsitseda. Mul on endal selline habemenuga olemas ning paar korda aastas saab selega omale (nii kaudses kui otseses mõttes) teravaid elamusi korraldatud, ent ... argipäevaks on sellised asjad (minu arvates) liiga ekstreemsed.