www.militaar.net

soadf kirjutas:

andrus kirjutas:

Tarmo Männard kirjutas:Aga ühe aksioomi toon siin küll välja: Neeger kaalub poolusel ja ekvaatoril tõesti erinevalt.

oled sa mõnda neegrit poolusel näinud ?

Ma olen Saaremaal näinud neegrit.Oli meremees ja siin jää vangis.Väljas oli -10 ja me ootasime bussi ja joped ja värgid seljas ja tugev tuisk.Jaa meil oli ropult külm aga oh seda pilti,neeger tuleb tennised jalas,lühiksed püksid,maika seljas,tuule joppe eest lahti ja läki-läki peas ja sööb jäätist ja naerab meile näkku .Krt pole ennem sellist nalja näinud,et on olemas neeger ,kes külma ei karda.Pärast tuli kolm tükki juurde aga need olid juba korralikumalt riides.

No tea, meie igatseme sooja ja päikest, neegril sellest küllalt, tema tuleb naudib jäätist ja külma

see on nö "katseneeger"...ehk ka "kokkuleppeneeger" kes on poolusel ja siis kohe sipsti ekvaatoril.

põmst oli küssa sooblile selline, et KUI kurvis või kaarjal sillal sõitvas bussis kohe tunned, et kisub, siis miks näiteks ekvaatoril kohe üldse ei tunne, kuigi liikumise joonkiirus ju võrreldamatult suurem?

ma numbreid ei viitsi kritseldada aga asi ju tegelikult imelihtne: võibolla eksin ka mõne täpse terminiga aga ekvaatoril on neegri nurkkiirus omakorda eriti võrreldamatult väiksem kui bussis sõitjal. ehk siis, kui bussis kurvis olles liigud sekundis näiteks 10m ja seega ka näiteks (üsna umbropsu ja robustselt) 10 kaarekraadi, siis ekvaatoril võid küll sekundis lipsata läbi üle 400m aga nurkkiirus on vaid oioioi....üleeile arvutasin suurest viitsimisest selle isegi välja aga tänaseks ununenud. kes viitsib, arvutagu ise: üks kraadisekund ekvaatoril võrdub meremiiliga ehk ~1800m. seega ka tsentrifugaaljõud ehk keskTÕUKEjõud totaalselt väiksem.

aga selle kuuliteemalõpetuseks lühidalt: kuna kuuli (või vastupäeva kaugushüppaja) suhteline liikumiskiirus stardi hetkel on võrdne maapinna liikumiskiirusega, siis vahe, mis õhusoleku ajal tekib, on niivõrd pisitilluke, et selle arvessevõtmiseni spordivõistlustel jõuame ehk 200a pärast

muuhulgas on veel üks nüanss. et miks näiteks lennuk, mis küll juba 12h õhus rippunud on, ei kaota seda suhtelist kiirust? aga ühes maaga liigub tema ümber ka atmosfäär, mis kannab kõike temas "rippuvat"

Satakas kirjutas:põmst oli küssa sooblile selline, et KUI kurvis või kaarjal sillal sõitvas bussis kohe tunned, et kisub, siis miks näiteks ekvaatoril kohe üldse ei tunne, kuigi liikumise joonkiirus ju võrreldamatult suurem?

Kurv on ebasobiv võrdlus, sinna kehtib lihtsalt Newtoni seadus, aga kaarjal sillal on jah nurkkiirus ja suurem ja sellest tulenev tsentrifugaaljõud tuntavalt suurem. Isegi nii suur, et räägivad, et venelased olnud tankidega ühest purukslastud sillast üle lennanud. See jäägu teiste genialistide arvutada, kui suur peab olema sel juhul tanki kiirus või kui munajas ess purukslastud sild pidi olema, et asi võimalikuks sai. Mina isiklikult seda müüti ei usu. Ekvaatoril ei tunne sa seda tõmmet seepärast, et vahe on liialt tühine.

Et kuul tagasi püssitorusse kukuks, peab maapind liikuma sirgjooneliselt või olema paigal, sirgjoonelise liikumise puhul peab ka gravitatsioon mõjuma paralleelselt ehk ainult ühes suunas, mitte koonduma Maa raskuskeskmesse. Aga püss liigub õhusoleva kuuli all koos maapinnaga kõverjooneliselt ja siit tuleb viga.

mitte, et vahe oleks tühine vaid vastupidi - vahe on kolossaalselt suur.

Tarmo Männard kirjutas:see on nö "katseneeger"...ehk ka "kokkuleppeneeger" kes on poolusel ja siis kohe sipsti ekvaatoril.

"Punktneeger" nagu punktmass.

Näh, ei saanud, ikka pidin ka midagi tobedat kirjutama.

Aga ülesanne on iseenesest lahe, olen seda viimastel päevadel päris paljudele tut'vatele lahendada andnud. Keskkoolifüüsika ja kui palju sellest praegu veel meeles on.

Satakas kirjutas:mitte, et vahe oleks tühine vaid vastupidi - vahe on kolossaalselt suur.

Suurustesse võib suhteliselt suhtuda. Elementaarneeger poolusel, kus Maa pöörlemisest tulenev tsentrifugaaljõud ei mõju ja elementaarneeger ekvaatoril, kus tsentrifugaaljõud muudab ta pool kilo kergemaks, kui ta kaalub 100 kilo. Kui see 5%erinevus on su arvates kolossaalne, siis ei vaidle vastu, kui ta su arvates kolossaalne on.

Ooda nüüd Sooblionu......meie Elementaarneeger ei muutunud ekvaatoril kergemaks mitte 5%, vaid ikka 0,5%!
Täpsem oleks öelda, et 0,52 %
Kui nulliga number ei meeldi, siis võib ju ütelda- 5,2 promilli.......


"Punktneeger" ja "Elementaarneeger"-appimaivõi!
Midagi nii lolli ja naljakat pole ma ammu kuulnud! Heh-heh-heh....

Otse üles lastes liigub kuul aeglustuvalt, kuni lõpuks on ta kiirus horisontaalsuunas 0. Ma tahan näha seda tolvanit, kes seletab ära, miks EI peaks see kuul tol hetkel vertikaalsuunas liikumist jätkama. Kas jumal ise paneb käe ette?

Teiseks on atmosfäär kihiline, kihtides on erinev õhutihedus, temperatuur, seega ka tuulevaikse ilma korral PEAB ülevalpool kihtides mingi õhumasside liikumine toimuma, õhuniiskuse kondenseerumine kuulile jne jne. Mõjutajaid leiab palju.

Mis siin enam vaielda on

Jutt oli "ideaaltingimustest," kus õhk ei koti, on vaid püssirohutõuge, otseliikumine ja kõverliikumine jne.

On jah 0,5prossa, panin rukkisse jah, ikka pool kilo oli see erinevus, mitte 5kilo. Muideks kahtlen, kas seda 5kilostki erinevust 100kilone absoluutneeger tunneks.

keegi kunagi küsis kui auto suudaks liikuda valgusekiirusel kas siis tuled suudaks teed valgustada

Minu teada valgustab teed samamoodi nagu niisama sõites.

Kas see "punanihe" pole mitte valguse osas sama mis doppleri effekt helimaailmas?

kunagi leidsin kuskilt netiavarustest 2 küsimust, millele spetsialistid siis vastasid. need küsimused olid: 1. mis juhtuks kui ma ehitaks karuselli mis liigub valguse kiirusel ja siis sõidaks sellega. 2. mis juhtub kui ma tulistaks püstolist rongis, mis liigub kuuli kiirusel?

ma jätan teid nuputama, vaatan arutelu ja siis võibolla ütlen õiged vastused

1. Sellise karuselliga sõit lõppeks ilmselt surmavalt.
2. Kuul väljuks torust kahekordse kiirusega. (juhul kui sa tulistad samas suunas kuhu rong liigub)

Selline valgus kiiruse lähedase kiirusega pöörlev karusell on pulsar. Päris valguse kiirusega siiski kiikuda ei saa ükski asi millel on mass. Aga kui oletada, et asud sellise karusselli peal ja jooksed samuti valguse kiirusega mööda karuselli ringi, siis vaatleja jaoks näiksid seisvat paigal. Rongi puhul mingeid erisusi ei tekki sest kiirused ja energiad on nii väikesed. Tõsi väljaspool rongi asuva vaatleja jaoks näiks vastu rongi liikumist lastud kuul paigalseisvana ja rongi liikumise suunas lastud kuul topelt kiirusega liikuvat.
Selle karuselliga saaks veel huvitavama efekti kui võtta eelduseks, et karusell pöörleb kiirusega 99% valgus kiirusest ja karusellil asuja jookseb ringi valgus kiirusega. Eeldame, et karusell pöörleb 100 sekundi jooksul siis seda karusellil jooksjat näeks vaatleja ainult 1 sekundi. Inimkonnal kulus 30 aastat enne kui selle kvant efekti nii primitiivset põhjust taibati.